2-16-16684/78 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-16-16684

1(20)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Liis Arrak ja Vahur-Peeter

Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-16684

Tsiviilasi

Osaühingu Sarrus Sisustus hagi aktsiaseltsi PÄRNU

VESI vastu 7911 euro 33 sendi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 31. detsembri 2018 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

6762 eurot 73 senti

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Sarrus Sisustus apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant) osaühing Sarrus Sisustus (registrikood

10500330), esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar

Kostja (vastustaja) aktsiaselts PÄRNU VESI (registrikood

10120395), esindaja vandeadvokaat Teet Veer

Istungi toimumise aeg

19. september 2019

Istungil osalenud isikud

Apellandi esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar ning

vastustaja esindaja vandeadvokaat Teet Veer

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Pärnu Maakohtu 31. detsembri 2018 otsuse resolutsioon muutmata, täiendades

otsuse põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Tsiviilasi nr: 2-16-16684

2(20)

3. Apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta hageja, Osaühingu

Sarrus Sisustus kanda.

4. Rahuldada aktsiaseltsi PÄRNU VESI taotlus apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.

5. Määrata Osaühingu Sarrus Sisustus poolt aktsiaseltsile PÄRNU VESI hüvitatavate

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suurusena kindlaks ning mõista

Osaühingult Sarrus Sisustus aktsiaseltsi PÄRNU VESI kasuks välja 2900 eurot.

6. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb Osaühingul Sarrus Sisustus tasuda

aktsiaseltsile PÄRNU VESI viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib

menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi

saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta

seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Osaühing Sarrus Sisutus (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 5. novembril 2016

hagiavalduse aktsiaseltsi PÄRNU VESI (kostja) vastu, milles hilisemad muudatusi ja

täpsustusi arvestades palus kostjalt välja mõista põhivõla 7911 eurot 33 senti, hagiavalduse

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 709 eurot 45 senti ning viivise VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhinõude (7911 eurot 33 senti) jäägilt alates

hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hageja Pärnu linnas aadressil Papiniidu 7 asuva

kinnistu omanik. 17. aprillil 2007 sõlmisid hageja (kui liituja) ja kostja (kui vee-ettevõtja)

liitumislepingu nr 108/07 (liitumisleping). Vastavalt lepingule finantseeris hageja koos Laki

1, Laki 2 ja Papiniidu 5 kinnistute omanikega reovee kanalisatsioonitorustiku rajamist piki

Lao ja Laki tänavat alates pumplast kuni kaevudeni LK 4 ja LK 5 ning alates kaevust K 10

kuni kaevuni LK 1 (kaasa arvatud). Viies soovija – Laki 8 kinnistu omanik – ehitamises

osalemisest loobus. Liitumislepingu punktis 5 fikseeriti hagejale arvestatud liitumistasu

suuruseks 222 942 krooni 60 senti (14 248 eurot 63 senti), mis sisaldas järgmisi kulutusi:

projekteerimine 9663 krooni (617 eurot 58 senti), trassi rajamine 161 656 krooni 40 senti

(10 331 eurot 73 senti), kokku 171 319 krooni 40 senti (10 949 eurot 31 senti), millele

Tsiviilasi nr: 2-16-16684

3(20)

lisandus, vee-ettevõtja tulukus 10%, s.o 17 131 krooni 90 senti (1094 eurot 93 senti),

käibemaks 18 %, s.o 33 921 krooni 20 senti (2167 eurot 96 senti) ning riigilõiv 570 krooni10

senti (36 eurot 44 senti).

Hageja tasus kostja arvete nr 2818053 ja nr 2818085 alusel vastavalt 111 000 krooni ja 111

942 krooni 60 senti. Vajalikud trassid ehitati 2008. a-l välja, neile väljastati 13. aprillil 2009

kasutusluba ja anti üle kostja omandisse.

Hageja leiab, et temaga liitumislepingu sõlmimisel kasutati teadvalt ebaõigeid arvutusi, mille

tõttu kohustati hagejat maksma ehituskulusid oluliselt rohkem. Hagejaga sõlmitud

liitumislepingu p 2.4 kohaselt pidi kostja liitumistasu korrigeerima pärast rajatiste valmimist,

kuid kostja ei ole seda teinud. Tegemist oli leping p 5.1 järgi esialgse liitumistasuga ning

lepingu lisades ei olnud liitumistasu arvestust kõikide esialgsete liitujate vahel, mistõttu ei

olnud võimalik arvestuse õigsust lepingu sõlmimisel kontrollida. Hageja leiab, et

liitumistasu esialgsel arvestusel lähtuti viiest liitujast (tegelikult oli liitujaid neli); jaotati tasu

ehitusetappide kohta ebaõigesti; kasutati ebaõigeid kinnistute ja hoonestuse pindalasid;

määrati tööde hulka tänavate taastamise töid, mida pole teostatud; jaotati hagejale tööde

maksumus, mis ei olnud hageja ega teiste liitujatega seotud (liitumisest loobunud Laki 8

kinnistu juurde ehitatud trassilõik) ning jaotati liitujate vahel tasumiseks kogu ehituskulud

99 042 eurot 58 senti, kuid tegelikuks kuluks oli 92 344 eurot 10 senti.

Hageja hinnangul tuleb arvutuste kujundamisel lähtuda eelkõige kõigi esialgsete liitujatega

sõlmitud lepingutest. Hageja väitel ei ole ta lepingule alla kirjutanud 17. aprillil 2007 ega

sellele järgnenud 2007. a-l arveid tasunud, kuna 29. oktoobril 2007 esitas hageja kostjale

avalduse, et soovib sõlmida lepingu märtsis 2008 ja ühineda ühiskanalisatsiooniga hiljemalt

30. juunil 2008. Asjaolu, et kokkulepe sõlmiti hiljem (leping allkirjastati juulis 2008),

kinnitavad ka hagejale väljastatud arvete kuupäevad – 11. juuli 2008 (neljanda lõigu

ehitamise alustamine) ja 21. oktoober 2008 (ehitamise lõpetamine).

Hageja leiab samuti, et poolte vahel sõlmitud liitumislepingus ei ole kokku lepitud pumpla

rajamist koos survetoru ja elektriga. Seega pidi hageja osalema vaid reoveekanalisatsiooni

ehituskulu kandmises summas 388 870 krooni 34 senti.

Hageja arvestuste kohaselt peaks Papiniidu 7 kinnistu liitumistasu olema 82 535 krooni 24

senti ning kujunema järgmiselt: reoveekanalisatsiooni ehitus ja tänavate taastamine 59 685

krooni 33 senti ja projekteerimiskulu 3734 krooni 73 senti, kokku 63 420 krooni 6 senti;

nimetatule lisandub vee-ettevõtja tulukus 6342 krooni 1 sent (s.o 10% 63 420 kroonist 6

sendist), käibemaks 12 557 krooni 17 senti ning riigilõiv 216 krooni.

Liitumislepingu alusel on hageja (Papiniidu 7 kinnistu omanik) tasunud 222 942 krooni 60

senti, seega 140 407 krooni 36 senti (8973 eurot 67 senti) ettenähtust rohkem. Hagejale on

sellest hüvitatud 1062 eurot 34 senti, hüvitamata on 7911 eurot 33 senti. Kostja poolt alles

kohtumenetluses esitatud liitumislepingu lisa 1 ei vasta tegelikkusele ning ebaõige on kostja

väide, et hageja liitumistasu pidi olema oluliselt suurem.

KOSTJA VASTUVÄITED

Tsiviilasi nr: 2-16-16684

4(20)

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja esitas hageja nõuetele

ka aegumise vastuväite, mille maakohus lahendas 6. aprilli 2017 vaheotsusega (vt ka

käesoleva otsuse p 3).

Hageja nõue põhineb väitel, et trassi ehitamisel arvestati liitujalt suurem liitumistasu ja

liitumislepingu sõlmimisel (17. aprillil 2007) kasutati ebaõigeid arvutusi, mille tõttu

kohustati liitujat maksma ehituskulusid oluliselt rohkem. Kostja leiab, et pooled on

saavutanud liitumise tingimustes kokkuleppe ning allkirjastanud liitumislepingu. Leping

jõustus allkirjastamisega. Seega on hageja aktsepteerinud kõiki liitumislepingu tingimusi, sh

nõustus tasuma liitumise eest kokkulepitud rahasumma. Hageja kinnitas veelkordselt oma

nõustumust liitumistasu suurusega selle maksmisega kostjale. Hageja menetluses esitatud

väide, et tegelikult sõlmiti liitumisleping hiljem, on tõendamata.

Eesmärgiga ehitada kompleksselt välja aktiivse arenduspiirkonna ühisveevärk ja-

kanalisatsioon ning luua võimalused sel perioodil kiirelt laieneva ettevõtluse arendamiseks

viis kostja oktoobris-novembris 2006 läbi küsitluse piirkonnas tegutseda soovijate ning

kinnistuid omavate isikute hulgas. Küsitluse tulemusena avaldasid soovi liitumiseks ja

nõusoleku vastavate kulutuste finantseerimiseks järgmised isikud: 

OÜ Lao Investeeringud Papiniidu 5 kinnistu liitumiseks vee, reovee ja sademevee

torustikega; 

Lukoil Eesti AS Laki 8 kinnistu liitumiseks reoveetorustikega; 

Note Pärnu OÜ Laki 2 ja Laki 1 kinnistute liitumiseks vee, reovee ja sademevee

torustikega; 

Sulev Saar Papiniidu 7 kinnistu liitumiseks reoveetorustikega.

