1-10-1687/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedT A R T U M A A K O H U S
Legislator headnote
AI generatedKeywords
AI generatedRelated Decisions
Full text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-10-1687 (kohtueelses menetluses nr 09284000387) riik H.O versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Maiken Mardim
Süüdistatav H.O
alaealine (isikukood xxx; elukoht
xxxx-xxxxxx xx-xx xxxxxxxxx ; ei õpi ega tööta; omab kriminaalkaristatust)
Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 320 lg 1 järgi
Kaitsja advokaat Raul Tosmann
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises
1. Tunnistada alaealine H.O süüdi varguses (KarS) § 199 lg 2 p 9
karistusseadustiku
järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 kuud ning tunnistada H.O süüdi valeütluses KarS § 320 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 kuud; KarS § 64 lg 1
alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista H.O-le
liitkaristusena vangistus 6 (kuus) kuud; KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda H.O-le karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks 07. detsember 2009; tõkend vahistamine jätta H.O kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata. Muud otsustused
2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:
2.1 välja mõista H.O-lt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt riigi
õigusabi tasu 960 (üheksasada kuuskümmend) krooni riigi kasuks; määrata
kriminaalmenetluse kulud 960 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a märtsi kuust igakuise menetluskulu osa 90 (üheksakümmend) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2 jätta asitõendid 4 CDd videosalvestistega kriminaaltoimiku juurde; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud
kulutuste eest osutatud tasu 120 (ükssada kakskümmend) krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused kohtuotsusele
3. Selgitada:
3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;
3.2 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust
menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on
2
rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-1687“);
3.3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-
selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes
kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne
päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1. Süüdistused Süüdistustest nähtuvalt on H.O toime pannud kuritegudena: 1) võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime
pandud süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s. o vargustes: 1) 10. novembril 2009
ajavahemikul kella 09.13-09.19 paiku Viljandi linnas Riia mnt 35 asuvas A-Selver AS
kauplusest Männimäe Selver meeste tualettvee hinnaga 219 krooni, Adidas Deep Energy geeldeodorandi Gillette Cool Wave hinnaga 53 krooni, silmaümbruse kreemi
Garnier Ultra Lift hinnaga 219 krooni, 1 paki sigarette hinnaga 33,50 krooni, seega kaupu LM Silver Blue Label kokku 524,50 krooni väärtuses; 2) 17. novembril 2009 kella 13.34 paiku Viljandi linnas Riia mnt 35 asuvas A-Selver AS kauplusest Männimäe Selver paki sigarette hinnaga 33,50 krooni, LM tualettvee hinnaga 119 krooni, tualettvee hinnaga 56 krooni, higipulga Boum Mini Love Dove
Dry hinnaga 55 krooni, karvaeemaldus pesugeeli hinnaga 162 Veet In Shower Sensitive Skin krooni, seega kaupu kokku 452,50 krooni väärtuses; 3) 18. novembril 2009 kella 09.34 paiku
Viljandi linnas Riia mnt 35 asuvas A-Selver AS kauplusest Männimäe Selver ühe tualettvee Adidas Victory League LM hinnaga 209 krooni, paki sigarette hinnaga 33,50 krooni, dušigeeli
Adidas Pure Energy hinnaga 43 krooni, seega kaupu kokku 285,50 krooni väärtuses; 4) 19. novembril 2009 kella 09.07 paiku avalikult Viljandis Riia mnt 35 asuvas A-Selver AS kauplusest
Männimäe Selver ühe 0,5-liitrise pudeli jääteed hinnaga 12,40 krooni; kui Nestea Lemon turvatöötaja püüdis teda takistada, põgenes ta kauplusest; 2) kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmises KarS § 320 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et olles enne kannatanuna ülekuulamist hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest
ettenähtud kriminaalvastutusest, andis 10.01.2008 Kuressaare politseijaoskonnas, 29.01.2008
Viljandi politseiosakonnas, 13.05.2008 Lõuna Politseiprefektuuris, 29.01.2009 Viru Vanglas,
02.09.2009 kohtumenetluse käigus Harju Maakohtus kannatanuna teadvalt valeütlusi, mis
seisnes selles, et ta väitis, et 02.01.2008 kella 10.00 ajal lõi Tallinnas xxxxxxx x-xx asuvas korteris Joel Friedrich S. teda korduvalt rusikaga pea, näo ja kehapiirkonda, mille tagajärjel ta tundis valu. 02.09.2009 tunnistas ta Harju Maakohtus kohtumenetluse käigus, et ta andis varem valeütlusi, tegelikult sellist löömist Joel Friedrich S.i poolt ei olnud. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe
Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppe- menetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistamiseks vangistusega 4 kuud ning KarS § 320 lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud; KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ning kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks vangistus 6 kuud; KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning
karistusaja alguseks lugeda H.O vahistamise kuupäev, s. o 07.12.2009. 3.
Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.
Põhjendused süüdimõistmises
3
Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt
KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks
karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.
Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et
kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet- lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi-
mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja
menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2.
Põhjendused karistuste mõistmisel Vargus KarS § 199 lg 2 p 9 näeb ette süüdlase karistamise karistatakse rahalise karistuse
või kuni viieaastase vangistusega. Valeütlus ja valevanne KarS § 320 lg 1 näeb ette süüdlase
karistamise karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei
tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdis- tatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri
määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni.
KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimis- asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud
kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse
määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning
riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Alates 01. jaanuarist
2010 on kehtiva RÕS § 21 lg 3 alusel on Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise
kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord.
Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele
kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 840 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on
riigi õigusabina 120 krooni. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda.
Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja
ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.
4 Arvestades süüdimõistetu alaealisust ja majanduslikku olukorda, tuleb süüdistataval jätta sundraha väljamõistmata.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb H.O-lt
välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 960 (840 + 120) krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. 5.
Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus H.O on kahtlustatavana kinni peetud ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud 07. detsembril 2009, seega on H.O viibinud eelvangistuses alates 07. detsember 2009. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Seega tuleb H.O lugeda vangistuse kandmise alguseks 07. detsember 2009. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest
või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
Toomas Lillsaar
Kohtunik