1-18-7591/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-18-7591

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 22.10.2019. a Tallinn, Tallinna kohtumaja

Kohtuasja nr

1-18-7591

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Alissa Jarova

Tõlk

Zemfira Lampmann

Kaitsja

Kadi Sitska (määratud)

Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid H.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu H.M (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg,

16.09.2019. a, 15.10.2019. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada H.M katseajaga 6 karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega

(kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks

Tallinna Vangla -Harju kriminaalhooldusosakonna Lääne juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada katseaja lõpuni KarS § s 75 sätestatud H.M - käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud - kontrollnõudeid: 1) xxx; elama kohtu määratud alalises elukohas – 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada H.M-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi;

) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 4) oksul peale vanglast asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jo vabanemist.

4. H.M-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. H.M

vabastada määruse jõustumisel.

6. H.M-ilt KrMS § 180 alusel mõista välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest (kaitsjatasu) summas 64,80 € (kuuskümmend neli eurot ja kaheksakümmend senti), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele.

KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse H.M-ile

eraldi dokumendina.

Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

7. Jätta menetlu tasu õigusabi osutamise eest (kaitsjatasu) summas € skulu - 32,40 (kolm kaks eurot ja neli

- riigi kanda. kümmend kümmend senti)

Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Lääne Tallinna Vangla -Harju kriminaalhooldusosakonnale, H.M-ile ja tema kaitsjale.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Tallinna Vangla esitas 29.07.2019. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava H.M-i tingimisi e

nne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 24.09.2018. a kohtuotsusega tunnistati H.M

199 lg 2 p süüdi KarS §

4 järgi ning KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta 3

(kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 22.09.2018 on 01.01.2020. a. . a ja lõpp

H.M-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikul on

6 kehtivat kriminaalkaristust ning ka vangistuses ei viibi ta esimest korda. Käesolevat karistust kannab varguse eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on narkosõltuvus, puudulik toimetuleku oskus ja mõtlemisvead. Eesmärgiks valdavalt majandusliku kasu saamine. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja osalenud tööhõives 14.01.2019 kuni 09.04.2019 abitöölisena. Ülejäänud tegevused ei ole veel alanud. Käitumine on olnud valdavalt korralik. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxx. Tegemist on heas korras oleva kolmetoalise üürikorteriga, kus elab kinnipeetava vend, venna naine ja laps. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt asuda tööle ettevõttesse xxx, mille väidetavaks omanikuks on kinnipeetava vend, kuid antud firma osas ei nähtu käesoleval aastal majandustegevust. Vangla andmetel on isikul 70 948,68 euro ulatuses tasumata nõudeid. Nii eelneva kui ka käesoleva vangistuse jooksul on isik töötanud.

H.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Maksim Kink esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha H.M-i vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi.

Kaitsja osales 16.09.2019. a toimunud kohtuistungil, kus ta palus kohtuistungi edasi lükata, et täpsustada kinnipeetava vabanemisjärgse elukoha omaniku nõusolekut selleks, et kas süüdimõistetu võib sinna elama asuda. 15.10.2019. a toimunud kohtuistungil kinnipeetav loobus kaitsjast.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et H.M-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.M-i isikut iseloomustavad andmed i kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele

– tema käitumist ni järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja

1 kuu vangistust ning tema vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab käitumine

distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle H.M-i käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas H.M-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma narkootikumidest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Pärast vabanemist on H.M-il olemas ka kindel elukoht ja töö ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka H.M, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

KrMS § 180 alusel tuleb H.M-il hüvitada ka kaitsjatasu. Kinnipeetava kaitsja määratud korras vandeadvokaadi abi Kadi Sitska 97,20 eurot riigi esitas kohtule taotluse hüvitada talle õigusabi osutamise eest (koos käibemaksuga). Kohus peab põhjendatuks H.M-ilt välja mõista 64,80 eurot kaitsjatasu ning tasu osutatud õigusabi eest summas eurot tuleb jätta

32,40 riigi kanda. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista kinnipeetavalt välja 32,40 eurot, sest kinnipeetav loobus kaitsjast 15.10.2019. a toimunud kohtuistungil. Seega arvestab kohus summast 97,20 eurot maha summa 32,40 eurot ning tasumisele kuulub 64,80 eurot.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/