4-19-4844/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 4-19-4844

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2019. a Tallinn Väärteoasja number 4-19-4844 (2302,19,011884) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi

P.F-i kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Aivar Hirs

23.08.2019 otsusele nr 2302,19,011884 P.F-i LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo karistamises

toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.

Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuväli Põhja ne menetleja: Politseija Piirivalveameti

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp

Menetlusalune isik: P.F, ik: XXX, elukoht xxxx. :

Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 korras

RESOLUTSIOON

1. kaebus Politsei- Jätta P.F-i ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Aivar Hirs

23.08.2019 otsusele nr 2302,19,011884 P.F-i karistamises LS § 227 lg 3

ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks rahuldamata.

2. Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Aivar Hirs 23.08.2019 otsus

nr 2302,19,011884 P.F-i karistamises LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks muutmata ja tühistamata.

3. - Kohaldatud põhikaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuline tähtaeg algab kohtu -

otsuse jõustumisest ning lõpeb 4 kuulise tähtaja möödumisel.

4. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile.

5. CD plaat

kiirusemõõturi videosalvestisega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde. Edasikaebamise kord

2 Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad

ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 22.10.2019. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg

on 21.11.2019. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 22.11.2019.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Aivar Hirs 23.08.2019 otsusega nr 2302,19,011884

karistati LS 227 lg 3 o toimepanemise eest P.F-i § ettenähtud väärte mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, P.F selles, et 31.07.2019

kella 09:37 paiku Vabaduse pst 176 ( vahel) Tallinnas, Harju Naaritsa tn ja Pärnu mnt maakonnas juhtis 104 - 4 km/h. Lubatud suurim mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega +/ kiirus sellel teelõigul on 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 50 km/h, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 2 sätestatud nõu ja pani toime LS § 227 lg ettenähtud väärteo

et 3 .

Otsusele esitas menetlusaluse isik kaebuse

Asjaolud Kuna mootors iduki juhtimis igus v etakse õ õ õ ära 4 kuuks, olen sunnitud pöörduma kohtu poole, et otsuse j ustumise t htaega l kata edasi. õ ä ü

Nõue V rteoasjas nr: 2302,19,011884 otsuse j ustumise t htaja pikendamist kuni 31.10.2019, uue ää õ ä t koha leidmiseks. öö

Taotlused Austatud liikluspolitsei komissar. Olen t tanud xxxx kullerina le 2 aasta. Minu piirkond on öö ü olnud xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx. Keskmiselt 250-300 km p evas. J lgin alati liiklusreegleid ä ä ja teisi kaasliiklejaid ning jalak ijaid. Katsun olla alati professionaalne nii liikluses kui ka t s( ä öö antud juhul, ajast kinni pidamist, kuna kulleri t s on see prioriteedis) 31.07.2019 oli tavaline öö t p ev. Minu alluvuses on kaks xxxx s idukit. Kolmap evane t p eva algus algas sellest, et öö ä õ ä öö ä

minu ks t auto, mis asub xxxx oli rikkis, probleemi lahendamiseks kulus aega. Kuigi ü öö

probleem oli lahendatud, kaasnes sellega ajapuudus. Liikusin siis oma korjele, mis asub aadressil xxxx maantee xxxx, xxxx. Korje aeg 9.45- 10.00. xxxx AS on xxxx suur klient ja nende korjega ei tohi hiljaks j da, muidu tuleb nagu alati suur pahandus. Kuna s idan igakord ää õ xxxx pst. juba kahe aasta jooksul, siis tean, et k ige kiiremini, ohutult

noomselt saab õ ja ekö l bida xxxx pst teel igu, kui m rata kiiruseks 52 km/h. Seda kinnitas mulle ka politsei, kes ä õ ää v ttis mind vahele s idukiiruse letamisega. ROHELINE LAINE, seal on silt ka olemas. Palju õ õ ü autojuhte ei j lgi, mis toimub nende ees kui ka taga ja nemad ei hooli ka sellest ning minu ä hommik ei olnud just k ige rahulikum ja olin korjele hiljaks j mas. Proovisin hoida oma raevu, õ ää

