2-19-11607/10 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2019. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-11607 Tsiviilasi K Š hagi Ka Š vastu kohtulahendiga väljamõistetud igakuise elatise vähendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K Š (alaealise lapse ema), isikukood xxx, elukoht xxx Hageja lepinguline esindaja Andrus Post, e-post andrus@juristaitab.ee Kostja Ka Š (alaealine laps), isikukood xxx, elukoht xxx Kostja seaduslik esindaja D Š (alaealise lapse isa), isikukood xxx, elukoht xxx Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja K Š ja kostja Ka Š (seadusliku esindaja vahendusel) vahel 08.10.2019. a kirjalikult sõlmitud kompromissleping alljärgnevatel tingimustel: 1.1. Vähendada Pärnu Maakohtu 16.06.2015. a otsusega tsiviilasjas nr 2-15-7879 K Š'lt Ka Š kasuks väljamõistetud igakuise elatise suurust 200 euroni kuus, alates 02.08.2019. a kuni Ka Š täisealiseks saamiseni, xxx. a. 1.2. Igakuine elatis tuleb tasuda D Š'i arvelduskontole Swedbank AS-s, jooksva kuu 10. kuupäevaks. 1.3. Menetlusosalised kinnitavad, et on teadlikud käesoleva kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. 1.4. Poolte poolt tehtud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.

3. Edastada määrus menetlusosalistele, v.a alaealisele lapsele. Menetluskulude jaotus

Vastavalt kompromisslepingule jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Vastavalt kompromisslepingule on pooltel õigus määruse peale esitada määruskaebus 3 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

1. Hagiavaldus, menetluse käik 02.08.2019. a esitas hageja K Š (alaealise lapse ema) lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Ka Š (alaealine laps) vastu kohtulahendiga välja mõistetud igakuise elatise vähendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Pärnu Maakohtu 16.06.2015. a otsusega tsiviilasjas nr 2-15-7879 hagejalt välja mõistetud igakuine elatis kostja kasuks 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o 06.02.2030. a. Hageja palub vähendada nimetatud kohtulahendiga väljamõistetud elatist 130 euroni kuus alates 31.07.2019. a kuni kostja täisealiseks saamiseni 06.02.2030. a, kuna hagejal on teine laps, kes osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav kostja. Hageja ülalpidamisel on kaks alaealist last, kellest teine on sündinud peale elatist väljamõistva kohtulahendi tegemist. Lisaks on elatist välja mõistva kohtuotsuse näol tegemist tagaseljaotsusega, milles sisuliselt ei ole analüüsitud olukorda, kus hagejal oli lisaks kostjale veel üks alaealine laps ning kuidas see mõjutab hageja elatiskohustuse täitmise võimalust kostja suhtes. 03.09.2019. a määrusega keeldus kohus osaliselt hagi menetlusse võtmisest tagasiulatuva elatise vähendamise nõude osas perioodil 31.07.2019. a kuni 01.08.2019. a (k.a).

2. Kompromissleping 08.10.2019. a sõlmisid pooled (kostja seadusliku esindaja vahendusel) kohtule alljärgneva kompromisslepingu:

1. Kokkuleppe objekt:

1.1. Hageja on 02.08.2019.a. esitanud oma lepingulise esindaja kaudu hagi alaealisele lapsele igakuise elatise vähendamise nõudes.

1.2. Kuna pooled ei soovi antud kohtuasjas juriidilist vaidlust jätkata, samuti et vältida edaspidi üleliigseid menetluskulusid, siis otsustasid Pooled, et mõistlik on käesolev vaidlus lahendada kompromissiga.

1.3. Pooled leppisid kokku järgnevates kompromissi tingimustes:

1.3.1. Vähendada Pärnu Maakohtu 16.06.2015.a. otsusega nr.2-15-7879 K Š`lt Ka Š kasuks väljamõistetud igakuise elatise suurust 200.-euroni kuus, alates 02.08.2019.a. kuni Ka Š täisealiseks saamiseni, xxx.a.

1.3.2. Igakuine elatis tuleb tasuda D Š`i arvelduskontole nr. Swedbankis, jooksva kuu 10.kuupäevaks.

1.3.3 Menetlusosalised kinnitavad, et on teadlikud käesoleva kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.

1.3.4. Poolte poolt tehtud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Poolte kinnitused ja ühised taotlused

2.1 Allakirjutanud kinnitavad, et hageja ja kostja on saanud täielikult aru käesoleva Kompromissilepingu sisust ja tingimustest ning soovivad Kompromissilepingu sellistel tingimustel sõlmida.

2.2 Allakirjutanud kinnitavad, et hageja ja kostja on teadlikud TsMS §-is 432 märgitud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidlused samal alusel sama hagi eseme üle.

2.3 Juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 4 ja § 430 lg-st 1 Pooled paluvad, et kohus kinnitaks käesoleva kompromissi kirjalikus menetluses ja lõpetaks hagiasjas menetluse kohtuistungit pidamata.

2.4 Tuginedes TsMS §-le 661 lg 4 on Pooled leppinud kokku lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega kolme (3) päevani kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

2.5 Käesolev kompromissileping on poolte poolt allkirjastatud digitaalselt ning kompromissilepingu esitab kohtule hageja.

3. KOHTU SEISUKOHT 3.1. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 3.2. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 3.3.

TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad TsMS § 661 lg 4 alusel lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani kohtumääruse kättetoimetamisest alates. 3.4. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 3.5.

TsMS § 430 lg 8 alusel saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.6.

TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

4. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik