2-19-5177/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Kohtujurist

Antero Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-5177

Tsiviilasi

Isfix ehf avaldus E-vehicles OÜ likvideerimismenetluse

algatamiseks ja likvideerija määramiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Isfix ehf (Islandi registrikood 510101-3320),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Raini Nõu

Puudutatud isik: E-vehicles OÜ (registrikood

12320483), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnu

Tuulas

Menetlustoiming

Taotluste lahendamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta avaldusest loobumine vastu ja lõpetada menetlus E-vehicles OÜ

sundlõpetamise otsustamiseks, likvideerimismenetluse algatamiseks ja likvideerija

määramiseks.

2. Jätta rahuldamata puudutatud isiku taotlus avalduse läbi vaatamata või

rahuldamata jätmiseks.

3. Jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku E-vehicles OÜ kanda.

4. Rahuldada avaldaja taotlused riigilõivu ja asja läbivaatamise kulude tagastamiseks.

Tagastada avaldajale pool avalduselt tasutud riigilõivust ja likvideerija tasu ja

kulude katteks tasutud ettemaks, milleks kanda 325 eurot avaldaja Isfix ehf

arveldusarvele (IBAN: xxx; SWIFT: xxx).

5. Rahuldada avaldaja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata

avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 396 eurot (sh

õigusabikulu 371 eurot ja riigilõiv 25 eurot) ning mõista see summa puudutatud

isikult E-vehicles OÜ (registrikood 12320483) avaldaja Isfix ehf (registrikood

510101-3320) kasuks välja. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

puudutatud isikul tasuda avaldajale lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

6. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte ja edastada Tartu Maakohtu

registriosakonnale (registriosakond@kohus.ee).

2-19-5177

2 (6)

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Tartu Maakohtu registriosakond algatas ÄS § 60 lg-te 1 ja 2 järgi E-vehicles OÜ

(puudutatud isik) suhtes kustutamismenetluse, kuna äriühing ei ole esitanud registrile

majandusaasta aruandeid. Kuivõrd puuduolevaid majandusaasta aruandeid täiendavaks

tähtajaks ei esitatud, avaldas registripidaja 26.09.2018 ÄS § 60 lg 2 kohase teate, milles

kutsus äriühingu võlausaldajaid üles teatama nõuetest äriühingu vastu ning taotlema

likvideerimismenetluse läbiviimist. Isfix ehf (avaldaja) esitas 15.03.2019 registripidajale

avalduse

puudutatud

isiku

likvideerimismenetluse

algatamiseks

ja

likvideerija

määramiseks.

2. Tartu Maakohtu registriosakond edastas avalduse TsMS § 595 lg 2 p 5 ja § 119 alusel

03.04.2019 Harju Maakohtule. Kohus jättis 27.05.2019. a määrusega avalduse käiguta ja

määras avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja kõrvaldas puudused

10.06.2019.

3. Kohus algatas 15.08.2019. a määrusega E-vehicles OÜ sundlõpetamise menetluse ja võttis

avalduse puudutatud isiku likvideerimismenetluse algatamiseks ja likvideerija määramiseks

menetlusse. Puudutatud isik esitas 11.09.2019 kohtule kirjaliku arvamuse, milles palus jätta

avaldaja avaldus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Puudutatud isik selgitas, et

sundlõpetamise asjaolud on kõrvaldatud, puudutatud isik on 10.09.2019 seisuga esitanud

majandusaastate 2016, 2017 ja 2018 aruanded, millised on kättesaadavad äriregistrist.

Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

4. Vastuseks puudutatud isiku arvamusele loobus avaldaja 18.09.2019 oma avaldusest ja

taotles kohtumenetluse lõpetamist. Puudutatud isiku taotluse avalduse läbi vaatamata

(alternatiivselt rahuldamata) jätmiseks palus avaldaja jätta rahuldamata. Avaldaja selgitas,

et taotles puudutatud isiku likvideerimismenetluse läbiviimist registrist kustutamise

vältimiseks. Olukorras, kus puudutatud isik on otsustanud registrile majandusaasta

aruanded esitada, ei ole enam tegemist puudutatud isiku likvideerimise olukorraga.

Avaldaja hinnangul on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Menetluse tingis puudutatud isiku pikemaajaline tegevusetus majandusaasta aruannete

esitamata jätmisel, avaldaja taotlus ei olnud õigusvastane ega põhjendamatu. Avaldaja ei

pea kandma menetluskulusid põhjusel, et puudutatud isik otsustab majandusaasta aruannete

esitamise kohustust täita alles sundlõpetamise menetluse ajal.

5. Kohus andis 04.10.2019 kirjaga puudutatud isikule võimaluse esitada omapoolne seisukoht

avaldusest loobumise avaldusele ja määras tähtajad menetluskulude nimekirja esitamiseks

ning neile vastuväidete esitamiseks.

