4-19-5031/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Lõpposa

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2019

.a, Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-19-5031 Väärteoprotokolli number AB1502461 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Tõlk Ingrid Koddo Riina Palmi Väärteoasi Liiklusseaduse § järgi

227 lg 3

Menetlusalune isik K.U isikukood XXX, elukoht xxx, xxx, emakeel xxx – keel, xxx töökoht Kohtuväline menetleja

Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuur, asukoht Rahu 38, Jõhvi Kohtuistungil osalenud isikud

Kohtuistungi aeg Menetlusalune isik K.U PPA Ida prefektuuri esindaja Meelis Kaev 30.09.2019 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p- -dest 108-111 kohtunik

st 1 ja § otsustas:

Tunnistada K.U 30.09.2019 süüdi .a mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest mitte vähem kui s.o Liiklusseaduse § 227 lg

57 km/h, ett karistada arestiga 7

enähtud väärteo toimepanemises ja päeva.

Karistuse alguseks lugeda 30.09.2019 kell 04.15.

Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 alusel võtta K.U-lt lisakaristusena ära juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks.

Juhtimisõiguse äravõtmine hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul K.U alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Määrus saata K.U-le ning PPA Ida prefektuurile ja Maanteeametile.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Viru Maakohtule Jõhvi kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse k htajaks ei teatata soovist kasutada uulutamisele järgnevast päevast. Kui ettenähtud tä apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 22. oktoobrist 2019.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

30.09.2019 selles, et tema koostatud väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse K.U

30.09.2019 kell 04.14 Ida-Virumaal Toila vallas Tallinn-Narva mnt-

150. km-l juhtis l mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega xxx reg/nr xxx

- 5 km/h, kui suurimaks lubatud +/

sõidukiiruseks antud teelõigul oli 9 seega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem

0 km/h, kui 57 km/h. Oma teoga rikkus K.U

15 lg 1 p 1 id. Liiklusseaduse § sätte Kohtuväline menetleja kvalifitseeris teo Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi. K.U

Kohus avaldas järgmised tõendid:

Kiirusmõõt kasutamise protokoll (lk 5), millest tuleneb, et sõiduki uri xxx reg/nr xxx liikumiskiiruse mõõtmist teostati 30.09.2019 kell 04.14 Ida-Virumaal Toila vallas, Tallinn- Narva mnt 150 km- Narva suunas. Kasuta l. Sõiduk liikus ti liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker DSR 2X nr DP021146, antennid KR021389 ja KC068289, tabloo DI014709. Seade on töökorras, testitud . Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamisel 29.09.2019 kell 20.15

pöörati tähelepanu nii looduse kui inimese tekitatavatele häiretele, millised võivad anda eksitavaid mõõtmistulemusi ning võeti meetmeid probleemide vältimiseks. Selleks kindlustati, et mõõteseadme ja objekti vahel ei oleks signaalide läbimatuid takistusi, mõõtmist ei teostatud tugeva saju tingimustes, välistati elektriliste häirete allikaid, tagati seadmele tõrgeteta toide ning töötingimused. Kiirusmõõteseadme kasutati asulavälisel teel, hea nähtavusega, sademeteta pimeajal, tee on kuiv ja kattega. Patrullauto seisis ti paigal seistes kõrvalteel. Mõõtmist teosta

statsionaarse kiirusemõõturiga. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, pärisuunaliselt üksinda, lähenes . Kiirus mõõdeti oli ühtlane patrullautole 3-4 sekundit. Seadme helisignaal . Seadme

lugem 152 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul

0 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/ 5 km/h. Lõplik mõõtetulemus km/h. Juhile näidati seadme tabloole -

fikseeritud näitu, mõõtmise ajal ei kasutatud video/helitehnikat. K.U-le tutvustati protokolli.

Isiku kinnipidamise protokoll (lk 6), millest tuleneb, et K.U peeti kinni 30.09.2019 kell 04.15

VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel.

Karistusregistri väljavõtte (tl 9-10), millest tuleneb, et K.U on 11 kehtivat väärteokaristust.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele.

Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegu LS § 227 järgi on aset leidnud, teo pani

lg 3 toime K.U

ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud.

KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt.

Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).

Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).

Kohtul puudub alus kahelda kirjalike tõendite usaldusväärsuses. K.U tunnistas, et ületas kiirust ja on näiduga nõus. Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust.

K.U tegu leiab kinnitust kirjalike tõ nditega. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli e

kohaselt juhtis K.U 30.09.2019 Tallinn-Narva mnt 152. kmxxx l mõõtorsõidukit reg/nr xxx kiirusel 152 +/-5 km/h, kui lubatud kiirus oli 90 km/h. K.U peeti koheselt ka kinni, kuna ta võis jätkuvalt toime panna väärtegusid.

Kohus leiab, et on keskmises suuruses. K.U süü

Maakohus on eeltoodu alusel jõudnud siseveendumusele, et K.U-le esitatud süüdistus LS § 227 lg järgi on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.

ASJASSEPUUTUVAD NORMID

Liiklusseadus § sätestab:

15 lg 1 1 p

Suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis.

Liiklusseaduse § 227 lg sätestab:

Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise – eest 41 60 kilomeetrit tunnis

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

LS § 227 lg 5 p 2 näeb ette, et juhul, kui mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine tunnis, võib kohus või kohtuväline menetleja on 41-60 kilomeetrit kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni.

