1-19-7027/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2019.a Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-7027 (kohtueelses menetluses 18231603047 ) Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Irene Valge P

rokurör Ülle Jaanhold Kriminaalasi H.A süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 2 ja § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav H.A Isikukood: XXX elukoht: xxx; emakeel: eesti ; keel; Eesti Vabariigi kodakondsus; keskeriharidus; töökoht: xxx OÜ

Tõkend H.A peeti KrMS § 217 alusel kinni 22.12.2018.a. Tõkendit kohaldatud ei ole. Karistatus Kriminaalkorras karistamata. Kaitsja Eva Rivis (loobus kohtuistungil)

Juhindudes KrM

S § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada H.A

KarS § järgi kvalifitseeritud kuriteo

263 lg 1 p 2 toimepanemises süüdi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta ja

6 ( ) kuud kuus vangistust.

2. Tunnistada H.A

424 lg 1

KarS § järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista temale karistuseks 6 ( ) kuud vangistust. kuus

3. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 ( ) kuud vangistust. kuus

4. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada H.A karistusaja hulka eelvangistuses viibitud

1 ( (22.12.2018.a üks) päev ) ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 29

(kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

5. KarS ( )

§ 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus 1 aasta 5 kuud ja 29 päeva täitmisele pööramata tingimusel, et H.A ei pane temale määratud 2 aasta pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud - kontrol

lnõudeid kohustudes:  elama aadressil xxx ;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6. H.A KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 7. H.A KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. 8. H.A-le KarS § 78 p 1 alusel arvestada määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 22. oktoobrist 2019. a.

9. H.A i

’ suhtes tõkendit kohaldatud ei ole.

10. H.A-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:  KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 182,40 ( sada kaheksa üks kümmend kaks ja nelikümmend senti) eurot;  KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810 (kaheksasada kümme)

eurot.

11. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb ’ H.A il tasuda riigituludesse hüvitatavad menetluskulud kokku summas eurot ositi 12 (kaheteistkümne) 992,40 kuu jooksul a igakuuliselt 82,70 eurot. rvates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes

12. Asitõenditena 3 -plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures CD

– jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

13. Asitõendina relvataoline ese, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlass – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

14. VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista H.A-lt tsiviilhagi summas

500 eurot kannatanu M. A. kasuks. Summa tasuda M. A. arveldusarvele xxx SEB pangas.

15. Kannatanu K.T. esitas tsiviilhagi mittevaralise kahju osas summas 250 eurot, mille H.A on täies ulatuses tasunud.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber ja selgitus „Menetluskulud 99919700053682 kriminaalasjas nr 1-19-7027 “. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KURITEO ASJAOLUD JA KOKKULEPPE SISU

H.A

’it süüdistatakse selles, et tema 22.12.2018 kella 02 paiku xxx tankla juures rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 ja p 2 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada Avalik koht on määratlemata isikute ringile / ja § 54 / kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa ala, ehitis, ruum või - selle osa, samuti ühissõiduk/, nimelt ähvardas M relvataolise esemega, sihtides teda läbi . A. avatud autoakna, küsides samal ajal korduvalt „tuld on“. Pärast eitava vastuse saamist hakkas ära sõitma, kuid enne seda tulistas veel M sõiduautot Toyota Prius, reg nr . A. xxx, millise klaasile tek . A. reaalset ohtu oma elule ja tervisele. kis täke. Sellise tegevuse tõttu tundis M

Peale selle 22.12.2018 kella 02.15 paiku xxx asuvas xxx tanklas rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 ja p 2 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks / ja § 54 / antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti - ühissõiduk/, nimelt avas K.-A. P. sõiduauto ukse ja küsis Iphone laadijat. Saades eitava vastuse, võttis taskus relvataolise eseme ning ähvardas sellega kannatanut, sihtides sellega kannatanut kehasse ning korrates küsimust. Seejärel väljus taksost, pani relvataolise eseme taskusse, sisenes korraks tanklasse, kust koheselt väljus, istus uuesti kannatanu autosse, viskus esipaneelile, pani relvataolise eseme armatuurlauale ning avaldas soovi kannatanuga kusagile sõita. Pärast eitava vastuse saamist väljus kannatanu autost, istus ümber musta Range Roverisse, millega sõitis ära. Sellise tegevuse tõttu tundis K.-A. P. reaalset ohtu oma elule ja tervisele.

Peale selle tema 22.12.2018 kella 02.20 paiku xxx ristmikul rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 ja p 2 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamisek / ja § 54 / s antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti -

ühissõiduk/, nimelt valgusfoori taga seismise ajal koputas relvataolise esemega läbi avatud autoakna vastu oma musta Range Roveri ust, millist tegevust nähes tundis L. H.reaalset ohtu oma elule ja tervisele, kuna arvas, et tegu on tulirelvaga. Seejärel jätkas sõitu.

Peale selle tema 22.12.2018 kella 02.20 paiku xxx teel rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 ja p 2 /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ning samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks / ja § 54 / antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa um või selle osa, samuti -ala, ehitis, ru ühissõiduk/, nimelt ähvardas K relvataolise esemega, sihtides neid sõidu ajal läbi . T. ja R. T. autoakna. Sellise tegevuse tõttu tundsid K. T. ja R. T. reaalset ohtu oma elule ja tervisele.

Seega pani H.A toime KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo – avaliku korra raske rikkumise ehk avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud

relvaga või relvana kasutatava muu esemega ähvardades.

Samuti H.A htis tahtlikult 22.12.2018 ajavahemikul kella 02.00-st kuni kella 02.28- ju ni Tallinnas Lasnamäelt suunaga kesklinna kuni xxx mootorsõidukit Land Rover, Range Rover Sport, reg nr xxx, olles alkoholi joobeseisundis, etanooli 1,93 (EKEI uuringuakti 21811T järgi mg/g ±0,06, k=2), alkoholi sisaldus veres mitte vähem kui 1,87, mg/g, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/nõudeid.

Seega pani H.A toime

KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

05.09.2019.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Ülle Jaanhold, süüdistatav H.A ja tema kaitsja Eva Rivis kokkuleppe

järgnevas. KarS § 263 lg 1 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, lugedes kergeima karistuse kaetuks raskeimaga ja mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistus 22.12.2018 s.o 1 päev, seega ärakandmata karistus on 1 aasta 5 kuud ja 29 päeva vangistust.

Vastavalt KarS § 74 lg le 1 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust - mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS § 75 ndud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 74 lg 3 alusel -ga pa määrata katseajaks 2 aastat. KarS § 75 lg 1 alusel on süüdimõistetu kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Kokkuleppe kohaselt kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskuludena sundraha (810 eurot) ning kaitsjatasu, mis kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled kinnitasid 22.10 Kohus leiab, et .2019.a toimunud kohtuistungil, et jäävad kokkuleppe juurde kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

H.A kuulub

KarS § 263 lg 1 p 2 ja KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS §

4 sätestatud alusel.

318 3 p lg

( ) allkirjastatud digitaalselt

Violetta Kõvask kohtunik