Puudutatud isik jäi 11.10.2019 menetlusdokumendis enda varasemate taotluste juurde ja märkis,

et avaldaja avaldusest loobumisest ei sõltu menetluslikult enam midagi.

2-19-5177

3 (6)

6. Avaldaja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist summas 1 078,33 eurot (riigilõiv 25

eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 1 053,33 eurot). Avaldaja kinnitab, et kõik kulud

on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Avaldaja ei taotle käibemaksu hüvitamist, kuid

taotleb viivise väljamõistmist menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud

määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Avaldaja taotleb ühtlasi kohtult poole avalduselt tasutud riigilõivu ja likvideerija tasu ja kulude

katteks tasutud ettemaksu tagastamist.

7. Puudutatud isik taotleb menetluskulude kindlaksmääramist summas 406 eurot (lepingulise

esindaja tasu). Puudutatud isik kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva

tsiviilasjaga.

8. Menetlusosalised vaidlevad vastastikku üksteise menetluskulude hüvitamisele vastu.

Avaldaja leiab, et puudutatud isik ei vajanud kohtule enda seisukoha esitamiseks lepingulise

esindaja abi, mistõttu ei saa esindaja kulusid pidada põhjendatuks. Sarnaselt leiab

puudutatud isik, et hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses

professionaalset õigusabi ega oodata sellise kulu piiramatut hüvitamist. Avaldaja

menetluskulude suurust hindab puudutatud isik ebamõistlikult suureks.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS

§ 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Ka TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist

loobumine menetluse lõpetamise alus. Kohus on seisukohal, et samas korras ja alustel saab

loobuda hagita asjas esitatud avaldusest.

10. Kohus, tutvunud menetlusosaliste taotlustega menetluse lõpetamiseks, leiab, et avaldusest

loobumine tuleb TsMS § 429 lg 1, § 477 lg-te 1 ja 6 ning § 8 lg 2 alusel vastu võtta ning

tsiviilasja menetlus tervikuna lõpetada. Kuna äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 4 kohaselt otsustab

kohus majandusaasta aruande esitamata jätnud äriühingu sundlõpetamise üle üksnes

võlausaldaja poolt äriühingu likvideerimise taotluse esitamisel, tuleb lõpetada ka

puudutatud isiku sundlõpetamise menetlus, kuivõrd sundlõpetamise aluseks olevad asjaolud

on kõrvaldatud.

11. Olukorras, kus avaldaja on avaldusest loobunud, ei pea kohus võimalikuks asuda hindama,

kas avaldus tuleks õigusliku perspektiivituse tõttu jätta läbi vaatamata. Samuti ei ole kohtul

avaldusest loobumisest tingituna alust asuda avaldust sisuliselt lahendama. Seetõttu jääb

rahuldamata puudutatud isiku taotlus avalduse läbi vaatamata või rahuldamata jätmiseks.

Sisuliselt saabub siiski puudutatud isiku poolt soovitud tagajärg, s.o menetlus kuulub

lõpetamisele. Eelnev ei mõjuta kohtu otsustust menetluskulude jaotuse kohta.

12. TsMS § 172 lg 6 kohaselt kannab juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise

isiku likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud juriidiline isik. Kohus võib

sama sätte teise lause järgi jätta kulud täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda,

kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab menetluskulud tervikuna puudutatud

isiku kanda.

2-19-5177

4 (6)

13. Olukorras, kus puudutatud isik ei reageerinud registripidaja hoiatustele ega esitanud

majandusaasta aruannet ka ÄS § 60 lg-s 1 sätestatud täiendava tähtaja jooksul, ei saa

avaldajale likvideerimise taotluse esitamist ette heita. Taotlus likvideerimismenetluse

algatamiseks oli õiguspärane, põhjendatud ja vajalik, et vältida puudutatud isiku registrist

kustutamist. Kui puudutatud isik on sundlõpetamise menetluse käigus otsustanud registrist

kustutamist siiski vältida ja majandusaasta aruanded olulise hilinemisega äriregistrile

esitada, tuleb puudutatud isikul kanda enda tegevusega põhjustatud menetluskulud. Kohtu

hinnangul on see käesoleval juhul õiglane, kuivõrd menetlus algatati juriidilise isiku enda

tegevusetuse tõttu. See, et juriidiline isik menetluse käigus menetluse aluseks oleva puuduse

kõrvaldas, ei ole alus, et jätta menetluskulud avaldaja või poolte endi kanda. TsMS § 172

lg 6 alusel võib menetluskulud jätta avaldaja kanda eelkõige juhul, kui avalduse esitamisel

oli avaldaja pahauskne, mida käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu (vrd Tallinna

Ringkonnakohtu

08.11.2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-4904, p 13 ja Riigikohtu 09.12.2015. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-158-15, p 20).

14. Puudutatud isiku väitele vastamiseks märgib kohus, et seda, kas võlausaldajal on

puudutatud isiku vastu sissenõutavaks muutunud nõue, kohus sundlõpetamise ja

likvideerija määramise otsustamisel ei kontrolli (vt eelviidatud määrus tsiviilasjas nr 2-17-

4904, p 13).

15. TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja

loobub hagist. Seega on avaldaja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks põhjendatud. TsMS

§ 150 lg 7 järgi on põhjendatud ka avaldaja taotlus likvideerija tasu ja kulude ettemaksu

tagastamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb TSMS § 150 lg 2 p 2 alusel (koosmõjus § 477 lg-

ga 1) tagastada avaldajale pool riigilõivust summas 25 eurot ja TsMS § 150 lg 7 alusel

(koosmõjus § 477 lg-ga 1) ettemaks summas 300 eurot, kandes 325 eurot vastavalt

taotlusele avaldaja arvelduskontole.

16. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Tulenevalt

kulude jaotusest on vajalik käsitleda ainult avaldaja kulunimekirja.

17. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Seejuures on TsMS § 144 p 1 järgi kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate

ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat

või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

Seadus ei piira, kui palju menetlusosaline oma lepingulisele esindajale esindamise eest tasuda

võib, küll aga ei näe TsMS ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist täies ulatuses. TsMS §

175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlus-osalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt

menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus

teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt Riigikohtu 28.11.2018. a

otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56;

10.02.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

18. Kohus jagab menetlusosaliste hinnangut tsiviilasja vähese õigusliku keerukuse osas. Kuigi

professionaalse õigusabi kasutamist ei saa menetlusosalisele (sh avaldajale kui välisriigist

pärit isikule) ette heita, tuleb arvestada, et hagita menetluses hüvitatakse õigusabikulusid

hagimenetlusega võrreldes piiratumalt, kuna menetlusosalisel ei saa olla ootust, et

2-19-5177

5 (6)

õigusabikulud piiramatult teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. Kohus nõustub

puudutatud isikuga, et avaldaja menetluskulude suurus on menetluse käiku arvestades

sedavõrd suur, et selle tervikuna puudutatud isikult väljamõistmine ei ole õigustatud.

19. Avaldaja esindaja tasumäär ei ole tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades

põhjendatud. Tsiviilasja mahukust, keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades võib

lepingulise esindaja põhjendatud tasumääraks pidada kuni 110 eurot (käibemaksuta) ja

hüvitatavaks ajakuluks maksimaalselt 3,5 tundi (sellest 1 tund tasumääraga 96 €/h). Kuna

menetluskulud peavad olema ettenähtavad ega pea olema hüvitatavad piiramatus ulatuses,

ei pea kohus lepingulise esindaja kulude väljamõistmist käesoleva vaidluse asjaoludel

nimetatud ulatust ületavas osas põhjendatuks. Seejuures kulub vandeadvokaadist esindajal

dokumentide koostamiseks ja esitamiseks eelduslikult vähem aega, kui muul

õigusteadmistega lepingulisel esindajal (vt Riigikohtu 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-

17-10348, p 16).

20. Menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peavad menetlustoimingud olema

tsiviilasja toimikust kontrollitavad, st kliendiga nõupidamised ja telefonikõned peaksid

olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate

toimingutega,

mille

väljundiks

on

kohtule

esitatav

menetlusdokument.

Kuna

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, ei ole

põhjendatud ja vajalikuks kuluks menetluskulude nimekirjade koostamiseks, edastamiseks

ja analüüsimiseks kulunud aeg. Kohus kontrollis toimiku materjalide ja kulude

spetsifikatsiooni alusel kulude põhjendatust, kuid tulenevalt menetlusökonoomia

põhimõttest ja lähtudes kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistest Harju

Maakohtu tööpiirkonnas ei lasku ajakulu põhjendatuse hindamisel üksiktoimingute sisusse.

21. Avaldaja taotleb puudutatud isikult ka riigilõivu osalist hüvitamist 25 euro ulatuses.

Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mille avaldaja on käesolevas tsiviilasjas kandnud.

Tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga, mis tuleb avaldajale hüvitada.

22. Kokkvõtvalt määrab kohus avaldaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks

suuruseks 396 eurot (lepingulise esindaja tasu 1 tunni eest tasumääraga 96 eurot tunnis ja

2,5 tunni eest tasumääraga 110 eurot tunnis, riigilõiv 25 eurot). Avaldaja ei taotle

käibemaksu hüvitamist. Kohus leiab, et selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja

menetluslikku käiku arvestades põhjendatud.

Lähtudes avaldaja taotlustest ja TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus kohtulahendi resolutsioonis,

et välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras.

23. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

TsMS § 178 lg d 1, 2 ja 4 näevad ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

200 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramisele esitatud määruskaebuse menetluskulusid ei hüvitata

(TsMS § 178 lg 4).

2-19-5177

6 (6)

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik