1-09-16763/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 10.02.2010, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-16763 (09230107225)

Kohtunik Sten Lind

Kohtuistungi sekretär

Kertu Hanni

Kriminaalasi R.L-i süüdistuses KarS § 169 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Robert Saareke

Süüdistatav R.L

ik xxx; elukoht: xxx; EV kodanik; keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: puudub; kriminaalkorras karistamata

tõkend – elukohast lahkumise keeld

Kaitsja Talvi Vaske

RESOLUTSIOON

Tunnistada R.L KarS § 169 järgi süüdi ning mõista karistuseks kolm (3) kuud

vangistust. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga kaheksateist (18) kuud ühes KarS 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.

KarS § 75 lg 1 alusel kohustada R.L katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

2 viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

R.L-ile kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni

kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel mõista R.L-ilt riigituludesse välja kaitsjatasu 960 krooni.

Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa 3 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja saabumisel menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad

täitemenetluse kulud. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB Pangas a/a-le nr 10220034800017 või Swedbank’s a/a-le nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse märkida: “R.L; 1-09-16763; kaitsjatasu“.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja või prokurör esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kirjalik

apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul.

Süüdistuse sisu

R.L süüdistatakse selles, et ta on rikkunud lapse ülalpidamise kohustust, jättes

süstemaatiliselt maksmata elatusraha ettenähtud ajal ja ulatuses, alates jaanuarist 2008.a kuni käesoleva ajani. Nimelt on ta vanemana kohustatud maksma Harju Maakohtu 30.01.2008.a

otsusega väljamõistetud elatist alates 08.03.2006.a igakuiselt 2318.- krooni oma noorema kui kaheksateistkümne aastase poja JI(sünd XXX.a) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a VS kasuks.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes vanema kuritahtlikus kõrvalehoidumises oma nooremale kui

kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani R.L toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: elatusraha võlgnevus seisuga mai 2009.a 88084.- krooni.

Kokkuleppe sisu Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks vangistust kolm (3) kuud.

KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga kaheksateist (18) kuud ühes

KarS 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.

KarS § 75 lg 1 alusel kohustada R.L katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

3 kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks

Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud

süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud kokkuleppe ja kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära süüdistatava

selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, on seisukohal, et süüdistatav on

kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb R.L mõista talle KarS § 169 järgi esitatud süüdistuses süüdi ja karistada teda sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

KrMS § 180 lg 1 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemise korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates siiski

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib jätta osa

menetluskulusid riigi kanda, kui nende hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Kuna süüdistataval puudub töökoht, ta on töötuna arvel ning lisaks on tal suur elatise võlgnevus, leiab

kohus, et menetluskulud tuleb süüdistatavalt mõista välja osaliselt, nimelt määratud kaitsjale kohtueelses ja kohtumenetluses riigi poolt makstud tasu (960 krooni) ulatuses. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta otsust tegeva kohtu õigust määrata menetluskulude tasumine osade kaupa. KrMS § 423 näeb aga ette, et kriminaalmenetluse kulud nõutakse sisse

rahalise karistuse täitmise korras. KrMS § 424 annab täitmiskohtunikule õiguse määrata, et rahaline karistus tuleb tasuda osade kaupa. Seega on täitmiskohtunikul KrMS §-st 423 tulenevalt vastav õigus ka menetluskulude osas. Arvestades, et rahalise karistuse võib ka otsust tegev kohus

KarS § 66 alusel määrata tasumisele osade kaupa, leiab kohus, et analoogiat kasutades on võimalik määrata menetluskulu tasumisele osade kaupa võrdsetes osades 3 kuu jooksul..

Sten Lind Kohtunik