19. septembril 2006 koostas kostja arvutuse liitumiskulude ja selle jaotuse kohta, milles

arvestati, et liituda soovib viis kinnistut, sh Laki 8 kinnistu reoveekanalisatsiooni ehituse ja

tänavate taastamise osas (esialgne arvestus). Reoveekanalisatsiooni maksumuse kulude

aluseks oli Osaühingu Vändra MP (Vändra MP) hinnapakkumine. Torustike maksumusele

lisandus tänavate taastamise ja projekteerimise maksumus proportsionaalselt torustike

rajamise kuludega.

Hageja on oma väidetava osaluse protsendi leidmisel kasutanud ebaõigeid (ja tõendamata)

alusandmeid hoonete pindalade osas ning on ebaõigesti asunud seisukohale, et tema

liitumistasu suurus tuleb arvutada protsendi alusel (hageja kinnistu pindalade suhe kõikide

kinnistute pindalasse) kogu reoveekanalisatsiooni ehitusmaksumusest.

Hageja väidab, et hagile lisatud "Ehitustööde pakkumine(jaotus)" (hagi lisa 17-5) viimases

reas on teekatete taastamise summa teisendatud eurodesse ebaõigesti. Tabeli viimases reas

kolmandas veerus toodud tööde maksumus ilma käibemaksuta 13 314 eurot 42 senti on õige.

Tabelisse on teekatete taastamise summa kroonides tabeli koostaja poolt ekslikult sisestatud

ebaõige summa. Õige summa on 208 325 krooni 42 senti. Samas on viidatud tabel koostatud

kostja töötaja poolt oma tarbeks aastal 2013, mistõttu see ei saa olla ega ole olnud aluseks

liitumistasu arvestamisel liitumislepingu sõlmimisel hagejaga. Käesoleva vaidluse

kontekstis on see tabel asjakohatu ja asjasse puutumatu ning tuleks kohtuotsuse tegemisel

tähelepanuta jätta.

Tsiviilasi nr: 2-16-16684

5(20)

Liitumislepingute sõlmimise ajal kehtinud Eesti kroonides oli kogu ehitustööde pakkumine

2 551 960 krooni 17 senti, koos käibemaksuga 3 011 313 krooni, millest veevarustus

moodustas 419 968 krooni 64 senti, reoveekanalisatsioon 525 750 krooni 85 senti,

reoveepumpla 708 650 krooni, sademeveekanalisatsioon 689 265 krooni 25 senti ning

teekatete taastamine 208 325 krooni 42 senti.

Reoveekanalisatsiooni pumpla ja torustike ehitamisega seotud kulud moodustasid kokku 1

234 400 krooni 85 senti (käibemaksuta), millele lisandusid teekatete taastamise kulud.

Liitumislepingute sõlmimise ajal oli kulude jaotamisel teekatete taastamise summa õige, s.o

208 325 krooni 42 senti (käibemaksuta).

Liitumistasude arvestamisel ja lepingute sõlmimisel kasutas kostja 19. septembril 2006

koostatud tabelit, mis on lisatud ka hagile (lisa 17-6). Liitujate Laki 1, Laki 2, Papiniidu 5

(ja 5a) ning Papiniidu 7 liitumislepingute alusel tasuti kostjale kokku 3 545 037 krooni 80

senti (sh käibemaks), sh Lao investeeringud OÜ (Papiniidu 5) 1 842 176 krooni 10 senti,

Note Pärnu OÜ (Laki 1 ja 2 ) 1 479 919 krooni 10 senti ning hageja (Papiniidu 7) 222 942

krooni 60 senti.

19. septembri 2006 arvutuse kohaselt oli Papiniidu 5 kinnistu liitumistasu seejuures 1 470

378 krooni 73 senti, kuid Papiniidu 5 kinnistu omanik maksis Laki 8 kinnistu liitumata

jätmise tõttu faktiliselt rohkem liitumistasu kokku 371 797 euro 37 sendi ulatuses, milline

summa oleks pidanud jagunema ka teiste liitujate vahel. Kuna kinnistule Laki 8 arvestatud

liitumistasu maksis ainuisikuliselt kinni Papiniidu 5 kinnistu omanik, siis kõikide ülejäänute

(Papiniidu 7, Laki 1 ja Laki 2) liitumistasud jäid endiseks – nagu need oleksid olnud

jagunemisel viie liituja korral ja nagu need fikseeriti liitumislepingutes.

Kogu liitumistasust moodustas liitumislepingute alusel ehituskulu (mis sisaldab ka teekatete

taastamise kulu ja elektri liitumise kulu) kokku 2 572 360 eurot 20 senti, projekteerimise

kulu (osaühinguga Arcus Projekt sõlmitud lepingu alusel) 152 542 krooni 20 senti, vee-

ettevõtja tulukus 272 490 eurot 20 senti, käibemaks 539 530 krooni 60 senti ning riigilõiv

8114 krooni 60 senti. Kõik kulud kokku olid seega 3 545 037 krooni 80 senti.

Kinnistute osakaalude arvutamisel olid aluseks arvutuse hetkel (19. septembril 2006)

ehitusregistris olevate hoonete netopindalad. Pärnu Linnavolikogu poolt määrusega nr 21

28. juunil 2001 kinnitatud "Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise eeskiri" (edaspidi:

liitumiseeskiri) nägi ette kasutada brutopindalasid, kuid registrist ei olnud võimalik neid

saada ja selleks, et arvutus oleks kõikidele liitujatele ühesugune, kasutati kõikide

liitumislepingute sõlmimisel alates esimesest liitumisest ehitusregistri netopindalasid ja

kinnisturaamatus olevaid kinnistute pindalasid). Andmed Papiniidu 7 kinnistu hoonete

netopindala kohta sai kostja samuti ehitisregistrist. Papiniidu 7 kinnistu pindala oli ja on 830

m2. Poolte vahel sõlmitud liitumislepingu kohaselt on hageja kinnistu hoonete suletud

netopind 601,1 m2. Ebamõistlik on eeldada, et kinnistu omanik ei tea liitumislepingu

sõlmimisel temale kuuluval kinnistul asuvate hoonete pindala. Hageja ei täpsusta, millise

hetke seisuga oli kinnistu hoonete pindala 0m2, teatised kinnistul asuvate ehitiste

likvideerimise kohta on esitatud 2008. a lõpus.

Liitumistasu arvutamisel arvestati tulenevalt eeskirja p-st 6.7 mh ehitusjärjekordadega

(töölõikudega), sh sellega, millise kinnistuomaniku huvides konkreetne töölõik teostati. Ka

Tsiviilasi nr: 2-16-16684

6(20)

19. septembri 2006 arvutuses olid lisaks kuludele ja osakaaludele välja toodud ka

ehitusjärjekorrad. Pumpla ja survetoru rajamine (töölõik 1) oli vajalik kõikide

kinnistuomanike jaoks (Laki 8 loobus liitumisest, kuid kõik tema kulud maksis kinni

Papiniidu 5 kinnistu omanik) ja ka 19. septembri 2006 tabelist nähtuvalt jagunevad selle

lõigu kulud proportsionaalselt liituvate kinnistute vahel. Pumpla ja survetoru kulud jaotati

seetõttu kinnistu ja hoonete netopindaladest lähtuvate osakaalude alusel kõikide arvestuses

toodud kinnistute vahel (5 kinnistut). Papiniidu 7 kinnistu osakaal oli 3% ning liitumiskulu

pumpla ja survetoru ehitusel vastavalt 21 259 krooni 50 senti (708 650*0,03). Asjakohatu

on hageja viide, et kuna pumpla rajamist ei ole kirjas liitumislepingus, ei tule sellega seotud

kulutusi hagejal ka tasuda. Ilma pumplata kanalisatsioon ei toimi.

Töölõik 2 (torustik) oli vajalik ainult Papiniidu 5 kinnistu jaoks, mistõttu maksis selle lõigu

kulud ainsana tervikuna Papiniidu 5 kinnistu omanik.

Töölõik 3 (torustik pumplast Laki 1 ja Laki 2 kinnistuteni) oli vajalik kõikidele teistele

kinnistutele peale Papiniidu 5 kinnistu, mistõttu jagunes selle ehituslõigu kulu

proportsionaalselt nende kinnistute vahel. Töölõigu maksumus pakkumises oli 136 880

krooni 51 senti. Kulude jaotamiseks arvutati iga osaleja (Papiniidu 7 ning Laki 1, 2 ja 8

kinnistud) osakaal nelja osaleja pindalade summast. Kokku oli pindalade summa 17 750,1

m2. Papiniidu 7 kinnistu osakaal oli 8,1% ning liitumistasu suurus torustike ehitamisel lõigus

3 vastavalt 11 087 krooni 32 senti (0,081*136 880,51).