Liiklusseaduse § ga 227 kaitstakse liiklusohutust. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise - teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga.

Käeso mootorsõidukit Ida leval juhul tuvastati, et K.U juhtis 30.09.2019 -Virumaal Toila vallas, Tallinn-Narva mnt 150 km-

147 km/h. Tallinn-Narva l kiirusega mitte vähem kui

maantee antud te

0 km/h. K.U lubatud elõigul on lubatud sõidukiirus 9 ületas sõidukiirust mitte vähem kui 57 km/h.

Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et juhtis mootorsõidukit lubatud K.U suurima sõidukiiruse ületamisega, ning sõiduki lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h vastavalt Liikl

15 lg 1 p-le 1. usseaduse §

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg ona. ettenähtud väärte

K.U pani toime kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg järgi väärteo otsese

tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. K.U oli teadlik rikkumisest (oli teadlik, et ei sõidab teelõigul, kus on suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h) ning tahtlikult eiras Liiklusseaduse sätteid.

Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et K.U pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üldkui ka eripreventiivsed eesmärgid. Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid e -1-1-14-07) esmärke. (RKKK 3 Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

Liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi süüteo toimepanemise eest näeb Liiklusseadus ette karistusena rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut, või arest või sõiduki juhtimise äravõtmine kuni kahekümne nelja kuuni.

Arvestades süüdlase tegude iseloomu, tehiolusid ja raskust (isik ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 57 km/h pimedal ajal, millal nähtavus on oluliselt halvem kui päevasel ajal, ta asetas ohtu nii enda, kui ka teisi liiklejaid, ning ka tema autos viibinud kaks isikut), ning menetlusaluse isikut (varem korduvalt karistatud Liiklusseaduse rikkumise eest), leiab kohus, et rahalise karistuse või ainuüksi juhtimisõiguse äravõtmise määramine ei ole tulemuslik.

Tegemist on tahtliku ja teadliku teoga ning kiiruse oli sihikindel ja kavatsetud ületamine

käitumine. Menetlusalune isik, kes on juhtimisõiguse saanud isikuna teadlik liiklusseaduse nõuetest, täitis tegu toime pannes teadlikult väärteokoosseisu tunnused. Süüdistatava karistusandmetest saab aga järeldada, et liiklusseaduse rikkumise osas on K.U ka juba kogemus olemas. Tal on 11 , sh. kehtivat väärteokaristust

4 kiiruse ületamise eest ning

kiiruse ületamised muudkui kasvavad. Teda on varasemalt karistatud LS § 227 lg 1 ja 2 järgi, nüüd pani ta LS § 227 lg 3 rikkumise aga toime raskema - . K.U on karistatud nii rahatrahviga (trahvid tasumata) kui ka . Vaatamata karistustele pani ta toime üldkasuliku tööga uue veel raskema süüteo. alikul määral Kohus leiab, et need karistamise viisid pole isikule vaj mõjunud ning ei pea mõistlikuks mõista K.U-le rahatrahvi, mida ta ei tasu, kuna see ei hoia teda uute süütegude toimepanemisest. Vaatamata sellele, et K.U ei taotlenud kohtuistungi asendada arrest üldkasuliku tööga, leiab kohus, et aresti asendamine ÜKT-ga ei mõjuta isikut, et ta edaspidi ei pane toime uusi rikkumisi, sest K.U-le on juba varem määratud üldkasulikku tööd sõidukiiruse ületamise eest, kuid ta jälle pani toime samalaadse väärteo. i toime väärteo otsese tahtlusega K.U pan , seades ohtu nii enda kui ka teiste

isikute elu ja tervise, kuna peale tema viibis sõiduautos veel kaks isikut. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad.

Konkreetse süüdlase puhul on tõend määramine ei amist leidnud fakt, et rahatrahvi ja ÜKT-d ole olnud tulemuslik ehk isik ei ole rahatrahvi ega suhtes olnud üldkasuliku töö tegemise karistustundlik. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul teise karistuse liigi arest sanktsiooni

– keskmisest määrast väiksemas määras.

Inkrimineeritava teo eest võib kohus Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuni kuue kuuni, ning kohus peab lisakaristuse määramist vajalikuks. Kohu hinnangul pole aresti mõistmine piisav, et mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Valitud karistuses kajastuvad õigesti toimepanija süü suurus, s.h. rikkumise suurus, varasemate rikkumiste arvestamine ja eripreven

tiivsed eesmärgid vajalikul määral.

Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et arest 7 päeva ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid.

Juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud eelkõige seetõttu, et isikut on juba varem korduvalt karistatud kiiruse ületamise eest rahatrahvidega, mis ei ole tasutud ning pole kuidagi mõjutanud tema liikluskäitumist. Ta jätkab liiklussüütegude toimepanemist. Teda ei takista isegi see asjaolu, et ta õpib vaoautojuhiks.. Seega pole varasemad rahalised karistused talle vajalikul määral mõjunud ning seega on antud juhul põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine LS § 227 lg

5 p-s

- 4 kuuks.

3 sätestatud minimaalse määra lähedases määras

( ) Larissa Prokopenko Kohtunik