ning liikusin 52km/h paremas reas praktiliselt xxxx pst. l puni. xxxx poole j udes m ned õ õ õ autojuhid kes nii v ga kiirustasid, rikkusid kiirust ja tr gisid ette ja siis pidurdasid punase foori ä ü

ees tekitades ohtlikuid olukordi. L ppude l puks ei pidanud ma enam vastu ja TEGIN õ õ MUIDUGI SUURE VEA, kui s itsin viimase foori juurest, mis j b xxxx pst l ppu, nendest õ ää õ juhtides m da ja kiirendasin, see ei kestnud kaua, xxxx pst. ja xxxx mnt. ristumisel oli kiirus t öö juba lubatud alas, nad ajasid mind v ga vihale oma nahaalse s ä õidu man vritega. öö

3 Kokkuvõ ö ttes tahan elda, minu kiiruse letamist ei saa igustada. Ja pean saama ka karistust. ü õ Kuid arvestades olukorda, ma palun, et minu karistus ei oleks v ga range. Vastasel juhul pole ä see iglane. Edaspidi luban olla tagasihoidlikum ja profesionaalsem s idujuht. Range karistus õ õ

tekitab mulle suuri probleeme, kuid ei muuda suhtumist autojuhtidesse, kes rikuvad liiklusreegleid ja sõidavad nahaalselt.

Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht

Kaebuses Harju Maakohtule soovib P.F Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse otsuse väärteoasjas nr 2302,19,011884 jõustumise tähtaja pikendamist kuni 31.10.2019.

Kohtuväline menetleja jääb väärteoasjas tehtud otsuses toodud seisukohtadele. Menetlusaluse

isiku süü on tõendatud ja talle on määratud õiglane ja proportsionaalne karistus, mis on kooskõlas nii karistuse eri kui ka üldpreventiivsete eesmärkidega. Kohtuvä - line menetleja on seisukohal, et isiku nõuet lükata edasi otsuse jõustumise kuupäeva, ei ole võimalik rahuldada,

kuivõrd menetlusseadustikus sellist võimalust sätestatud ei ole. Tulenevalt eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas

Kaebuse esitaja on kohtule saadetud kirjas märkinud, et kaebaja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Taolisest nõusolekust saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud vastuses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa

võtta, lahendatakse kae Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka bus kirjalikus menetluses.

asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati

selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või - anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada

süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Väärteotoimikus asuva kiirusemõõturi salvestuse andmete väljatrükist nähtub, et kaebuse

esitaja P.F-i hitud sõiduki reg. märk sõidukiiruse mõõtmiseks ju xxxx xxxx kasutati 31.07.2019 kella 09:37 ajal lasertüüpi mõõteseadet LaserCam 4 nr LE1148. Salvestise andmete väljatrükist ja videosalvestisest nähtuvalt mõõdeti menetlusaluse isiku juhitud sõiduki

sõidukiiruseks menetlusalusele isikule oli LS § 15 lg 1 p 2 104 km/h asulasisesel teel, kus kohaselt lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel

laiendmääramatust +/ km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks - 4 mõõtetulemuseks km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem 100 kui 50 km/h. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja J K, kasutades taadeldud

4 mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seega on tuvastamist leidnud LS § 227 l

g

3 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik

ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust asulasisesel teel mitte vähem kui millega rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõuet. 50 km/h,

Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu

menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg ettenähtud väärteo - 3 s na. Seega puuduvad

väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§

133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik ( 3), mida on ta ka ise § 133 p tunnistanud. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas mootorsõiduki juhile

lubatud suurimat (50 50 km/h, siis rikkus menetlusalune sõidukiirust km/h) mitte vähem kui isik LS § sätestatud nõuet ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 3 mõttes ning 15 lg 1 p 2

see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning vaidlustatud otsuse koostaja pädev on otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja

oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg ettenähtud väärteo toimepanemise eest - 3 s põ mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks LS § 227 lg hikaristusena . 3 kohaselt karistatakse

mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 kuni 60

kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud

põhikaristus on määratud alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. tõttu

See kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§

133 p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse

isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteo

menetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9

mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka

vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10).

Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 50 km/h ei saanud

menetlusalusele isikule kuidagi jääda märkamata ja sellises ulatuses lubatud suurimat

sõidukiirust saab ületada vaid eesmärgipäraselt, siis on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Menetlusalune isik on kaebuses selgitanud, et 31.07.2019 hommik ei olnud just kõige rahulik ja ta hakkas korjele hiljaks jääma. Ta proovis hoida oma raevu um

ning liikus kiirusega 52 km/h paremas reas. Laagri poole jõudes mõned autojuhid, kes nii väga kiirustasid, rikkusid kiirust ja trügisid ette ja siis pidurdasid punase foori ees tekitad ohtlikuid es

olukordi. Lõpuks ei pidanud ta enam vastu ja sõitis kõikidest nendest juhtidest mööda ja kiirendas. Kiirendamine ei kestnud kaua, xxxx pst ja xxxx mnt ristumisel oli kiirus juba lubatud

alas. Te

ised sõidukijuhid ajasid teda väga vihale oma manöövritega. Menetlusaluse isiku

kaebusest tulenevalt on justkui teised kaasliiklejad, kes kiirustasid, temast ette väidetavalt trügisid ning punase fooritule ees pidurdasid süüdi selles, et tema lubatud sõidukiirust ületas

. Menetlusealuse isiku selgitustest nähtub, et kui liikluses juhtub sõitma teisi sõidukijuhte, kes kiirustavad, trügivad temast ette ning jäävad punase fooritulega seisma, vallandab see temas vihahoo, mille tagajärjel on ta valmis ületama lubatud sõidukiirust mitmekordselt mõtlemata seejuures nii enda kui teiste kaasliiklejate ohutusele ja turvalisusele. Taoline isiku suhtumine näitab, et ta ei sobi liikluses juhina osalema. Samuti peab kohus vajalikuks menetlusalusele

5

isikule selgitada, et punane foorituli keelab liikuda ning seega ei teinud teised sõidukijuhid midagi valesti kui jäid punase fooritule süttides seisma. Samuti tuleb liikluses arvestada sellega, et liiklejaid on palju ning varuda tuleb aega, et jõuda ühest kohast teise. Samuti ei saa enda õigusrikkumis süüdistata teisi, kuivõrd ikka autojuht valib enda sõidukiiruse ise, olenemata es sellest, mida ülejäänud liiklejad tema ümber teevad. Samas ei saa pidada menetlusaluse isiku

väiteid väidetavalt usutavaks, mis puudutab teisi liiklejaid, kes kiirustasid ning temast ette

trügisid, kuivõrd väärteoasja materjalide juures olevalt videosalvestiselt on näha, et menetlusalune isik sõidab mööda parempoolset sõidurada ning temast vasakule jääb veel kaks

sõidurada, kuid mitte ühtegi teist sõ ei sõida idukit seal . Selline asjaolu viitab sellele, et

menetlusalune isik oli kõigist temal ees olnud ja teda häirinud sõidukitest juba lubatud

sõidukiirust ületades möödunud ja jätkas lubatud sõidukiiruse ületamist. Arvestades menetlusaluse isiku põhjendusi, mille kohaselt on vaid tema võimeline õigesti liikluses käituma

ja kõik teised käituvad liikluses valesti ja teda takistavalt, elline käitumine sai s olla vaid

eesmärgipärane ning menetlusaluse isiku jaoks ei olnud tähtsust sellel kui palju ta lubatud sõidukiirust ületab, sest tema oli oma sihtkohta jõudmisega hiljaks jäämas ja kaotatud aeg tuli tasa teha.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 50 km/h, millega rikkus LS § nõuet ja pani toime LS § 227 lg ettenähtud väärteo 15 lg 1 p 2

3 .

Karistuse määramine

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on LS § 227 lg ette nähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks 3 rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni . kaheteistkümne kuuni

Hinnates menetlusaluse isiku süüd LS § 227 lg 3 ettenähtud teo toimepanemisel leiab kohus, et süü suurus sõltub mõõdetavate suuruste puhul valdavalt mõõdetud tulemuse, käesoleval juhul

kiirusmõõturi numbrilisest näidust. Võrreldes süütegude raskusastmeid ja nende eest

mõistetavaid karistusi, leiab kohus, et LS § 227 lg 3 ettenähtud väärtegu toime pannes on

süüdlase süü suurem kui LS § 227 lg ettenähtud väärtegu toime pannes ning seetõttu p 2 eaks ka LS § 227 lg ettenähtud väärteo eest mõistetav karistus üldjuhul ületama LS § 227 lg 3 2 ettenähtud sanktsiooni ülemmäära (rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et sõites

50 km/h kiiremini

lubatust, on see oluliselt kiiremini kui suurim lubatud piirkiirus, ületades lubatud suurimat sõidukiirust kaks korda ning lubatud sõidukiiruse ületamise vahemikku 41

-60 km/h arvestades on kiirust ületatud keskmises määras. Isik, kes ise sellisest kiiruse vahest aru ei saa, on aga eriti ohtlik liikluses, kuna ta ei tunneta sõiduki kiirust ega mitte mingisugust endast tulenevat ohtu. Kui aga isik käitub sellisel viisil teadlikult, siis kujutab ta teistele liiklejatele ohtu juba oma mõttelaadilt, kuivõrd sellise käitumisega põhjustab ta ohu juba teadlikult. Arvestades lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on

hinnatav keskmisena.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei tuvastanud neid ka kohus.

6

Kaebuses välja toodud süüd vähendavaid asjaolusid aga kohus arvesse võtta ei saa. Väited, et kiiruseületamine toimus, kuna mõned autojuhid kiirustasid, trügisid ette ja pidurdasid punase

foori ees, ei ole ei süüd vähendavad ega asjakohased. Kaebuses esitatud väited on

õiguserikkumise toimepanemist õigustavad väited ja näitavad kaebuse esitaja suhtumist nii liikluskorda kui ka liiklusohutusse. Kohtu hinnangul ei ole isik, kes lubatud suurimat ületab

sõidukiirust märgavalt ega suuda hoida end ä

rritumast teiste liiklejate peale, sobiv

mootorsõidukit juhtima. Kui juht ületab sõiduki kiirust olulisel määral lubatust, on ta oma suhtumiselt liikluskorda ja –ohutusse ohtlik, kuna ei pea vajalikuks järgida liiklusreegleid ning tagada kõigi kaasliiklejate turvalisus. Selline käitumine seab ohtu nii liiklusnõudeid teadvalt eirava juhi enese kui ka kõik samal teelõigul liikuvad kaasliiklejad. Sellistest kaebuse esitaja seisukohtadest ja põhjendustest saab järeldada, et kaebuse esitaja ei ole senini oma käitumise ohtlikkusest ja võimalikest tagajärgedest kas aru saanud või ei soovi neist aru saada. Kohtu hinnangul saab sellises ulatuses piirkiiruse ületamist toime panna ainult teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult.

Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute

süütegude toimepanemisest. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on juhi liiklusest kõrvaldamisega tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Eripreventiivse eesmärgi tuvastamiseks tuleb karistuse liigi ja määra määratlemisel tuvastada

ka süüdlase käitumine enne süüteo toimepanemist kui ka pärast süüteo toimepanemist, hindamaks isiku allumist või allumatust õiguskorrale.

Väärteoasja materjalides leiduvast karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on menetlusalust isikut

07.09.2018 1 karistatud LS § 227 lg ja § 242 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 euro ulatuses. Andmed rahatrahvi tasumise kohta puuduvad.

Ülalmärgitud andmetest tuleneb, et menetlusalust isikut on suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest varasemalt juba karistatud ning vaatamata sellele pani P.F uuesti toime käesolevas väärteoasjas menetlusesemeks oleva liiklusalaste rikkumise. See on ilmekas

näide sellest, liiklusalase väärteo et eelmisest karistusest samalaadse toimepanemise eest kaebuse esitaja oodatud järeldusi teha suutnud ole ja ta on jätkanud samalaadsete süütegude ei toimepanemist ja liikluse ohustamist. llumatust Kohtu arvates näitab see menetlusaluse isiku a kehtestatud korrale ning tegemist ei ole enam juhusüüteoga, vaid teadva ja ohtliku õigusvastase

käitumisega liikluses. Seega leiab kohus, et menetlusaluse isiku karistusandmed viitavad

sellele, et rahatrahv kui karistusliik ja menetlusalust isikut oodatud mõju ei avalda

õiguskuulekusele ei sunni, mistõttu on menetlusaluse isiku rahaline mõjutamine end ammendanud, kuivõrd menetlusalune isik on talle määratud rahatrahvi jätnud tasumata ning

samuti

liikluse ohustamist samal viisil. jätkab ta Seega ei täitnud rahatrahv kui karistusliik

oodatud eesmärki, s.t ei sundinud menetlusalust isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teist liiki

karistust, s.o juhtimisõiguse äravõtmist, et sellise karistusliigiga kõrvaldada liikluskorda

tahtlikult eirav juht liiklusest ja sundida teda loobuma uute liiklusalaste süütegude

toimepanemisest ning võtta ka karistuse kandmise ajaks ära uute süütegude liiklusalaste toimepanemise võimalus. Kohus leiab, et kuna lisaks lubatud sõidukiiruse olulisele ületamisele

on tuvastatud ka varasema karistuse määra ja liigi ebaefektiivsus ja menetlusaluse isiku

hoolimatu suhtumine oma teosse teo toimepanemise ajal, saab juba eripreventiivsetest

kaalutlustest lähtuvalt asuda seisukohale, et juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena on põhjendatud ja ainuke kohaldatav karistuse liik.

K tuleb lisaks aristuse määramisel eelmärgitule lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning

kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks

teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme

korrektselt. eiras kaebuse esitaja Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt teadlikul

t liiklusnõudeid. Antud juhul ületas menetlusalune isik lubatud suurimat sõidukiirust

7 mitte vähem kui km/h võrra millega pani ohtu nii tema enda kui ka kõigi 50 , s.o kaks korda, teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara, mis näitab juhi hoolimatust nii liiklusohutusse kui ka kõigisse teistesse liiklejatesse. Sellisel kiirusel teiste sõidukite keskel sõitva asulasisesel teel juhi kasvõi väike vääratus võib põhjustada ohu paljude kaasliiklejate elule ja tervisele, samuti varale leiab kohus, et teiste liiklejate teadmine, et ohtlikud juhid . Üldpreventsiooni arvestades, kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet.

Kohus leiab lisaks muudele , et kohtuväline menetleja on põhjendatult asunud seisukohale, et põhjendustele ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt rahaline mõjutamine kaebuse esitajat liikluses õiguskuulekalt ja teiste ohustamist vältivalt käituma ei sunni ja kaebuse esitaja suhtes

tuleb kohaldada , mille tulemusena ohtlik liikleja liikluses teiseliigilist põhikaristust t

kõrvaldatakse. , et kohtuvälise menetleja poolt Eeltoodud asjaoludel on kohus seisukohal põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on peale süü suuruse põhjendatud ka erija üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes.

Kaebuses on menetlusealune isik palunud Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse otsuse väärteoasjas 2302,19,011884, millega määrati talle karistuseks

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks, jõustumise tähtaja pikendamist kuni

31.10.2019. Sellist võimalust nagu otsuse jõustumise tähtaja edasilükkamist süüdlasele sobivale ajal üks i seadus aga ette ei näe, seega ei saa ka koh k us teha sellist ebaseaduslikku otsust.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud või menetlusmateriaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/