Töölõik 4 (torustik Laki 1 ja Laki 2 kinnistutest Papiniidu 7 kinnistuni) oli vajalik ainult

Papiniidu 7 ja Laki 8 kinnistutele. Kuna Laki 8 loobus liitumisest, oleks selle ehituse lõigu

pidanud kinni maksma tervikuna Papiniidu 7 kinnistu omanik, mistõttu oleks kogu liitumine

läinud hageja jaoks kordades kallimaks. Samas, nagu eespool märgitud, maksis Laki 8

kinnistu mitteliitumise tõttu tasumata jäänud osa kinni Papiniidu 5 kinnistu omanik. Lõigu

maksumus kokku oli arvutuses 296 864 krooni 41 senti. Lõigu maksumus on kostja ja

Vändra MP vahelise lepingulise suhte küsimus, mida hageja ei saa vaidlustada. Ehituse ja

selle osa maksumuse kalkuleerib ja pakub ehitaja. Lõik 4 kulude jaotamiseks arvutati

kummagi osakaal kahe osaleja pindalade summast. Kokku oli pindalade summa 3653,1 m2,

millest Papiniidu 7 kinnistu pindala 1431 m2 (osakaal 39,2%). Sellest lähtudes oli Papiniidu

7 liitumistasu suurus selles lõigus 116 370 krooni 85 senti (296 864,41* 0,392).

Seega moodustas Papiniidu 7 kinnistu pumpla ja torustike ehituskulu (ilma teekatete

taastamiseta) 148 717 krooni 67 senti (21 259,50+127 458,17).

Teekatete taastamise kulu kokku oli 208 325 krooni 42 senti. Teekatete taastamise kulud on

jagatud iga liituja ehituskulude osakaalu alusel kogu projekti piirkonna ehituskuludest

(millest on maha arvatud taastamise summa). Kogu ehituskulu ilma teekatte taastamiseta

moodustas 2 343 634 krooni 74 senti ning Papiniidu 7 kinnistu liitumiseks tehtud ehituskulud

olid sellest 148 717 krooni 67 senti, seega oli Papiniidu 7 kinnistu osakaal 6,35%. Tänavate

taastamise kulu Papiniidu 7 kinnistule langevas osas oli 13 219 krooni 50 senti (148 717,67

/ 2 343 634,74*208 325,42).

Seega kokku moodustasid Papiniidu 7 kinnistu liitumisega seotud ehituskulud koos teekatete

taastamisega 161 937 krooni 17 senti (sh torustike ehitus 127 458 krooni 17 senti; pumpla

ehitus 21 259 krooni 50 senti; teekatete taastamine 13 219 krooni 50 senti). Liitumislepingu

järgi olid kulud 161 656 krooni 40 senti, seega on vahe 280 krooni 77 senti kostja kahjuks.

Tsiviilasi nr: 2-16-16684

7(20)

Kogu

piirkonna

projekteerimiskulu

kokku

oli

152 542 krooni

senti.

Projekteerimiskulude arvutamisel teenusliikide lõikes lähtuti teenusliigi (konkreetsel juhul

reoveekanalisatsiooni) osakaalust kogu ehitusmaksumusest ja selle osakaalu protsendiga

arvutati kogu projekteerimisest reoveekanalisatsiooni torustike ja pumpla koos

survetorustikuga

projekteerimise

osa.

Reoveetorustiku

ehituse

osakaal

kogu

ehitusmaksumusest oli 20,6% (525 750,85/2 551 960,17*100). Seega moodustas kogu

reoveekanalisatsiooni torustiku projekteerimine 31 426 krooni 55 senti ((92 005,93 + 136

880,51 + 296 864,41) / 2 551 960,17*152 542,40).

Kogu reoveekanalisatsiooni torustiku projekteerimine moodustas arvutuste 42 359 krooni 27

senti (708 650,00 / 2 551 960,17*152 542,40). Papiniidu 7 kinnistule langev osa torustike ja

pumpla projekteerimiskulude katmisel oli 6,35% (ehituskulud kokku olid 2 551 960 krooni

17 senti ning Papiniidu 7 kinnistu ehituskulud sellest olid 161 937 krooni 17 senti

(parandatud arvutus). Papiniidu 7 kinnistu projekteerimise kulud olid seega 9 679 krooni 73

senti (161 937,17 / 2 551 960,17 *152 542,40). Liitumislepingu kohaselt pidi see olema 9663

krooni. Seega on vahe 16 krooni 73 senti kostja kahjuks.

Riigilõivu kulu kokku oli 8999 krooni 99 senti, millest Papiniidu 7 kinnistule langes sarnaselt

eelmise arvutusega 6,35% ehk 571 krooni 50 senti (161 937,17 / 2 551 960,17 * 8999,99).

Kokkuvõttes kujuneks täpsustatud arvutuse kohaselt Papiniidu 7 kinnistu liitumistasu

223 330 krooni 24 senti järgmiselt: pumpla ja torustike ehitus ja teekatete taastamine

161 937 krooni 17 senti, projekteerimiskulud 9679 krooni 73 senti, kokku 171 616 krooni

90 senti, millele lisandub vee-ettevõtja tulukus 17 161 krooni 69 senti (10% 171 616 kroonist

90 sendist) käibemaks (18%) 33 980 krooni 15 senti ning riigilõiv 571 krooni 50 senti.

Liitumislepingu alusel tasus Papiniidu 7 kinnistu omanik 222 942 krooni 60 senti. Vahe

kontrollarvutuse ja 2006. a-l koostatud arvutuse vahel on tingitud asjaolust, et arvutus ei

ole säilinud Exceli formaadis, mistõttu täpseid valemeid 12 aastat hiljem ei ole võimalik

tuvastada.

Eeltoodu põhjal väidab kostja, et liitumistasu on tema poolt arvestatud õigesti ja rajaneb

õigetel faktilistel ning õiguslikel alustel. Liitumistasu arvestus on õige ja õiglane ning selle

alusel nõutud (ja kokku lepitud) liitumistasu maksmisega ei ole rikutud hageja õigusi ega

kahjustatud tema huve. Hageja on maksnud liitumistasu vähem, kui oleks pidanud.

Koos 31. oktoober 2018 menetlusdokumendiga esitas kostja ka liitumislepingu lisa 1, s.o

korrigeeritud liitumistasu arvestuse. See arvestus on koostatud seisuga 30. jaanuar 2009 ehk

ehitise ülevaatuse akti kostja poolt allkirjastamise kuupäeva seisuga. Arvestusest on välja

jäetud Laki 8 kinnistu, sest see ei liitunud ja temaga omanikuga lepingut ei sõlmitud.

Arvutuse kohaselt on korrigeeritud summa, mille hageja pidanuks liitumistasuna maksma,

480 482 krooni 20 senti, mis on enam kui kaks korda rohkem kui tegelikult tasutu. Seega ei

ole hageja õigusi rikutud.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

3. 6. aprillil 2017 tegi Pärnu Maakohus vaheotsuse aegumise kohaldamise osas, millega jättis

taotluse aegumise kohaldamiseks käesolevas tsiviilasjas rahuldamata ning jätkas asja

menetlust.

Kostja

esitas

nimetatud

otsuse

peale

apellatsioonkaebuse.

Tallinna

Ringkonnakohus jättis 11. oktoobri 2017 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

Tsiviilasi nr: 2-16-16684

8(20)

maakohtu vaheotsus aegumise kohaldamise kohta muutmata. Ringkonnakohtu otsuse

jõustus

17. novembril 2017.

MAAKOHTU OTSUS

4. Maakohus jättis 31. detsembri 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata.

Menetluskulud jättis kohus hageja kanda, määras hageja hüvitatavate menetluskulude

suuruseks 7250 eurot ning mõistis selle hagejalt kostja kasuks välja. Nimetatud

menetluskulude summalt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses.

Kohus kordas esmalt vaheotsuses sedastatut, mille kohaselt on hagi esitatud alusel, et poolte

vahel sõlmitud liitumislepingus on hageja liitumistasu valesti arvutatud. Samas oli maakohtu

hinnangul oluline, et kuigi lepingu punktis 5.1 kokkulepitud ja hageja poolt kahe arve alusel

makstud liitumistasu 222 942 krooni 60 senti osas lepingu allkirjastamise hetkel vaidlus

puudus, ei olnud tegemist lõpliku liitumistasuga, kuna lepingu p 5.1 nimetab kõnealust tasu

esialgseks liitumistasuks ning lõplik liitumistasu pidi lepingu punktide 2.3– 2.4 kohaselt

kujunema alles pärast rajatise (s.o lepingu p-s 1.2 märgitud reovee kanalisatsioon) valmimist.

Siis pidi kostja saatma hagejale lepingu lisa 1 ehk liitumise täpsustatud (korrigeeritud)

summa (lepingu p 2.3.1) kooskõlastamiseks selliselt, et hagejal (liitujal) tekkinuks võimalus

summaga viie tööpäeva jooksul nõustuda või mitte nõustuda.

Ülalnimetatud lepingu lisa 1 koostas ja esitas kostja alles menetluse lõppjärgus – täpsemalt

oma 31. oktoobri 2018 menetlusdokumendi lisana. Nimetatud lisast nähtub, et hageja tegelik

liitumistasu pidanuks tagantjärgi omandatud teadmiste (eelkõige Laki 8 kinnistu loobumine)

tõttu olema oluliselt suurem. Kohus leidis, et kostja on mõistlikult ja õigusrahu hoidmise

põhimõttest lähtuvalt jätnud liitumistasud hilisemalt korrigeerimata, arvestades ka asjaolu,

et Papiniidu 5 kinnistu omanik panustas vabatahtlikult Laki 8 kinnistu liitumistasu eest, et

kogu projekt seisma ei jääks. Eelnev aga ei tähendanud kohtu arvates, et kohus ei saaks

liitumistasu õigsust kontrollida, hoopis teine on aga küsimus, millises ulatuses kohus seda

teha saaks.

Vastavalt liitumislepingu punktile 1.4. olid liituva kinnistu (st hageja Papiniidu 7 kinnistu)

tehnilisteks näitajateks kinnistu pind 829,9 m2 ja hoonete suletud netopind 601,1 m2. Liituja

taotles liitumislepingu p 4.1 järgi lepingu sõlmimist just punktis 1.4 toodud tehniliste

näitajatega. Pooled on lepingu allkirjastanud ning hiljem on hageja 6. jaanuaril 2009 kostjaga

teenuselepingu sõlmimisega vastavalt kehtinud liitumiseeskirja p 5.19 sätetele neid andmeid

kinnitanud. Hageja väide, et liitumisleping on sõlmitud 2008. a-l, ei vastanud kohtu

hinnangul tõele. Hageja enda esitatud 29. oktoobri 2007 kirjast nähtus, et taotleti juba

sõlmitud lepingu lõpetamist ja uue sõlmimist (mida reaalselt aga ei tehtud).

Kohtu hinnangul ei olnud mõistetav, millel põhineb hageja väide, et kostja kasutas hagejaga

lepingu sõlmimisel teadvalt ebaõigeid arvutusi.

Kohus rõhutas, et liitumislepingu p 2.2 järgi olid lepingu aluseks liitumiseeskiri, liituja

(hageja) 20. veebruari 2006 taotlus, liitujale väljastatud eeltingimused (mida ei ole küll

kohtumenetluses esitatud) ja Osaühingu Arcus Projekt töö nr 06053. Nende kõigi

dokumentidega on liituja lepingu p 10.1 kohasel tutvunud ja nende sisust täielikult ja üheselt

aru saanud. Lepingu eesmärgiks oli vastavalt selle punktile 3.1 mh kindlaks määrata

Tsiviilasi nr: 2-16-16684

9(20)

liitumiseks vajalike rajatiste ehitus ja liitumistasu suurus ning selle tasumise kord. Kohus oli

ülalmärgitut kogumis hinnates veendumusel, et tagantjärele saaks liitumistasu suurust

vaidlustada vaid juhul ja sellises osas, kui nt rajatise ehitusmaksumus oleks kujunenud

teistsuguseks esialgselt planeerituga võrreldes või rajatise ehitamise ajal olnuks uusi

liitujaid. Selliseid asjaolusid ei ole aga asja menetluses esile toodud.

Kohus nõustus kostjaga, et kuivõrd kõigi potentsiaalsete liitujate (Laki 8 kinnistu langes ära)

suhtes kohaldati ühesuguseid arvestuspõhimõtteid – kõigi liitujate pindalad võeti sama päeva

seisuga, kõigiga sõlmiti sarnase sisuga lepingud, täpsustades igaühe puhul, milliseid rajatisi

kellegi liitumiseks ehitada tuleb – siis ei saanud alusandmeid (nt pindalade või tööde

etappide jagunemise osas) tagantjärele muutma hakata. Kohus pidas loogiliseks, et sedavõrd

suuremahuline trasside ehitus kestab kuid, mille jooksul võivad liitujate kinnistutel asuvate

ehitiste pinnad muutuda, ehitised saada lammutatud, uued ehitised ehitatud jpm. See ei saaks

aga tingida tagantjärele uute ümberarvutuste tegemist algandmetes. Sellisel juhul ei oleks

tagatud liitujate õigustatud ootus sellele, et nende poolt juba tasutud summade (mille arvel

ehitus toimus) arvutamise põhiliseks aluseks on nende endi kinnistute kohta esitatud

andmed. Asjaolu, et erinevalt kehtinud liitumiseeskirjast lähtuti andmete kättesaadavuse

nappusel ehitiste neto-, mitte brutopindaladest, kohtu seisukohta ei muutnud, sest kõiki

liitujaid koheldi ühetaoliselt. Pealegi sõlmiti kõigi liitujatega lepingud, kus liitujad ise

allkirjadega andmete õigsust kinnitasid. VÕS §-s 76 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt tuleb

kohustus täita vastavalt lepingule.

Kohus leidis, et kõigi liitujatega sõlmitud lepingutes sätestatud liitumistasu on kontrollitav,

liitumistasu arvutamise aluseks on liitumiseeskiri. Liitujal oli võimalik enne lepingu

sõlmimist sellega tutvuda ja esitada omapoolsed vastuväited liitumistasu kujunemise

metoodikale.

Kohtu hinnangul vastas rajatisi ehitanud Vändra MP tasutud summa kostja metoodikale

liitumistasu arvutamisel, samuti ei tekkinud ehitamise käigus uusi liitujaid. Kohus märkis, et

algandmed (dokumendid) on käesoleva menetluse käigus kostja poolt esitatud, samuti on

kostja veenvalt põhjendanud, miks ja kuidas hageja liitumistasu on kujunenud. Hageja

vastuväited erinevate ehituslõikude maksumuste teistsuguseks jagamiseks liitujate vahel või

mingite tööde mittearvestamiseks olid kohtu hinnangul otsitud. Pumpla ehitus oli kogu

kanalisatsiooni toimimiseks vajalik ja asjaolu, et seda selgesõnaliselt pooltevahelises

lepingus ei märgita (kuigi pumpla ehitus sisaldub kanalisatsioonitrassi rajamise

maksumuses), ei tähendanud kohtu arvates, et hageja selles osalema ei pidanuks. Samal

seisukohal oli kohus ka pumpla funktsioneerimiseks vajaliku elektripaigaldisega liitumise

osas.

Kohtu jaoks oli arusaamatu hageja käsitlus tänavate taastamise osa väljajätmiseks

projekteerimiskulude jaotusest, sest sellisel juhul pidanuks tänavate taastamise kulud üldse

kostja ise kandma, mis teinuks mõttetuks vee-ettevõtja tulukuse osa ja põhimõtte, et kogu

ehitusmaksumuse peaksid kandma liitujad. Samuti leidis kohus, et tänavate taastamise

kulude jaotust teenuste liikide kaupa ei tulenenud kehtinud eeskirjast. Kohtu hinnangul tuli

tänavad taastada sõltumata sellest, millised ja mitu trassi kellelegi liitujatest selle alla ehitati

(tänavate taastamise maksumus sellest ei muutunud, vähemalt ei ole kumbki poolt seda esile

toonud).

Tsiviilasi nr: 2-16-16684

10(20)

Eelmärgitu põhjal leidis kohus, et kostja ei ole hageja õigusi liitumistasu arvutamisel

rikkunud.

APELLATSIOONKAEBUS JA SELLE VASTUS

5. Maakohtu otsuse peale on hageja esitanud apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

otsuse osaliselt tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada hageja hagi osaliselt, mõista

kostjalt hageja kasuks välja 5604 eurot 89 senti, kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks

muutunud viivis 709 eurot 45 senti ning viivis alates hagi esitamisest põhinõudelt kuni nõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Mõlemas kohtuastmes kantud

menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Maakohus on hageja hinnangul rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-

tes 3 ja 4 sätestatut. Kostja esitas alles 31. oktoobri 2018 menetlusdokumendi lisas

liitumistasu arvestuse liitumislepingu lisa 1 tähenduses (seisuga 30. jaanuar 2009). Samas

selgitas kohus 2. novembri 2018 eelistungil, et lähtuda tuleks 2007. a-l sõlmitud

liitumislepingust. Kohus jättis tähelepanuta kostja 31. oktoobril 2018 esitatud arvutused ega

selgitanud hagejale vajadust esitada nimetatud dokumendi ja arvutuste osas oma arvamus

või vastuväiteid. Seetõttu on üllatuslik maakohtu järeldus (otsuse p-s 20), et nimetatud lisast

nähtuvalt pidanuks hageja tegelik liitumistasu tagantjärgi omandatud teadmiste tõttu olema

oluliselt suurem. Lisaks asus maakohus õigustama kostjapoolset lepingu rikkumist

(liitumiselepingu lisa 1 koostamata jätmist) sellega, et kostja on mõistlikult ja õigusrahu

hoidmise põhimõttest lähtuvalt jätnud liitumistasud hilisemalt korrigeerimata.

Maakohtu otsus sisaldab hageja arvates seetõttu järgmisi kohtu poolt aktsepteeritud

asjaolusid, mida pooltel ei olnud võimalik arutada: kostja 31. oktoobril 2018 esitatud

arvutuste järgi oles liitumistasu olnud suurem; kostja eest väljamõeldud põhjused lepingu

lisa 1 koostamata jätmiseks (millele kostja ise ei tuginenud); Papiniidu 5 kinnistu omanik

panustas vabatahtlikult Laki 8 kinnistu liitumistasu maksmisse.

Maakohtu poolt esile toodud asjaolud on tuvastatud ebaõigesti. Maakohus ei ole kostja

arvutusi hageja vastuväidete seisukohalt kontrollinud ega põhjendanud, miks ta hageja

vastuväidetega ei nõustu (TsMS § 442 lg 8 rikkumine).

Hageja nõustub maakohuga selles, et liitumistasu arvestamisel tuleb kasutada nelja liitujaga

sõlmitud liitumislepingutes sisalduvad algandmed muutmata kujul. Sellest tulenevalt on

hageja koostanud liitumistasu arvutuse, mille kohaselt hageja liitumistasu ei ole ikkagi

lepingujärgsest suurem, vastupidi – see on jätkuvalt väiksem. Kostja poolt 31. oktoobril 2018

esitatud arvestuse (tabeli) sisulisel kontrollimisel oleks ka maakohus jõudnud samale

järeldusele.

Hageja on esitanud apellatsioonkaebuses (uue) arvestuse, mille kohaselt pidanuks Papiniidu

7 kinnistu liitumistasu olema 118 623 krooni 10 senti (mitte 223 330 krooni 24 senti). Seega

on hageja tasunud liitumislepingu alusel 104 319 krooni 50 senti (6667 eurot 23 senti)

rohkem. Sellest on hagejale hüvitatud 1062 eurot 34 senti ning hüvitamata on 5604 eurot 89

senti. Seega tuli maakohtul hagi osaliselt rahuldada.

Hageja leiab, et reoveekanalisatsiooni trasside ehitusosad hinnapakkumises (esialgne

dokument) olid kinnistute alajaotuses vahetatud, st töölõigu 2 maksumuseks on 136 880

Tsiviilasi nr: 2-16-16684

11(20)

krooni 51 senti ja lõigu 3 maksumuseks 92 005 krooni 93 senti. Põhjus on hageja väitel see,

et lõik 3 oli lõplikult ehitamata, see ehitati vaid kuni kaevuni K-10.

Hageja liitumislepingus ei ole lepingu esemena märgitud pumpla ehitamist koos survetoruga

ega täiendavat elektriga liitumist (s.o töölõik 1). Vaatamata sellele on maakohus on leidnud,

et pumpla ehitus oli kogu kanalisatsiooni toimimiseks vajalik ja asjaolu, et seda

selgesõnaliselt pooltevahelises lepingus ei märgita, ei tähenda, et hageja selles osalema ei

pidanuks. Sama kehtib ka elektripaigaldisega liitumise kohta, mis oli pumpla enda

funktsioneerimiseks vajalik. Hageja leiab, et kohus ei ole põhjendanud, millisele õiguslikule

alusele tuginedes on ta sellisele järeldusele jõudnud.

Hageja hinnangul on maakohtu otsus selles osas ka vastuoluline. Pumpla osas peab kohus

õigustatuks kõrvalekaldeid lepingus kokkulepitust, mida aga kohus ei luba nt liitujate

algandmete muutmise osas, tuginedes just allkirjastatud lepingule. Apellandi arvates tuleb

jääda selles küsimuses samuti liitumislepingus kokkulepitu juurde. Tehnovõrgud koos

pumplaga olid vajalikud eelkõige Papiniidu 5 kinnistule, kellega oli esimesena sõlmitud

liitumisleping. Liitumislepingu järgi oli Papiniidu 5 kinnistu omanik nõus need kulud ka

kandma (lepingu p 6.2.2). Papiniidu 5 liitumislepingus on lepingu esemeks mh

selgesõnaliselt märgitud pumpla ehitus.

Kuivõrd pumpla ehitamise maksumus ei kuulunud jagamisele hagejaga, siis kostja arvutused

on ainuüksi selle tõttu juba ebaõiged.

Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et tänavate taastamise kulude jaotus teenuseliikide

kaupa (hageja väide) ei tulene kehtinud eeskirjast ning et kohtu hinnangul tuli tänavad

taastada sõltumata sellest, millised ja mitu trassi kellelegi liitujatest selle alla ehitati. Hageja

märgib, et maa-alused kanalisatsiooni-, vee-, sadevee- ja survetrass ehitati üheaegselt.

Sõltumata sellest, kas kõik trassid pidid mahtuma ühte kaevikusse või tuli rajada rohkem

kaevikuid, tuli kaevata ja taastada pinnast laiemalt kui üksnes ühe torustiku ehitamisel.

Maakohus ei ole kontrollinud hageja väidet, et hageja Papiniidu 7 kinnistu (pindala kokku

1016,1 m2) projekteerimiskulu oli kostja tabelis suurem kui nt kui Laki 1 kinnistu (pindala

kokku 4108 m2) oma, mis ei näita õiget proportsiooni.

Hageja jääb ka selle juurde, et tänavate taastamise töid ei tulnud projekteerida. Ehitus

kogumaksumusena tuli käsitleda maksumust ilma tänavate taastamiseta, st summas 2 343

634 krooni 75 senti (2 551 960,17 – 208 325,42). Lisaks tuli projekteerimiskulu jagada

proportsioonis teenusliikide vahel, sest projekteerimiskulu ja maht on selle võrra suurem kui

projekteeritakse mitu erinevat tehnovõrku.

Hageja ei nõustu kostja ja maakohtu arvestustega ka riigilõivu suuruse osas.

Hageja ei nõustu maakohtu käsitlusega, et Papiniidu 5 kinnistu omanik panustas

vabatahtlikult Laki 8 kinnistu eest liitumistasu maksmisse. Sellise järelduse tegemisel ei ole

maakohus tuginenud ühelegi tõendile, vaid üksnes kostja paljasõnalisele väitele. Hageja

juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et Papiniidu 5 kinnistu omanik nõustus Laki 8 kinnistu

liitumise kulu kandma juba 16. veebruaril 2007, kui Papiniidu 5 kinnistu omanikuga sõlmiti

liitumisleping. Hagejaga ei olnud veel läbi räägitud ega lepingut sõlmitud. Kui liitumiskulu

oleks olnud suurem, poleks hageja olnud nõus liitumislepingut sõlmima. Liitumislepingute

järgi pidi töölõigus 4 osalema hageja arvates ka Laki 1 ja Laki 2 kinnistu. Kostja ei ole seda

Tsiviilasi nr: 2-16-16684

12(20)

oma arvutustes käsitlenud. Seega on ka Laki 8 kinnistu kulu jaotatud ebaõigesti. Kuna Laki

8 kinnistu omanik loobus liitumisest kohe alguses, tulnuks seda ka esialgse arvestuse

tegemisel (tabeli koostamisel) arvestada.

Viivise nõue tuli hageja hinnangul osaliselt rahuldada. Kohtuotsuse põhjendustest ei nähtu,

et maakohus oleks viivise nõuet lahendanud, mis on TsMS § 438 lg 1 teises lauses sätestatu

rikkumine.

Hageja taotleb maakohtus kantud menetluskulude jaotamist vähemalt võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega, kuna kostja hagi esitamine oli põhjustatud kostja käitumisest. Kostja

jättis algandmed hagejale väljastamata ja moonutas andmeid oma kirjalikes vastustes, samuti

viivitas kostja kohtumenetluses tõendite esitamisega. Kostja käitumine on olulises osas

suurendanud hageja menetluskulusid.

6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid

kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 tuleb osaliselt muuta otsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

8. Kolleegium märgib esmalt, et asja materjalidest nähtuvalt on hageja 22. oktoobril

2018 maakohtule esitatud menetlusdokumendis (III kd, tl-d 2–11) põhinõuet

vähendanud 5230 euro 18 sendini ning taotlenud sellega seoses riigilõivu osalist

tagastamist. Maakohus ei ole palunud hagejal sellega seoses täpsustada, kas viimane

soovib hagist osaliselt loobuda või hagi osaliselt tagasi võtta. Samas ei ole maakohus

hageja viidatud menetlusliku avalduse põhjal asjas menetlust osaliselt lõpetanud ning

hageja on menetluses hiljem põhinõuet uuesti suurendanud 7911 euro 33 sendini (III

kd, tl-d 52–59). Maakohus on vaidlustatud otsusest nähtuvalt sellest viimasest

põhinõude summast asja lahendamisel ka lähtunud.

9. Poolte vahel sõlmitud liitumislepingu (tl-d 10–14) punkti 5.1 järgi oli esialgne

liitumistasu 222 943 krooni 60 senti. Lepingu p 2.4 järgi pidi kostja koostama pärast

kanalisatsioonitorustiku ja muude rajatiste valmimist lepingu lisaks 1 (p 2.3.1) oleva

täpsustatud (korrigeeritud) liitumistasu arvestuse ning saatma selle aktsepteerimiseks

hagejale. Kuigi kostja ei ole liitumislepingu p-st 2.4 tulenevat kohustust mõistliku

aja jooksul pärast pumpla, trasside ehitust jm tööde valmimist teinud, ei ole see

kolleegiumi hinnangul praegusel juhul rikkunud hageja subjektiivseid õigusi.

9.1.

VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Liitumislepingu punkti 3.1 järgi oli lepingu eesmärgiks ka liitumistasu suuruse ja

selle tasumise korra kindlaksmääramine. Lepingu punkti 10.1 teises lauses sisaldub

hageja kinnitus, et ta on tutvunud kõigi sama liitumislepingu punkti 2.2 alapunktides

nimetatud algdokumentidega ning et ta on nende dokumentide sisust täielikult ning

üheselt aru saanud. Lepingu punkti 2.2 alapunktides on lepingu algdokumendina

nimetatud ka liitumise eeltingimusi.

9.2.

Seetõttu leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et esialgse (st lepingu

p-s 5.1 märgitud) liitumistasu ja selle arvestuse muutmiseks või korrigeerimiseks

oleks kostjal liitumislepingu järgi kohustus juhul, kui rajatise ehitusmaksumus oleks

Tsiviilasi nr: 2-16-16684

13(20)

kujunenud teistsuguseks võrreldes esialgselt planeeritu või arvestatuga või kui

rajatise ehitamise ajal olnuks uusi liitujaid. Maakohus on õigesti märkinud, et

sellistele asjaoludele ei ole hageja oma nõude esitamisel tuginenud. Tinglikult võiks

selleks lugeda üksnes hageja väiteid töölõikude 2 ja 3 maksumuse äravahetamise

kohta (vt selle kohta täpsemalt otsuse põhjenduste p 10.6). Samuti ei võimalda poolte

väiteid järeldada, et liitumisleping või osa sellest oleks seadusest tulenevalt tühine.

9.3.

Kolleegium peab vajalikuks lisada maakohtu põhjendustele, et VÕS § 29 lg-

tes 1–3 sätestatud tõlgendamisreeglite järgi tuleb lepingut tõlgendada eelkõige

lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest lähtudes (subjektiivse tõlgendamise

põhimõte). Kui need reeglid ei võimalda lepingupoolte ühist tegelikku tahet kindlaks

teha, tuleb lepingut tõlgendada VÕS § 29 lg 4 kohaselt nii, nagu lepingupooltega

sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (objektiivse

tõlgendamise reegel). Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg

5 p-des 1–6 nimetatud asjaolusid, mh lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille

pooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja

pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja pooltevahelist

praktikat (vt nt Riigikohtu 09.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1167-12, p 12;

11.05.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09, p 11).

Poolte vahel sõlmitud lepingu tekstist otseselt ei tulene, millistest komponentidest

liitumistasu koosneb ning milliste töölõikude kulude kandmises ja millises ulatuses peab

hageja osalema (mh nt pumpla rajamise kulude osas). Samas oli liitumislepingute sõlmimise

ajaks riigihange Lao ja Laki tänavate torustike rajamiseks lõppenud ning kostja sõlminud

ehituse töövõtulepingu hanke võitnud Vändra MP-ga (I kd, tl-d 221–225; II kd, tl-d 147–

150, 151). Seega oli rajatiste ehituse kogukulu teada ning kostja oli teinud ka arvestused

kulude jaotamise kohta kõigi liitujate (liituda soovijate) vahel vastavalt töölõikudele ja

teenuste liikidele (I kd, tl 51). Viidatud kostja kalkulatsioon põhines töövõtja Vändra MP

hinnapakkumisel (II kd, tl 85), kus oli iga töölõigu maksumus eraldi välja toodud. Vaadates

nimetatud hinnapakkumist koos hankedokumentide lisaks oleva hinnapakkumiste tabeliga

(II kd, tl 84), ilmneb, et reoveekanalisatsiooni rajamise töö osaks oli ka reoveepumpla koos

survetoruga ning vastava töö kulu sisaldus (1. töölõigu) tööde maksumuses.

Eelmärgitut arvestades said pooled liitumislepingut sõlmides tõenäoliselt ühte moodi aru

sellest, millest hagejalt nõutav liitumistasu koosneb ning milliste kulude kandmises ja

millises ulatuses hageja osaleb, või vähemalt pidi hageja sellest mõistlikult aru saama.

10. Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654

lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

maakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Samuti ei nähtu asja materjalidest

selliseid menetlusõiguse normide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse

tühistamiseks. Ringkonnakohus vastab järgnevalt apellatsioonkaebuse väidetele.

10.1. Kolleegiumile arusaadavalt väidab hageja (mh apellatsioonkaebuses) eeskätt

seda, et Papiniidu 7 kinnistu liitumistasu oli liitumislepingus kostja poolt juba

esialgselt ebaõigesti arvestatud. Nagu eelnevalt märgitud, ei annaks sellised väited

(isegi kui need leiaksid tõendamist) ringkonnakohtu arvates käesoleval juhul

hagejale lepingust tulenevalt õigust juba tasutud liitumistasu tagasi nõuda.

Tsiviilasi nr: 2-16-16684

14(20)

Liitumistasu väidetav ebaõige arvestamine kostja poolt ei ole ka lepingurikkumine,

mis annaks pidada võimalikku enamtasutud liitumistasu hageja kahjuks.

10.2. Taganemata eelmärgitust, lisab kolleegium, et asjas esitatud ja kogutud

tõendite põhjal otsustades ei ole kostja liitumistasu hagejaga sõlmitud

liitumislepingus ebaõigesti arvestanud. Ringkonnakohus märgib, et asjaolude,

millega hageja seostab tasu väidetavalt ebaõiget arvestust, tõendamise koormus on

TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi eeskätt hagejal endal. Kuivõrd liitumistasu

arvestuse alusandmed ja -dokumendid on eelduslikult kostja valduses, on tõendamise

koormus asjas osaliselt siiski jagatud.

10.3. Hageja leiab apellatsioonkaebuses jätkuvalt, et pumpla ja survetoru ehituse

(töölõik 1) maksumus ei kuulunud jagamisele hagejaga. Hageja toob välja, et

liitumislepingus ei ole lepingu esemena märgitud pumpla ehitamist ega täiendavat

elektriga liitumist. Kolleegiumi hinnangul ei anna kaebuse väited alust asuda

maakohtust erinevalt seisukohale. Hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu p

4.2 (ja p 6.1.1) sõnastus "torustik alates pumplast" on pumpla ja survetoru rajamise

kui lepingu objekti osas mitmetimõistetav ning see sõnastus erineb Papiniidu 5

kinnistu omanikuga sõlmitud liitumislepingu (I kd, tl-d 211– 215) p-st 4.2. Samas oli

liitumislepingu sõlmimise aluseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS)

ja selle § 6 lg 1 alusel Pärnu Linnavolikogu 28. juuni 2001 määrusega nr 21

kehtestatud liitumiseeskiri. Liitumislepingut tuleb kolleegiumi hinnangul tõlgendada

kooskõlas nende õigusaktidega.

Lepingu sõlmimise ajal kehtinud ÜVVKS § 6 lg 2 redaktsiooni järgi võidi liitumistasuga

tagada mitte ainult kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni ühendamist ühisveevärgi ja

kanalisatsiooniga, vaid ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamist vastavalt ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. Ka liitumiseeskirja p-st 6.1 tulenevalt tagatakse

liitumistasuga mh ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendus, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni

ehitiste ja seadmete vastavus nõuetele ning keskkonnakaitse tingimuste täitmine.

Liitumiseeskirja p 7.2 järgi arvestatakse liitumistasu määrade ja suuruse arvutamisel kõigi

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste projekteerimise ning ehitamise ja ümberehitamisega

seotud kuludega (sh tänavate sulgemise, transpordi ümbersuunamise, teekatte taastamise jms

kulud) ja need kuuluvad vastavate ehitiste ehitamise maksumuse hulka.

Vaidlusalune pumpla (koos selle tööks vajaliku elektripaigaldise ja survetoruga) oli

maakohtu tuvastatu kohaselt vajalik kogu piirkonna ühiskanalisatsiooni toimimiseks, sh

Papiniidu 7 kinnistu teenindamiseks. Hageja ei ole maakohtu menetluses ega

apellatsioonkaebuses väitnud vastupidist. Ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pumpla ei

oleks piirkonna ühiskanalisatsiooni (kui terviku) toimimiseks vajalik. Pumpla ehitus on

kajastatud mh Vändra MP hinnapakkumises ja hinnapakkumiste tabelis (II kd, tl-d 85 ja 84).

Seega ei ole kolleegiumi hinnangul põhjust arvata, et kostja poolt hageja liitumiseks

arvestatud liitumistasu ei tohtinud sisaldada hageja osa pumpla ja survetoru ehituse (töölõik

1) maksumusest, isegi kui vastavaid töid ei ole lepingus eraldi märgitud. Kui pooled

soovinuks välistada hageja poolt kõnealuse töölõigu kulude kandmise, tulnuks selles

lepingus sõnaselgelt kokku leppida.

10.4. Hageja peab ebaõigeks ja põhjendamatuks maakohtu järeldust, nagu

Papiniidu 5 kinnistu omanik oleks panustanud vabatahtlikult Laki 8 kinnistu

Tsiviilasi nr: 2-16-16684

15(20)

liitumistasu maksmisse. Samuti leiab hageja, et Laki 8 kinnistu loobumisega

liitumisest tulnuks juba esialgsete (19. septembri 2016) arvestuste (tabeli)

koostamisel arvestada.

Kolleegiumile jääb arusaamatuks, miks hageja soovib jätkuvalt vaidlustada kostja väiteid ja

maakohtu järeldusi, mille kohaselt on Papiniidu 5 kinnistu omanik tasunud liitumistasu ka

Laki 8 kinnistu eest. Laki 8 kinnistu liitumisest loobumise tõttu oleks hageja liitumistasu

teenuse liike ja ehitusjärjekordi (töölõike) arvestades osutunud ilmselgelt oluliselt

suuremaks kui liitumislepingu järgne 222 943 krooni 60 senti. Ka Laki 8 kinnistu soovis

liituda üksnes reoveekanalisatsiooniga (sarnaselt Papiniidu 7 kinnistuga) ning Laki 8

kinnistu omaniku loobumise tõttu liitumisest oleks ainuüksi töölõigu 4 maksumus (296 864

krooni 41 senti) pidanud langema täies ulatuses hagejale (vt ka I kd, tl 51; II kd, tl 114).

Kuna Laki 8 kinnistu omaniku loobumise tõttu hageja algse liitumistasu arvestust ei

muudetud, ei ole kolleegiumi arvates asja lahendamise seisukohalt tähtsust sellel, millistel

tingimustel oli Papiniidu 5 kinnistu omanik nõus liitumistasu Laki 8 kinnistu eest tasuma

ning kas ja millal on Papiniidu 5 kinnistu omanik selle liitumistasu tasunud. Juba eespool

viidatud Papiniidu 5 kinnistu omanikuga sõlmitud liitumislepingu p 5.1 alusel kohustus selle

kinnistu omanik maksma liitumistasu 1 842 176 krooni 10 senti, mis on 371 797 krooni 37

sendi võrra rohkem kui Papiniidu 5 kinnistu pidi tasuma 2006. a-l koostatud liitumistasu

arvestuse (I kd, tl 51) järgi. Sama arvestuse kohaselt pidanuks Laki 8 kinnistu omanik tasuma

liitumistasu kokku 346 204 krooni 23 senti. Pooled ei ole väitnud, et Laki 8 kinnistu omanik

on kostjaga liitumislepingu sõlminud või liitumistasu tegelikult tasunud.

Iseenesest võib kolleegiumi arvates nõustuda hageja seisukohaga, et Laki 8 kinnistu

loobumise tõttu tulnuks viidatud 19. septembri 2006 arvestusi liitumislepingute sõlmimisel

(2007. a esimeses pooles) muuta ja liitumistasud ümber arvestada. Seda möönab ka kostja.

Samas oleks sellised ümberarvestused hageja liitumistasu kindlasti suurendanud. Kuigi Laki

8 kinnistu arvestusest välja jätmine oleks muutnud kulude kandmise proportsioone

(suhtarve) kõikide töölõikude osas (v.a töölõik 2), oleks hageja sellise ümberarvestuse korral

pidanud üksi kandma ülalmärgitud töölõigu 4 maksumuse (kui hageja oleks soovinud

liituda).

10.5. Hageja märgib apellatsioonkaebuses, et nõustub maakohtuga selles, et

liitumistasu arvestamisel tuleb kasutada nelja liitujaga sõlmitud liitumislepingutes

sisalduvaid algandmeid muutmata kujul. Ringkonnakohtu arvates maakohtu otsuses

hageja viidatud järeldust ei sisaldu. Maakohtu nõustumisest kostja arvestusega saab

järeldada, et kohtu hinnangul oli õige lähtuda algsetest, 2006. a-l viie liitujaga

(Papiniidu 5, Papiniidu 7, Laki 1, Laki 2, ja Laki 8 kinnistud) tehtud arvestustest (I

kd, tl 51). Lisaks kasutab hageja ise oma arvestustes viie liituja andmeid, sh

mitteliitunud Laki 8 kinnistu pindala. Kuivõrd Laki 8 kinnistu ei ole liitunud, ei saaks

nimetatud kinnistu ja selle pindadega arvestada liitumistasu ümberarvestuse

tegemisel.

10.6. Hageja leiab apellatsioonkaebuses jätkuvalt, et töölõikude 2 ja 3 maksumused

on läinud vahetusse, sest lõiku 3 ei ehitatud välja mitte kaevuni LK-4, vaid kaevuni

K-10. Sellest tuleneb hageja arvates kinnistute alajaotusi tehes hinna muudatus.

Hageja lähtubki oma arvestuses sellest, et nimetatud ehituslõikude maksumused on

Tsiviilasi nr: 2-16-16684

16(20)

vahetuses. Sellest tuleneb üks peamisi erinevusi hageja ja kostja liitumistasu

arvestustes.

Kolleegiumi hinnangul töölõikude 2 ja 3 maksumuste äravahetamist asja materjalidest ei

nähtu. Lähtudes Vändra MP hinnapakkumisest, hinnapakkumiste tabelist ja ehituslõikude

plaanist (II kd, tl-d 85, 84 ja 114), pidi töölõik 2 hõlmama reoveetorustikku pumplast kaevuni

LK 5 (mööda Lao tänavat) ja töölõik 3 torustikku pumplast kaevuni LK-4 (mööda Lao ja

Laki tänavat). Ehituslõikude plaanist nähtuvalt on torustik lõigus 2 vajalik ainult Papiniidu

5 kinnistu jaoks ning lõigus 3 rajatud torustik Laki 1, Laki 2, ja Papiniidu 7 kinnitute jaoks,

samuti põhimõtteliselt ka Laki 8 kinnistu jaoks.

Segadust lõikude 2 ja 3 maksumustes võib ilmselt tekitada asjaolu, et lõigu 2 maksumus oli

Vändra MP hinnapakkumise (II kd, tl 85) järgi 108 567 kooni (koos käibemaksuga) ja lõigu

3 maksumus 161 519 krooni (koos käibemaksuga). Hageja selgituste ja 2006. a arvutuste (I

kd, tl 51) kohaselt on lõigu 2 maksumust hiljem suurendatud 36 801 krooni 39 sendi (145

368,39 – 108 567) võrra ja sama summa võrra on vähendatud lõigu 3 maksumust (161 519

– 124 717,61). Sellise ümberarvestuse põhjuste kohta ei ole kostja suutnud menetluse käigus

küll seletust anda, kuid kuna arvestustes on vähendatud lõigu 3 maksumust, siis Papiniidu 7

kinnistu osa kulude kandmises selle muudatuse tagajärjel kokkuvõttes ei suurenenud.

Asjaolul, et lõik 3 ehitati välja mitte kaevuni LK-4, vaid kaevuni K-10, ei ole kolleegiumi

arvates tähtsust, sest viidatud ehituslõikude plaanist nähtuvalt paiknevad nimetatud kaevud

vahetult teineteise kõrval. Hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu p-s 4.2 on lepingu

objektina küll mh tähistatud torustikku pumplast kuni kaevuni LK 5 (mille rajamine seondub

töölõiguga 2), kuid 2006. a arvestuste järgi ei ole hageja pidanud selle lõigu rajamise kuludes

osalema.

10.7. Samuti väidab hageja apellatsioonkaebuses jätkuvalt, et ehituskulude

jaotamisel on kostja lähtunud ebaõigetest kinnistute ja nendel asuvate ehitiste

pindaladest, ning et hageja osalus tänavate taastamise kuludes ja ehituse

projekteerimiskuludes on arvestatud ebaõigesti. Nendes küsimustes hageja kordab

apellatsioonkaebuses oma varasemas menetluses esitatud väiteid, selgitusi ja

arusaamu. Kuivõrd maakohus on neid hageja väiteid piisava põhjalikkusega

käsitlenud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea kolleegium

vajalikuks nendele väidetele veelkord vastata.

Sarnaselt maakohtuga leiab kolleegium, et kostja läbiviidud arenduse kestust ning Vändra

MP-ga sõlmitud töövõtulepingu (I kd, tl-d 221–225) alusel teostatud ehitustööde mahtu

arvestades, olnuks ebamõistlik asuda liitumislepingute alusandmeid (nt pindalade või tööde

etappide jagunemise osas) tagantjärele muutma. Sellisel juhul ei oleks olnud tagatud liitujate

õiguspärane ootus sellele, et nende poolt juba tasutud summade (mille arvel ehitus toimus)

arvutamise põhiliseks aluseks on nende endi kinnistute kohta esitatud andmed.

Samuti on põhjendatud maakohtu seisukoht, et tänavad tuli taastada sõltumata sellest, mitu

trassi ja milliste teenuste jaoks kellelegi liitujatest selle alla ehitati. Maakohus on õigesti

märkinud, et asjas puuduvad ka tõendid selle kohta, kas üldse ja millisel määral võiks

tänavate taastamise maksumus sõltuda selle all asuvate trasside arvust.

10.8. Seonduvalt 30. jaanuari 2009 seisuga tehtud arvestustega (mille kostja esitas

menetluses 31. oktoobril 2018) lisab kolleegium, et selles arvestuses ei peagi Laki 8

Tsiviilasi nr: 2-16-16684

17(20)

pindala kajastuma. Hageja soovitud nelja liitujaga (s.o Papiniidu 5, Papiniidu 7, Laki

1 ja Laki 2 kinnistud) liitumistasu arvutust, kus Laki 8 kinnistu pindala on siiski

arvesse võetud, puuduks ÜVVKS-t ja liitumiseeskirjast lähtudes õiguslik alus.

Liitumiseeskirja järgi sai liitumistasu nõudmise aluseks olla liitumisleping (vt nt

eeskirja p-d 3.1, 5.1 ja 8.2). Seetõttu nõustub kolleegium kostjaga, et liitumistasu sai

jagada tegelike liitujate (st liitumislepingu sõlminud kinnistute omanike) vahel,

arvestades liituvate kinnistute pindaladega. Praegusel juhul Laki tn 8 kinnistu ei

liitunud, mistõttu tegelikult mitteliitunud kinnistu andmetega liitumistasude

korrigeeritud arvestuste tegemisel arvestada ei saaks.

10.9. Apellatsioonkaebuses viidatud menetlusõiguse normide (sh TsMS § 436 lg-d

3 ja 4 ning § 442 lg 8) olulisi rikkumist ei ole kolleegium asja materjalide põhjal

tuvastanud.

Toimikust nähtuvalt esitas kostja koos 31. oktoobri 2018 menetlusdokumendiga

liitumiskulude arvestused seisuga 30. jaanuar 2009 (III kd, tl-d 39; 43–45). Sellel hetkel ei

olnud eelmenetlus maakohtus lõppenud. Hagejal oli võimalik maakohtu menetluses kostja

31. oktoobri 2018 menetlusdokumendi ja sellele lisatud tõendite osas oma seisukoht esitada

ning hageja on toimikust nähtuvalt seda 7. detsembril 2018 ka teinud (III kd, tl-d 52–59).

Lisaks ei olnud kostja poolt 31. oktoobril 2018 esitatud liitumiskulude arvestused maakohtu

otsuse põhjendustest nähtuvalt asja lahendamise seisukohalt keskse tähtsusega. Maakohus

on neid arvestusi otsuses küll käsitlenud, kuid neil ei ole olnud kohtu jaoks määravat tähtsust.

Hageja väidetele on maakohus kolleegiumi hinnangul vaidlustatud otsuse põhjenduste p-s

22 piisavas ulatuses vastanud. Nõustudes kostja poolt esitatud (tõenditele tugineva)

arvestusega, ei pidanud kohus asuma otsuses eraldi ümber lükkama hageja arvestusi.

Seetõttu ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väidetega, et maakohus on rikkunud

TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut.

Kuivõrd maakohus leidis, et kostjal ei ole hageja ees liitumislepingust tulenevaid täitmata

rahalisi kohustusi, ei olnud VÕS § 113 lg-st 1 lähtudes alust ka viivisenõude rahuldamiseks

(isegi mitte osaliseks rahuldamiseks). Hageja vastupidine käsitlus on ringkonnakohtu

hinnangul põhjendamatu. See, et maakohus ei ole viivisenõude rahuldamata jätmist otsuses

eraldi põhjendanud, ei ole eelmärgitut arvestades kolleegiumi hinnangul menetlusnormi

oluline rikkumine.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsust menetluskulude

jaotuse ega kindlaksmääratud menetluskulude rahalise suuruse osas. Hagi rahuldamata

jätmisel võis maakohus jätta TsMS § 162 lg-st 1 lähtudes menetluskulud hageja kanda.

Menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks võiks hagi rahuldamata jätmise korral anda aluse

eelkõige TsMS § 162 lg 4, kuid selle normi rakendamist võimaldavaid erandlikke asjaolusid

kolleegiumi hinnangul käesolevas asjas ei esine.

12. Kuivõrd apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel samuti hageja (apellandi) kanda.

13. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

Tsiviilasi nr: 2-16-16684

18(20)

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

12.1. Kostja esindaja poolt 24. septembril 2019 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude

nimekirja (III kd, tl-d 165–166) kohaselt on kostja kandnud apellatsioonimenetluses

menetluskulusid

kokku

4000

eurot

(käibemaksuta).

Menetluskulud

koosnevad

esindajakulust. Lepinguline esindaja vandeadvokaat T. Veer on nimekirjast nähtuvalt

osutanud õigusabi 40 tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot (sh käibemaks) järgmiselt: 

maakohtu otsusega tutvumine, õiguslik analüüs ja nõupidamine kliendiga – kokku

2,5 t; 

apellatsioonkaebusega tutvumine, õiguslik analüüs, nõupidamine kliendiga – kokku

5 tundi; 

vastuse koostamine apellatsioonkaebusele (sh maakohtu otsuse ja asja materjalide

täiendav analüüs, konsultatsioon kliendiga) – kokku 18,5 tundi; 

hageja 7. juuni 2019 tõendite vastuvõtmise taotlusega tutvumine, õiguslik analüüs,

esitatud tõenditega tutvumine, konsultatsioon kliendiga, seisukoha koostamine

apellandi taotluse osas – kokku 6 tundi; 

ringkonnakohtu 19. septembri 2019 kohtuistungiks ettevalmistumine (sh

konsultatsioon kliendiga, toimiku materjalidega täiendav tutvumine) – kokku 6 tundi; 

osalemine ringkonnakohtu 19. septembri 2019 istungil ja istungi protokolliga

tutvumine – kokku 2 tundi.

Kostja kinnituse kohaselt on kõik kulud kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS

§ 176 lg 5). Kostja märgib, et ta on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10).

12.2. Hageja ei vaidle 26. septembril 2019 esitatud seisukohas vastu kostja esindaja

tunnitasu määrale, kuid leiab, et apellatsiooniastmes ei olnud vastustaja esindaja

kulud suures osas põhjendatud. Hageja märgib, et kostja on kuludokumendina

esitanud advokaadibüroo 14. veebruari 2019 arve ja maksekorralduse arve tasumise

kohta.

Arvest

nähtuvalt

on

esindajal

olnud

kostja

esindamise

eest

apellatsioonimenetluses kokkuleppeline tasu. Kuna kostjalt nõutud ettemaksu

summa prognoosimisel ei olnud teada tegeliku töö maht, on hageja hinnangul

üritatud arvestada töö maht selliselt, et ettemaksu ei tuleks kliendile tagastada.

12.3. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise

lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu ning kostja poolt sellele esitatud

vastuse sisu ja mahtu arvestades ei saa pidada vastuse koostamise põhjendatud ja vajalikuks

kuluks mitte rohkem kui 20 tundi (see hõlmab ka maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse

analüüsi ning nõupidamisi kliendiga). Kuigi tsiviilasi on keskmisest mahukam ja eelkõige

faktilisest küljest ka keerukas (detailirohke), on hageja apellatsioonkaebuses olulises osas

korranud juba maakohtu menetluses esitatud seisukohti ja väiteid. Samuti on kostja vastuses

Tsiviilasi nr: 2-16-16684

19(20)

ulatuslikult korratud ka menetluses varem esitatud seisukohti. Vaidluse sisu oli kostja

esindajale nii õiguslikust kui ka faktilisest küljest teada juba maakohtu menetlusest.

Põhjendatud ja vajalik ajakulu vastuse koostamisele hageja 7. juuni 2019 tõendite

vastuvõtmise taotlusele (sh esindaja konsultatsioonid kliendiga) on nimetatud taotluse ja

kostja vastuse sisu ning mahtu arvestades ringkonnakohtu hinnangul mitte rohkem kui 3

tundi. Kostja on vastuses esitanud tõendite vastuvõtmisele eelkõige menetluslikke (mitte

sisulisi) vastuväiteid. Sisuliste vastuväidete esitamine polnud kolleegiumi hinnangul

iseenesest ka vajalik.

Samuti oli põhjendatud ja vajalik esindaja ajakulu ringkonnakohtu istungiks valmistumisele

kolleegiumi arvates mitte rohkem kui 4 tundi. Vaidluse sisu oli kostja esindajale teada juba

eelnevast menetlusest ning ettevalmistumise käigus tuli esindajal meelde tuletada eelkõige

apellatsioonkaebuse ja sellel esitatud vastuse põhiseisukohad.

Menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu seoses osalemisega ringkonnakohtu istungil ja

istungi protokolliga tutvumisega (kokku 2 tundi) on ringkonnakohtu arvates täies ulatuses

vajalik ja põhjendatud.

Kolleegiumi hinnangul on kostja esindaja tööühiku hind (tunnitasu) 120 eurot (koos

käibemaksuga) TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

12.4. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus kostja apellatsioonimenetluses kantud

hüvitatavate kulude suuruseks 2900 eurot ((20 t + 3 t + 4 t + 2 t)*100) ning mõistab nimetatud

summa hagejalt kostja kasuks välja.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ülalmärgitust johtuvalt iseseisvat tähtsust sellel, et kostja

esitatud kuludokumentidest nähtuvalt (III kd, tl 168) oli tasu kostja esinduse eest

apellatsioonimenetluses kokku lepitud ühekordse paušaalse summana. Esindaja kulude

menetluse vastaspoolelt väljamõistmise aluseks on nende vajalikkus ja põhjendatus (TsMS

§ 175 lg 1). Ringkonnakohtul ei ole kahtlust, et kostjal on tekkinud kohustus kulud oma

esindajale hüvitada. Hageja ei ole sellist hüvitamise kohustust ka vaidlustanud.

12.5. TsMS § 177 lg-st 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest

kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

13. TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Liis Arrak

Vahur-Peeter Liin

Tsiviilasi nr: 2-16-16684

20(20)