3-18-2070/43 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.10.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2070

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Nõmme Linnaosa Valitsuse

02.08.2018 teatise nr 5-2.4/8010-6 ja Tallinna

Linnavalitsuse 03.10.2018 korralduse nr 1440-k

tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja JK

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18.04.2019 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 24.09.2019

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Tallinna linnale 25.07.2019 menetlusdokumendi lisad 1 ja 2.

2. Rahuldada XX apellatsioonkaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 18.04.2019 otsus haldusasjas nr 3-18-2070. Teha

uus otsus, millega rahuldada XX kaebus ning tühistada Tallinna Nõmme Linnaosa

Valitsuse 02.08.2018 teatis nr 5-2.4/8010-6 ja Tallinna Linnavalitsuse 03.10.2018

korraldus nr 1440-k ning kohustada Tallinna linna otsustama uuesti XX-le

toimetulekutoetuse määramine 2018. a juuli eest.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.11.2019, välja arvatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-18-2070

2(6)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 30.07.2018 Tallinna Nõmme Linnaosa Valitsusele (Nõmme LOV) taotluse

2018. a juuli eest toimetulekutoetuse saamiseks. XX palus võtta toetuse määramisel arvesse

eluasemekulud Nõmme linnaosas XXX asuva korteri kasutamise eest vastavalt 09.04.2018

sõlmitud üürilepingule.

2. Nõmme LOV jättis 02.08.2018 teatisega nr 5.-2.4/8010-6 taotluse rahuldamata, sest

Nõmme LOV-le teadaolevalt on XX üürileping 31.05.2018 lõpetatud. XX küsis 03.08.2018 e-

kirjas, kust pärineb teave üürilepingu lõpetamise kohta. Nõmme LOV 13.08.2018 vastuse

järgi ei nähtu XX esitatud pangakonto väljavõttelt, et 2018. a juulis oleks XXX korteri eest

eluasemekulusid tasutud. Vastusele oli lisatud XXX omaniku kinnitus üürilepingu lõpetamise

kohta 31.05.2018.

3. XX esitas 23.08.2018 vaide, mille Tallinna Linnavalitsus jättis 03.10.2018

korraldusega nr 1440-k rahuldamata.

Kui toimetulekutoetuse taotleja soovib, et toetuse määramisel arvestatakse tema jooksval kuul

tasumisele kuuluvate eluasemekuludega (nt üürikulu), tuleb tal neid kulusid tõendada

(sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 21 lg 1; sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 132

lg 4 p 2 ja § 133 lg 5). Vaide esitaja ei ole tõendanud, et ta tasus 2018. a juulis üürilepingus

kokkulepitud summa XXX korteri kasutamise eest või kandis muid eluasemekulusid. Vaide

esitaja väitel toimus juulikuu eest arveldamine üürileandjale varem tasutud tagatisraha arvel,

samuti maksis ta tagatisraha, et vahetada elukohta ja kolida teise üürikorterisse. Nimetatud

kulusid ei saa toimetulekutoetuse määramisel arvesse võtta (SHS § 133 lg 5).

Nõmme LOV 02.08.2018 teatis on puudustega, kuid selle lõppjäreldus on õige. Seetõttu ei ole

põhjust teha Nõmme LOV-le ettekirjutust asja uueks otsustamiseks. Vaidemenetluses kogutud

tõendite kohaselt allkirjastas XX 20.05.2018 lepingu Tallinnas Kesklinna linnaosas YYY

asuva korteri üürile võtmiseks ja tegi korteri omanikule 31.05.2018 rahaülekande. Uus

üürileping jõustus 01.06.2018. XXX korteri omanik QQ kinnitas Nõmme LOV-le, et

üürileping XX-ga lõppes 31.05.2018. Seega oli XX elukoht alates 01.06.2018 Kesklinna

linnaosas, kuid ta taotles 2018. a juuli eest jätkuvalt toimetulekutoetust Nõmme LOV-lt. XX

ei käitunud heauskselt, kui jättis Nõmme LOV-le toetuse saamist mõjutavatest asjaoludest

teatamata.

4. XX esitas 05.11.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Nõmme LOV 02.08.2018 teatise

ja Tallinna Linnavalitsuse 03.10.2018 korralduse tühistamiseks ning Tallinna linna

kohustamiseks vaadata kaebaja 30.07.2018 taotlus uuesti läbi.

3-18-2070

3(6)

Nõmme LOV otsustas asja kaebajat ära kuulamata ja liigselt venitades. Sellega võeti kaebajalt

õigus taotleda toimetulekutoetust teisest linnaosast. Toimetulekutoetust makstakse jooksvaks

kuuks, et toetust saav isik saaks katta selle arvelt jooksva kuu kulud. Toetuse suuruse

kindlaksmääramisel võetakse aga arvesse taotleja eelmise kuu kulud. Kaebaja maksis

juulikuus eluasemekuludena nii üüri kui ka kommunaalkulusid, kuid neid kulusid oleks

kaebaja pidanud tõendama alles augustikuu eest toimetulekutoetuse taotlemisel. Juunikuu

kulude kohta on kaebaja nõuetekohased dokumendid esitanud. Üüri tasumise kohustust

tõendab üürileping. Kaebaja ei ole 20.05.2018 ühtegi üürilepingut allkirjastanud ja 31.05.2018

tehtud rahaülekanne ei puutu asjasse. Uus üürileping jõustus küll 01.06.2018, kuid kaebaja

asus XXX tn korterisse elama alles 2018. a augustis.

5. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.

Toimetulekutoetuse määramiseks vajalike tõendite esitamise kohustus on toetuse taotlejal.

Põhjendatud kahtluse korral on toetuse määrajal õigus asjaolusid täiendavalt kontrollida.

Kaebaja ei ole tõendanud, et ta tasus 2018. a juulis XXX korteri kasutamise eest üürilepingus

kokku lepitud summa või kandis muid eluasemekulusid. Tagatisrahaga tagatakse üürileandja

nõudeid üürniku vastu ja nõuete puudumisel tuleb tagatisraha üürnikule tagastada. Tagatisraha

ei saa toimetulekutoetuse määramisel arvesse võtta. Kaebaja ei teavitanud Nõmme LOV-i

sellest, et ta allkirjastas juba 20.05.2018 uue üürilepingu, mille esemeks oli Kesklinna

linnaosas asuv korter, ja taotles ka 2018. a juuni ja juuli eest jätkuvalt toimetulekutoetust

Nõmme LOV-lt (juuni eest talle toetus ka määrati). Kaebaja tegi 29.06.2018 rahaülekande

selgitusega „ruumi rent“ isikule, kes ei ole XXX kohta sõlmitud üürilepingu pooleks. Nõmme

LOV oleks pidanud täitma uurimiskohustust ja nimetatud asjaolud välja selgitama, kuid

toetuse maksmata jätmine oli kokkuvõttes õige.

6. Tallinna Halduskohus jättis 18.04.2019 otsusega kaebuse rahuldamata.

Kaebaja esitas Nõmme LOV-le taotluse määrata toimetulekutoetus 2018. a juuli eest.

Taotlusel oli märgitud eluasemekuludeks 300 eurot + 45 eurot (kommunaalkulud) ning

taotlusele oli lisatud Y KÜ arve nr 1806 31 summas 45 eurot maksetähtajaga 20.07.2018.

Kaebaja ja QQ sõlmisid 09.04.2018 üürilepingu, mille esemeks on eluruum aadressil XXX,

Tallinn. Lepingu järgi kohustub üürnik tasuma üüri 300 eurot üks kord kuus jooksva kuu 5.

kuupäevaks ja eelmise kuu kõrvalkulude eest järgneva kuu 15. kuupäevaks. Üürnik maksab

üürileandjale tagatisraha 1 kuu üüri (300 eurot). Lepingust tulenevate nõuete puudumise

korral tagastab üürileandja lepingu lõpetamisel tagatisraha üürnikule või poolte kokkuleppel

arvestatakse tagatisraha üüri summa katteks. QQ kinnitas haldusmenetluses (31.07.2018), et

lõpetas üürilepingu kaebajaga suuliselt 31.05.2018. QQ täpsustas kohtule vande all antud

kirjalikes ütlustes, et kaebaja helistas talle 26.04.2018 sooviga üürileping lõpetada ning

suuliselt lepiti kokku, et leping lõpetatakse 31.05.2018. Kaebaja vabastas korteri 31.05.2018

ja andis võtmed üle ning selle päevani toimus ka rahaline arvestus. Viimane üürimakse toimus

tagatisraha arvelt. Kõik maksed toimusid pangaülekandega. Tõenditest selgub veel, et kaebaja

sõlmis 20.05.2018 NN-ga üürilepingu, mille esemeks on Tallinnas YYY asuv eluruum.

Leping jõustus 01.06.2018 ja kehtis esialgu kuni 31.08.2018 koos võimalusega seda

kokkuleppel pikendada. Lepingu järgi tuleb üür tasuda ettemaksuna iga kuu 1. päevaks VV

arveldusarvele. NN kinnitas kohtule vande all antud kirjalikes ütlustes, et YYY korteri valdus

anti kaebajale üle 01.06.2018. Kaebaja tasus 31.05.2018 ettemaksu 300 eurot ja tagatisraha

300 eurot (sellest 400 eurot sularahas ja 200 eurot ülekandega VV arveldusarvele). Esimese

kommunaalmakse laekumine toimus 29.06.2018. Eelnevat arvestades ei ole tõendatud, et

kaebaja elas 2018. a juuli lõpuni aadressil XXX.

3-18-2070

4(6)

SHS § 133 lg 1 järgi esitab toimetulekutoetuse taotleja jooksva kuu eest toimetulekutoetuse

saamiseks taotluse hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle

haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht. Kuna kaebaja ei elanud 2018. a juulis aadressil

XXX, keeldus Nõmme LOV õiguspäraselt kaebajale toimetulekutoetuse maksmisest 2018. a

juuli eest. Vaideotsuses on õigesti selgitatud, et eluasemekulude tõendamise kohustus oli SHS

§ 132 lg 4 p 2 ja § 133 lg 5 järgi kaebajal. Kaebaja viited uurimiskohustuse ja

ärakuulamiskohustuse rikkumise kohta ei too samuti kaasa vaidlustatud haldusaktide

tühistamist. SÜS § 21 lg 1 kohaselt oli kaebajal kohustus esitada toetuse taotlemisel kõik

temale teadaolevad ja tõesed andmed ning teavitada toetuse saamist mõjutavate asjaolude

muutumisest. Kaebaja ei ole neid nõudeid täitnud. Kuigi Nõmme LOV 02.08.2018 teatis on

põhjendamispuudustega, ei ole selle tühistamine põhjendatud, sest asja uuel läbivaatamisel

tuleks teha samasisuline otsus. Seega puudub alus tühistada ka vaideotsust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega

rahuldada kaebus.

Üüri maksmine on tõendatud pangakonto väljavõttelt nähtuva ülekandega ja seda ka elukoha

vahetamise korral. Nõmme LOV ei küsinud varem mingeid täiendavaid selgitusi või tõendeid.

Samuti ei küsitud midagi kaebaja 30.07.2018 taotluse kohta, kuigi taotlus vormistati koos

sotsiaaltöötajaga. Kaebaja oleks saanud 31.07.2018 anda täiendavaid selgitusi või tuua

täiendavaid dokumente. Selle vea tõttu tuleb Nõmme LOV-l kaebaja toimetulekutoetuse

taotlus uuesti lahendada või tuleb toetust maksta Kesklinna LOV-l. Üürilepingu lõpetamise

korral toimubki praktikas viimase kuu eest tasumine tagatisraha arvel (tehakse tasaarvestus).

Kaebajal oli paralleelselt kaks üürilepingut, kuid YYY korterisse kolis ta alles augustis.

Kaebaja on reaalselt üüri maksnud ja see nähtub ka pangakonto väljavõttelt.

8. Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kaebaja väide, et 2018. a juuli üüri maksmine toimus tagatisraha arvelt ja temaga pole

tõenditest räägitud, ei vasta tõele. XXX korteri omanik QQ ütluste järgi lõpetati üürileping

31.05.2018, siis vabastas kaebaja lepingu eseme ja andis võtmed üle ning rahaline arvestus

käis samuti kuni 31.05.2018. QQ sõnul toimus viimane üürimakse tagatisraha arvelt ja kõik

maksed toimusid pangaülekannetega. Seega pole tõendatud, et kaebaja elas 2018. a juuli

lõpuni XXX.

Kaebaja kinnitab, et taotleb toimetulekutoetust pikka aega. Seaduse järgi tuli tal endal

tõendada eluasemekulude tasumist. Nõmme LOV-le esitatud pangakonto väljavõttest ei nähtu,

et 2018. a juulis oleks tasutud XXX korteriga seotud kulusid. Ka kohtumenetluses ei ole

kaebaja tõendanud, et ta tasus 2018. a juulis XXX korteri kasutamise eest üüri või 2018. a

juuni kommunaalkulude eest. Kui toimus tasaarvestamine, oleks tulnud esitada selle kohta

üürileandja kirjalik kinnitus ja tagatisraha oleks saanud käsitada kui tasutud üüri. Ka seda

tingimust ei ole täidetud. Seega ei olnud Nõmme LOV-l alust kaebajale 2018. a juuli eest

toimetulekutoetust maksta. Kaebaja allkirjastas uue üürilepingu 20.05.2018, tasus 31.05.2018

ettemaksu 300 eurot ja tagatisraha 300 eurot ning üürileping jõustus 01.06.2018. Kaebaja

esimene kommunaalmakse YYY korteri kasutamise eest toimus 29.06.2018 pangaülekandega.

Seega 2018. a juunist alates oli kaebaja elukoht juba Kesklinna linnaosas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Vastustaja esitas 25.07.2019 menetlusdokumendi lisadena uued tõendid: Nõmme LOV

24.01.2019 päringu Kesklinna LOV-le XXX tn korteri üürimisega seotud dokumentide

3-18-2070

5(6)

saamiseks ja Kesklinna LOV 24.01.2019 vastuse, mille lisaks oli kaebaja ja NN vaheline

01.06.2018 üürileping. LOV-de vahelise kirjavahetuse ajendiks oli halduskohtu 21.01.2019

nõue esitada täiendavaid tõendeid. Ringkonnakohus ei võta 25.07.2019 esitatud tõendeid

vastu ja tagastab need vastustajale, sest kõnealune üürileping on toimikus juba olemas (tl 66)

ning LOV-de omavaheline suhtlus dokumentide edastamise teemal ei oma asja lahendamisel

tähtsust, kuna pooled ei vaidle selle üle (HKMS § 62 lg 2).

10. Ringkonnakohus leiab, et XX apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada

järgmistel põhjustel.

11. Toimetulekutoetuse taotleja esitab jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks taotluse

hiljemalt

kuu

viimaseks

tööpäevaks

kohaliku

omavalitsuse

üksusele,

kelle

haldusterritooriumil asub tema tegelik elukoht (SHS § 132 lg 1). Toimetulekutoetust määrab

ja maksab kohaliku omavalitsuse üksus jooksvaks kuuks SHS-ga kehtestatud ulatuses,

tingimustel ja korras. Eelnevate kuude eest toimetulekutoetust tagasiulatuvalt ei määrata (SHS

§ 134 lg 1). Kohaliku omavalitsuse üksuseks on linn või vald (kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse (KOKS) § 2 lg 1). Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja tegelik elukoht

2018. a juulis oli Tallinna linn.

12. Kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete paremaks täitmiseks võib moodustada muu

hulgas linnaosasid, mille pädevuses on omavalitsuse esindamine ning otsuste langetamine

linnaosa territooriumi puudutavates küsimustes talle seadusega, linna põhimäärusega,

linnaosa põhimäärusega või volikogu otsusega antud valdkondades ning pädevuste piires

(KOKS § 56 lg-d 1 ja 5). Tallinna linnas on moodustatud kaheksa linnaosa ning linnaosas

elavatele isikutele toimetulekutoetuse määramine ja maksmine on delegeeritud iga LOV

sotsiaalhoolekande osakondadele (vt Tallinna Linnavolikogu 10.10.1996 määrus nr 27

„Tallinna linna põhimäärus“ § 16; Tallinna linnaosade põhimäärused; Tallinna Linnavolikogu

25.02.2016 määrus nr 11 „Sotsiaalhoolekande seaduse, lastekaitseseaduse, sotsiaalseadustiku

üldosa seaduse ja riigilõivuseadusega kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud

ülesannete delegeerimine“ § 1 lg 3 p 7). Eelnevast järeldub, et Tallinna linnas määrab ja

maksab toimetulekutoetust see LOV, kelle territooriumil taotleja elab.

13. Kaebaja märkis 30.07.2018 Nõmme LOV-le esitatud toimetulekutoetuse taotluses oma

elukohaks XXX, mis asub Nõmme linnaosas. Nõmme LOV keeldus 02.08.2018 teatises

toetuse määramisest ja maksmisest põhjendusega, et LOV-le teadaolevalt lõppes XXX korteri

üürileping 31.05.2018. Tallinna Linnavalitsus tuvastas 03.10.2018 vaideotsuses, et kaebaja

elukoht oli alates 01.06.2018 Kesklinna linnaosas.

14. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 4 sätestab, et kui taotlus ei ole esitatud pädevale

haldusorganile, jätab haldusorgan taotluse läbi vaatamata, selgitades taotlejale, millise

haldusorgani pädevusse asi kuulub, või edastab taotluse pädevale haldusorganile, teatades

sellest taotlejale. Toimetulekutoetuse määramisel kehtib viidatud säte koos SHS-st ja SÜS-st

tulenevate erisustega (SHS § 2, SÜS § 3 lg 6). Ringkonnakohus leiab, et arvestades SHS §-s 3

ning SÜS §-des 7 ja 9 sätestatud sotsiaalkaitse põhimõtteid, samuti asjaolu, et taotlus

toimetulekutoetuse saamiseks tuleb esitada uuesti igal kuul ja toimetulekutoetust ei maksta

tagasiulatuvalt eelnevate kuude eest (vt SHS § 134 lg 1), tuleb toimetulekutoetuse

menetlemisel eelistada seda, et taotluse saanud LOV, kes ei pea end pädevaks taotlust

lahendama, edastab taotluse ise pädevale LOV-le, teavitades sellest taotlejat. Nõmme LOV ei

täitnud kumbagi HMS § 15 lg-s 4 sätestatud alternatiivset kohustust.

15. Vastustajal on iseenesest õigus, et kaebajal oli toimetulekutoetuse määramise menetluses

kaasaaitamiskohustus (SÜS § 21 lg 1; SHS § 132 lg-d 3–6) ning 30.07.2018 taotlusest ja

3-18-2070

6(6)

sellele lisatud tõenditest ei nähtu teavet selle kohta, et kaebaja oleks asunud elama mõnda

teise Tallinna linnaosasse. Samas puudub vaidlus, et Nõmme LOV ei kuulanud enne

02.08.2018 otsuse tegemist kaebajat ära, selgitamaks välja üürilepingu lõppemise ja kaebaja

tegeliku elukohaga seonduvaid asjaolusid. Kohtumenetluses on selgunud, et kaebaja ise pidas

2018. a juulis oma elukohaks jätkuvalt (ka) XXX korterit, kuigi oli juba sõlminud üürilepingu

YYY korteri üürimiseks. Ringkonnakohus ei kahtle, et kaebaja ärakuulamisel ja vajadusel

täiendavate tõendite kogumisel kaebaja tegeliku elukoha kohta oleks saanud Nõmme LOV

piisavalt teavet hindamaks, kas toimetulekutoetuse määramise 2018. a juuli eest peab

otsustama Nõmme LOV või on pädevaks haldusorganiks Kesklinna LOV, kellele tuleb

kaebaja taotlus edasi saata. Lisaks on Nõmme LOV 02.08.2018 teatis tõsiste

põhjendamispuudustega (vt HMS § 56).

16. Tallinna Linnavalitsus kogus vaidemenetluses täiendavaid tõendeid, kuid lahendas

03.10.2018 vaideotsuses üksnes küsimust, kas Nõmme LOV võis keelduda kaebajale 2018. a

juuli eest toimetulekutoetuse maksmisest põhjusel, et kaebaja elas alates 01.06.2018

Kesklinna linnaosas. Isegi kui vaideotsuse järeldus kaebaja tegelikust elukohast on õige, ei ole

vaideorgan arvestanud SHS § 132 lg-s 1 ja § 134 lg-s 1 ning HMS § 15 lg-s 4 sätestatuga.

Ringkonnakohus on seisukohal, et Tallinna linna koosseisu kuuluvate haldusorganite

omavaheliste suhete probleemid ei tohiks piiravalt mõjutada toimetulekutoetuse taotleja

menetluspõhiõigusi (vrd Riigikohtu 21.09.2011 otsus nr 3-3-1-5-11, p 25).

17. Vastustaja esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et kaebaja ei ole taotlenud ega

saanud 2018. a juuli eest toimetulekutoetust Kesklinna LOV-st (helisalvestis 00:15:29).

Kaebaja selgituse järgi arvas ta, et SHS § 134 lg-st 1 tuleneva ajalise piirangu tõttu ei olnud

tal pärast Nõmme LOV 02.08.2018 teatise saamist enam võimalik esitada Kesklinna LOV-le

uut toimetulekutoetuse taotlust 2018. a juuli eest, sest juulikuu oli möödas. Vastustaja ei ole

vaidemenetluses kaebajale selgitanud uue taotluse esitamise võimalikkust. Ringkonnakohtu

hinnangul ei saa seni kogutud tõendite pinnalt välistada, et kaebajal on siiski õigus saada

Tallinna linnalt toimetulekutoetust 2018. a juuli eest, sest toimetulekutoetuse määramisel on

eeskätt tähtsus sellel, kas kaebaja vastas kõnealusel ajal sisuliselt SHS-s sätestatud

toimetulekutoetuse saamise tingimustele, mitte sellel, millise Tallinna LOV piirkonnas ta elas.

Ka halduskohus kontrollis üksnes seda, kas kaebajal oli õigus saada toetust Nõmme LOV-lt

seoses XXX korteri kasutamisega.

18. Eelneva põhjal tühistab ringkonnakohus halduskohtu 18.04.2019 otsuse ja teeb uue otsuse,

millega rahuldab kaebuse ning tühistab Nõmme LOV 02.08.2018 teatise ja Tallinna

Linnavalitsuse 03.10.2018 vaideotsuse. Sellega on haldusmenetlus tagasi staadiumis, kus

kaebaja on 30.07.2018 esitanud Nõmme LOV-le taotluse toimetulekutoetuse määramiseks

2018. a juuli eest, kuid seda ei ole lahendatud. Nõmme LOV-l tuleb kaebaja taotlus uuesti

lahendada, arvestades muu hulgas kohtumenetluse käigus kogutud täiendavaid tõendeid, või

edastada taotlus lahendamiseks pädevale LOV-le, teavitades sellest kaebajat. Kaebajal aga on

kohustus teavitada vastustajat kõigist toimetulekutoetuse saamisel tähtsust omavatest

asjaoludest ja võimaluste piires esitada oma väidete kohta ka tõendeid.

19. Võimalikud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109

lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)