1-09-5412/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Nr.1-09-5412

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS

09. veebruaril 2010.a. Tartu kohtumajas, Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Natali Mark juuresolekul prokurör Alar Häidberg kaitsja Li Uiga osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu H.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega,

l e i d i s :

H.P tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 16.04.2009.a. otsusega nr 1-09-5412 KarS § 199

lg 2 p 9 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 23.04.2009.a. 22.06.2009.a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja määrusega suurendati karistust ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud 9 päeva vangisust. Kohtumäärus jõustus 10.07.2009.a.

Kinnipeetava karistusaeg algas 04.05.2009.a. ja lõpeb 12.07.2010.a.

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel on kinnipeetav kandnud 1/2 karistusajast 08.12.2009.a., õigus vabanemiseks elektroonilise valve alla tekkis 04.11.2009.a.

H.P on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral:

1) 07.03.2005.a. Jõgeva Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 7; KarS § 266 lg 2 p 3 järgi

vangistusega 3 aastat ja 1 kuu tingimisi katseajaga 2 aastat;

2) 12.07.2007.a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS § 263 p 1 järgi rahalise

karistusega 500 päevamäära, 25 000 krooni;

3) 25.10.2007.a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi

vangistusega 5 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat;

4) 24.09.2008.a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS § 320 lg 1 järgi rahalise

karistusega 500 päevamäära, 25 000 krooni. Väärteokorras on teda karistatud 6-l korral.

Tartu Vanglast H.P kohta väljastatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav korduvalt avaldanud soovi osaleda sotsiaalprogrammides, kuid temast mitteolenevatel põhjustel ei ole saanud osaleda - on sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" ootejärjekorras. Vanglast vabanedes on väidetavalt töökoha võimalus olemas Põltsamaal Eesti Postis. Vabanemisjärgselt läheb elama ema juurde aadressil xxx. Vanglas olles toetasid majanduslikult ema ja tüdruksõber. Vabaduses on

töötanud ametlikult ning mitteametlikult peamiselt ehitustöödel, kuid on olnud ka töötuse

perioode. Kinnipeetav on saanud alkoholiravi. Tartu Vangla andmetel on 12.10.2009 seisuga rahalisi nõudeid kokku 68 557.40 krooni.

Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku H.P vabastada vangistusest elektroonilise

valve alla. Kinnipeetav kannab reaalset vanglakaristust esimest korda. Tema lähivõrgustiku

moodustavad töökad ja seaduskuulekad isikud. H.P elukoht aadressil xxx vastab

elektroonilise valve paigaldamise nõuetele. Samuti on kinnipeetava ema Evi H.P andnud

26.10.2009.a. kirjaliku nõusoleku selle kohta, et süüdimõistetu vabaneb vangistusest tingimisi ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohustusega ning asub elama aadressil xxx.

H.P avaldas kohtuistungil, et soovib vabastamist ennetähtaegselt ja on valmis täitma

kõik sellega seotud kohustused. Kuna tema suhtes on saabunud tähtaeg ennetähtaegseks

vabanemiseks ka ilma elektroonilise järelevalveta, siis H.P avaldas, et sooviks vabaneda ennetähtaegselt ilma elektroonilise valve kohaldamiseta. Samas oli ta valmis vabanema

ka elektroonilise valve tingimustel. H.P sõnul asub ta vabanedes elama oma ema

juurde. On mitmeid töökoha võimalusi, mida tema jaoks on uuritud, mille kohta aga tööandjad eelnevalt garantiid anda ei soovinud. Tal on lähedased suhtes oma tüdruksõbraga, kes teda ootab.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja prokuröri ja kaitsja arvamused, leiab, et H.P

tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on formaalne alus olemas.

Formaalseks aluseks on KarS § 76 lg 1 p 2 järgi see, et teise astme kuritegude eest mõistetud

karistusest on kantud üle 1/2 karistusajast. Kuna süüdimõistetul täitus 08.12.2009.a. pool karistusajast, siis vaatab kohus karistusest vabastamise läbi KarS § 76 lg 1 p 2 alusel.

H.P on alates 2005.a. korduvalt kriminaalkorras karistatud. Reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Kuritegu, mille eest karistust kannab, on toime pandud katseajal Positiivsena tuleb märkida, et H.P on olemas lähedased isikud perekonna näol, kes teda toetavad. Samuti on tal olemas kindel elukoht ning lähedaste materiaalne ja moraalne tugi. Tal olemas üsna reaalne võimalus vabaduses leida kindel töö. Nii Tartu Vangla kui kriminaalhooldusametnik on kinnipeetavat iseloomustanud positiivselt. Vanglas temaga probleeme olnud ei ole ning isik on olnud huvitatud erinevatest sotsiaalprogrammidest, mida aga vangla talle ei ole saanud võimaldada. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtuvalt on H.P varasemalt olnud probleeme

kriminaalhoolduse kontrollnõuete täitmisega. Vaatamata sellele leiab ametnik, et isik tuleks

ennetähtaegselt vanglast vabastada ning et ta sobib käitumiskontrollile. Tal on olemas formaalsed eeldused vabaduses õiguskuulekalt hakkamasaamiseks.

Kohus on seisukohal, et H.P, kellel on karistuse kandmise lõpuni jäänud aega vähem

kui aasta ja kes kannab oma esimest reaalset vangistust, tagab kriminaalhooldusnõuete täitmine ja

hooldaja juures registreerimas käimine vajaliku toe hakkamasaamiseks. Tema poolt kohtuistungil

avaldatust võib teha järeldused, et isik on teinud järeldused talle mõistetud ja käesolevaks ajaks kantud karistusest. Tema ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annavad tema

edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

H.P-le on põhjendatud katseajaks määrata lisakohustused. Üheks lisakohustuseks oleks mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume katseaja jooksul kuna kinnipeetaval on varasemalt esinenud

probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Teiseks lisakohustuseks kohustus asuda tööle 1 kuu jooksul

vabanemisest. Tööl käimine aitab kinnipeetaval oma aega sisustada ja majanduslikku elujärge

parandada ning täita rahalisi kohustusi. Kuna H.P sõnul on osa kuritegudest toime

pandud koos kaasosalistega, on mõistlik piirata ja hoida kontrolli all tema suhtlemine varem kriminaalkorras karistatud isikutega. Kuna viimane kuritegu oli ta toime pannud oma lähedaste suhtes ning temalt on välja mõistetud tekitatud kahju üsnagi suures ulatuses, siis on põhjendatud panna talle kohustus hüvitada oma vanavanematele nimetatud kahju katseaja jooksul.

Juhindudes KarS § 75 lg 2 p 2, 4 ja § 76, KrMS § 426 ja § 432, kohtunik

m ä ä r a s:

Vabastada (IK xxx) talle Tartu Maakohtu 16.04.2009. a. otsusega ja H.P 22.06.2009.a. määrusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Määrata katseaeg pikkusega üks (1) aasta. H.P-le

Määrata katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse H.P kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Katseaja algust lugeda kohtulahendi jõustumisest.

Määrata elukohaks xxx. H.P

Kohustada katseajal järgima järgmisi KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: H.P

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4 alusel lisakohustused: H.P-le

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

- asuda tööle hiljemalt ühe (1) kuu jooksul vanglast vabanemisest;

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku

nõusolekuta;

- heastada kuriteoga tekitatud kahjusid, mis on välja mõistetud Tartu Maakohtu 16.04.2009.a.

otsusega.

Vabastada vangistusest peale kohtumääruse jõustumist. H.P

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik