4-19-4832/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-19-4832 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2019, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-19-4832 (233019004118) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Aleksander Minin Väärteoasi Z.S-i kaebus k - ohtuvälise menetleja Politsei

ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 31.08.2019 otsusele väärteoasjas nr 233019004118, millega Z.S-i

karistati LS § 15 lg 1 p 1 sätestatud rikkumise -s

toimepanemise eest LS § 227 lg 2 alusel 32 trahviühikuga, s.o 128 euro suuruse rahatrahviga Kaebuse esitanud isik Z.S

ik XXX; elukoht XXX; registrijärgne elukoht XXX XXX ; Eesti Vabariigi kodakondsus; töökoht

Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindaja Irina Reino tunnistajad S M ja A B

RESOLUTSIOON

Juhindudes -dest 132 p 1, 133, 134, 153, -156 väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § § 155 maakohus otsustas:

4-19-4832 2

Jätta Z.S-i kaebus Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva

politseijaoskonna 31.08.2019 kiir 233019004118 menetluse otsusele väärteoasjas nr rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna

31.08.2019 kiir 233019004118 Z.S-i menetluse otsus väärteoasjas nr

karistamises 32 muutmata ja

, trahviühikuga, s.o 128 euro suuruse rahatrahviga tühistamata.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011

SEB Pangas, arvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, või arvele nr EE701700017001577198 Luminor pangas, viitenumber 10220152811920.

Kohus selgitab, et kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise

tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Asitõendid:

- toimikus olev elektrooniline andmekandja, s.o plaat jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

väärteoasja materjalide juurde.

Edasikaebekord

Otsuse peale saab võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb

esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna 31.08.201

9

kiirmenetluse otsusega karistati - 2 Z.S-i LS § 227 lg s sätestatud väärteo

toimepanemise eest 32 128 euro suuruse rahatrahviga selles, et ta juhtis trahviühikuga ehk 31.08.2019 kella 21.48 ajal Ida-Virumaal, Narva- -Narva mnt 188. km Jõesuu vallas, Tallinn Narva suunas sõites mootorsõidukit Hyundai Sonata regkiirusega 124 - 8 märgiga XXX +/ km/h. Selliselt ületas ta lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Oma tegevusega rikkus Z.S

LS § 15 lg 1 p 1 ja pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Z.S kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ja vaidlustas kiirmenetluse

otsuse Viru Maakohtus. , et ei riku kunagi tahtlikult Kaebuses märkis Z.S

liiklussea

duse sätteid, juhib mootorsõidukit alati liiklusseaduse sätetest juhindudes ja käitus

selliselt ka 31.08.2019, kui sõitis Tallinnast Narva suunas. Sillamäel, kus liikluskiirust on piiratud 70 km/h, sõitis tema ees teine sõiduk, mis hakkas liikum Arvates, et sõiduk a 50 km/h.

on katki ja sellega ei saagi kiiremini sõita, otsustas ta Sillamäelt lahkudes, alas, kus suurimaks

lubatud sõidukiiruseks on 90 km/h, eesliigelnud sõidukist mööduda. Enne

möödasõidumanöövrit veendus ta manöövri ohutuses. Möödasõidu lõpetamisel, sooviga

naasta oma sõiduritta, hakkas sõiduk järsult kiirust suurendama ja möödasõitu takistama. Sellest tulenevalt pidi ta samuti kiirust suurendama, et möödasõit lõpetada. Pidurdada ohutult oli võimatu, kuna taga sõitsid teised sõidukid, mis soov liikunud sõidukist isid samuti aeglaselt mööduda. Lisaks polnud ette nähtav, kuidas käituks ebaadekvaatne sõiduki juht

olukorras, kui ta oleks sõiduki kiirust aeglustanud. Politsei pidas ta kinni Sinimäe lähedal ja selgitusi selle

kohta, et teine sõiduk takistas möödasõidu, politseiametnik kuulda ei soovinud.

Politseiametnikult sai ta vastuseks, et kohaseks käitumiseks olnuks politsei teavitamine.

4-19-4832 3

Vastust küsimusele, miks helistada, kui politsei kohapeal oli, ei tulnud ning koheselt asus politseiametnik protokolli koostama. Protokolli selgitustes kirjeldas ta olukorda sellisena nagu see oli. Protokolli koostamise ajal näitas politseiametnik talle auto esipaneelil numbreid 124

ja ütles, et see oli tema juhitud sõiduki kiirus. Politseiametnik ei näidanud seost esitatud numbrite ja tema juhitud sõiduki vahel. Kaebaja märgib, et ta polnud kavatsust rikkuda ega rikkunud LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid. Neist asjaoludest tulenevalt taotleb kaebaja kohtuvälise menetleja karistusotsuse tühistamist.

3. 19.09.2019 edastas koh

tuväline menetleja kohtule väärteotoimiku. 27.09.2019

määrusega võttis kohus Z.S-i kaebuse menetlusse ja määras väärteoasja arutada 08.10.2019 kohtuistungil.

4. 08.10.2019 toimunud kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde, paludes kohtuvälise

menetleja karistusotsuse karistusotsus tühistada. Kohtuväline menetleja taotles Z.S-i muutmata ja tühistamata jätmist.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle lisadega

, uurinud kirjalikke tõendeid ja kuulanud ära isikuliste tõendiallikate ütlused, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

6. Toimikus kajastatud kiirusemõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati

31.08.2019 kella 21.48 ajal Tallinn-Narva mnt 188. km politseiametnike poolt liikl duki Hyundai Sonata reg- XXX suhtes viimase usjärelevalve käigus mootorsõi märgiga

liikumisel Narva taadeldud (taatlustunnistus nr TTRS- suunas sõidukiiruse mõõtmiseks

18/00260) DSR 2X nr-ga DP009668, (tabloo 200-0654-00 kiirusmõõteseadet Stalker ;

antennid KC031313, KR009136). Kiirusem kohaselt oli kaebaja juhitud õõteseadme näidu sõiduki sõidukiiruseks km/h teelõigul, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks 124 oli 90 km/h.

Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/ , mistõttu - 8 km/h

arvestati lõplikuks sõidukiiruse määraks 116 km/h Kontrollides kiirusmõõturi kasutamise .

protokolli kantud laiendmääramatuse õigsust vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 78

(Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste

töötlemisele) kiirusmõõturi lisa 1, asub kohus seisukohale, et protokolli kantud le laiendmääramatus on ebaõige. Protokollist nähtuvalt teostas politsei kiirusemõõtmist liikuvast sõidukist hetkel, mil politsei

juhitud sõiduki kiirus oli 59 km/h. Kaebajast menetlusalune isik liikus mõõtmist teostanud politseisõidukile vastu (protokollis – vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist)

ja nagu öeldud, fikseeriti sõiduki kiiruseks 124 km/h. Viidatud Vabariigi Valitsuse määruse lisa 1 p 3 kohaselt tähendab see, et laiendmääramatus on 7 km/h. Seega lõplikuks kiiruseks on mitte 116 km/h, vaid 117 km/h. Kuna kohtul puudub seadusekohane pädevus menetlusaluse isiku olukorra raskendamiseks ja isikule oli ette heidetav ning teda karistati rikkumise eest, millega ta ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h, siis puudub kohtul võimalus

lähtuda korrigeeritud laiendmääramatust arvestavast mõõtmistulemist ehk lõplikust kiirusest 117 km/h.

7. Edasiselt märgib kohus, et mõõtetulemus loetakse jälgitavaks, kui mõõtevahend on

kantud MõõteS § 7 lg 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded

mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel

kehtestatud õigusaktist. Taolisel juhul õõtetulemuste jälgitavuse tõendamisek piisab m s taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest (MõõteS § 5 lg 1 ls 2). Nagu kohus juba

viitas, oli mõõteseade, millega sõidukiiruse mõõtmist teostati taadeldud, st mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud

.

4-19-4832 4

8. Samuti on kohus k kohalduvad

seisukohal, et täidetud on a kiirusemõõtmisele lisanõuded. ärgitud on nii mõõtemetoodikat kui tootja kasutusjuhendi nõ nõudeid, J udeid, s.o

mis tulevad Vabariigi Valitsuse määrusest nr 78 (Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele).

Protokollist nähtuvalt testiti mõõteseadet vahetult enne selle kasutamist testid viidi läbi -

31.08.2019 kell 19.15; seade oli töökorras ja selle töötemperatuur vastas mõõtevahendi

kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. õõtmine viidi läbi mõõtmiseks M ka

sobilikes ilmastikuoludes - teel, hea mõõtmine toimus asulavälisel nähtavusega piirkonnas,

pimedal , sademeteta ilmastikutingimustes ja kuivades teeoludes. ajal Samuti on mõõtmisel

tekkinud usev . M

Doppleri helisignaal olnud ühtlaselt tõ /kõrgenev õõtmist teostati

statsionaarselt

ja mõõterežiimiks oli valitud vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast

sõidukist. Mõõtja kiirus mõõtmise hetkel oli 59 km/h, mõõdetav sõiduk liikus 1 sõidurajal

vastassuunaliselt, eemaldus patrullautost ja

sooritas möödasõitu. Samuti nähtub kiirusemõõturi protokollist, et sõiduki kinnipidamise järgselt tutvustati juhile seadme tabloole fikseeritud lugemit, mida on menetlusalune isik protokollis omakäeliselt ka kinnitanud. Lisaks

märgib kohus, et protokollilisi märkusi menetlusalune isik teinud ei ole ning mõõtmisprotseduuri on ka videosalvestatud.

9. Kiiru kajastamist leidnud asjaolusid kinnitavad ka

smõõturi kasutamise protokollis tunnistajate ütlused, videosalvestus ja vähemalt osaliselt ka kaebaja enda avaldatu menetluse esemeks oleva väärteo kohta.

Kaebaja märkis kohtuistungil, et sõitis oma isikliku mootorsõidukiga Hyundai Sonata

rgmärgi Tallinnast. Sillamäe juures sõitis talle ette aeglane sõiduk. Kuna ga

XXX vahemaa

möödasõitu keelava liikluskor ees liikunud sõidukist raldusvahendini oli piisavalt pikk möödasõidu tegemiseks, otsustas ta möödasõidu kasuks. Eesliikunud sõiduki juht hakkas aga

möödasõitu takistama. Kuna tekkinud olukorras polnud mõtlemisaega piisavalt, otsustas ta

kiirust suurendada möödasõidumanöövri lõpetamiseks enne möödasõitu keelavat

liikluskorraldusvahendit. Möödasõidu sooritamise hetkel kaebaja oma sõidukiirust spidomeetrilt ei vaadanud, kuna tegemist oli erakorralise olukorraga ning ta vaatas rohkem

teele ja küljepeeglitesse. Samuti avaldas kaebaja, et tal polnud võimalik ka möödasõidumanöövrit katkestada, sest tagapool liikusid teised sõidukit; ta

ei saanud ka ette

näha, mismoodi hakka käituma sõidukijuht, kellest ta möödasõitu sooritas. Ta möönab, et b

võimalik, et ta üle ubatud sõidukiirust, ent tegi seda lühiajaliselt. Kaebaja tõi välja sellegi, tas l

et möödasõitu sooritanud sõiduki juht sundis teda oma ootamatu kiirendamisega piirkiirust ületama. Kiirendamise hetkel oli möödasõitu sooritavast sõidukist juba poole sõiduki k ta ere

pikkuse võrra ees ja tema juhitaval sõidukil oli tagasireastumiseks sisse lülitatud

suunatulemärguanne. Kaebaja kinnitas kohtus, et kinnipidamise järgselt tutvustati talle mõõteseadme näitu, ent tal puudus veendumus, et näit seondub tema juhitud mootorsõidukiga. Eelnevatest kaebaja ütlustest tulene , et kaebaja peab võimalikuks, et ületas sõidukiirust, ent b

tal puudub veendumus selles, et talle tutvustatud mõõtmistulemus pärineb tema juhitud sõidukilt.

10. Erinevalt kaebajast on kohus seisukohal, et kaebaja

le tutvustatud mõõtmistulemus 124

km/h tunnis, pärineb justnimelt tema juhitud sõidukilt. Kaebaja võttis omaks, et juhtis mootorsõidukit Hyundai Sonata märgi rgga XXX 31.08.2019 kell 21.48 Tallinn-Narva maanteel, sh selle 188. kilomeetril. Kaebaja tõi selgelt välja sellegi, et ta alustas pärast

Sillamäed möödasõitu tema ees sõitnud sõidukist. Möödasõidumanöövri tegemise hetkel ta enda juhitud sõidukiirust spidomeetrilt ei vaadanud. Märgu tähendab, et möödasõidumanöövri

tegemise hetkel polnud kaebaja teadlik tema juhitud mootorsõiduki kiirusest. Seejuures pidas ta kohtuistungil võimalikuks, et ületas lühiajaliselt lubatud sõidukiirust. Et mõõtmist teostati just Z.S-i M ja A. B kohtuistungil juhitud sõiduki suhtes, on tõendatud tunnistajate S. antud ütlustega.

4-19-4832 5

11. Väärteotoimikust nähtuvalt koostas kiirusmõõturi kasutamise protokolli

patrullpolitseinik S M ja kiirmenetluse otsuse patrullpolitseinik A B . Mõlemad isikud kuulas kohus kohtuistungil üle mõõtmisega seotud asjaolude kindlaks tegemiseks T (V MS § 313 lg 1).

12. Tunnistaja A. avaldas, et oli 31.08.2019 koos S. M

B patrullis. Nad sõitsid

patrullautoga Sillamäe suunas. Tegemist oli õhtuse ajaga. Vastassuunavööndis liikus neile

vastu kaks sõiduautot. Patrullsõidukisse oli paigaldatud radar kiirusemõõtja Stalker, mille -

antennid Narva suunas liikunud ja neile vastu tulnud on nii ees kui taga. Sillamäe poolt

sõid o hõbedase sedaankerega Hyundai alustas möödasõitu. Kui ta ei uautodest teine auto, s. eksi, fikseer , ent veel iti sõiduki kiiruseks 124 km/h. Patrullautoga sooritasid nad tagasipöörde

enne pidid nad s vastu liikunud

mööda laskma kak sõidukit; nad tegid tagasipöörde ja

hakkasid rikkujale järgi sõitma. Enne Sinimäele ära pööramist jõudis rikkuja sooritada veel

ühe möödasõidumanöövri. Sõiduk peatati, roolis oli Z.S, kellele tutvustati mõõteseadme näitu ja koostati kiirmenetluse otsus. Täiendavalt avaldas A. talle

, et kiiruse B

fikseeris tema paarimees S. M, tema ise oli patrullsõiduki roolis. Tunnistaja märkis ka, et

sõiduk, milles Z.S möödasõidumanöövri sooritas liikus maksimaalse lubatud

sõidukiirusega, aga mitte vähem kui 92 km/h. Tunnistaja mäletamist mööda polnud ees liikunud sõiduki kiirus umbes 70 km/h ringis. Kohtu täpsustavatele küsimustele vastas A. B,

et patrullautost nägi ta, et möödasõitu sooritas sõiduauto Hyundai Sonata. Teised sõidukid

liikluskiirust ületada ei saanud, sest teisi möödasõite sooritanud või kiirust suurendavaid sõidukeid polnud. Visuaalselt oli näha, et möödasõidu ajal ületa sõiduk kiirust. Ühtlasi s

märkis tunnistaja, et tema mäletamist mööda Hyundaist tagapoolt sõidukeid ei olnud.

Seonduvalt mõõteprotseduuriga selgitas tunnistaja, et mõõteseade võimaldab mõõta kahe

sõiduki kiirust üheaegselt. Mõõt – ühte kuvatakse ühe sõiduki näit, eseadmel on kaks akent teise aknasse teise sõiduki näit. Kui üks sõiduk sõidab teisest kiiremini, siis aknasse kuvatakse näit, mida on võimalik fikseerida.

13. B andis ka tunnistaja S. M M

Ühetaolisi ütlusi A. . S. täpsustas, et liiklusjärelvalvet

ühes A. ja politseipraktikandiga teostasid nad öises vahetuses, s B .o kella 19st kuni kella

07.00ni. Umbes kella 21.15 ajal olid nad Tallinn-Narva mnt liiklusjärelvalvet teostamas.

Sillamäe poole liikudes tuli neile vastu kaks sõidukit. Neist viimane oli halli värvi.

Registreerimismärgile vaadates jäi talle meelde numbrikombinatsioon 171. Tähekombinatsiooni ta ei näinud. Edasi sõites hakkas kiirusemõõteseade näitama, et tagumise sõiduki kiirus tõuseb. Vaadates peeglisse nägi ta, et viimane sõiduk, mille registreerimismärgi number oli 171, sooritas möödasõitu. Nende poolt fikseeriti kiiruseks kindlasti 120 km/h. Nad sooritasid patrullsõidukiga tagasipöördemanöövri ja sel hetkel vaatas tema taha, et fikseerida möödasõitu teinud sõiduki liikumistrajektoor. Paarimees lülitas sisse vilkurid ja sel ajal, kui nad liikusid sõidukile järgi, sooritas kõnealuse sõiduk veel ühe möödasõidumanöövri. Sõiduk

peatati Sinimäe lähedal trassil asuva bussipeatuse juures. Kinnipidamisel selgitati isikule kinnipidamise põhjusi, ta kutsuti näidu tutvustamiseks patrullsõidukisse ning seejuures küsiti isikult, kas ta on rikkumisega nõus ja kas kiirus vastab tema juhtud sõiduki kiirusele Kuna isik vastas jaatavalt, koostati kiirmenetluse otsus. Tunnistaja avaldas täiendavalt, et kui ta õigesti mäletab, siis tema mäletamist mööda polnud seal sõidukit, mis oleks möödasõitu takistanud. Kuna neile sõitis vastu kaks sõidukit, siis esimese sõiduki kiiruseks näita mõõteseade umbes s 93 km/h. Kohe peale seda tuli uus number 119 ja see hakkas kohe tõusma. St et tegemist oli teise sõiduki kiirusega ajal, mil ta sooritas möödasõitu.

14. Nagu kohus varasemalt kiirusemõõturi kasutamise protokolli käsitledes märkis, on menetluse esemeks olev väärteosündmus videosalvestatud. Kõnealust salvestist uuriti kohtus

tõendina. Salvestiselt nähtuva kohaselt kannab salvestis kuupäeva 31.08.2019 ja on

4-19-4832 6

algusajaga 22.41. Videolt, alates kella 22.43st nähtub, et patrullsõiduki esiaknast paremal pool

tee ääres on liiklusmä atrullsõidukile sõidavad rk, mis kohustab liikuma 70 km/h tunnist. P

vastu kaks sõidukit. Neist esimese sõidukiirus on ligilähedane lubatud maksimaalsele sõidukiirusele, s o ca 89 km/h. Politseisõiduki enda näit on kuvatud parempoolsesse aknasse . ja näitab liikumiskiiruseks 69 km/h. Pärast sõidukite möödumist patrullsõidukist täiendavaid

sõidukeid vastassuunas näha ei ole. Küll nähtub mõõteseadmest, kuidas koheselt t liikumas

peale möödumist patrullsõidukist hakkab ühe vastassuunas liikunud ja patrullsõidukist

möödunud sõiduki kiirus suurenema. See suureneb kuni kiiruseni 124 km/h, näit kuvatakse

tabloo keskmisesse aknasse punase kirjena. Politseiametnikest tunnistajate ütluste kohaselt näitab aken punasest näidikust paremal mõõtmist teostanud sõiduki liikumiskiirust hetkel, mil

suurim sõidukiirus fikseeriti. St, et salvestise kohaselt oli patrullsõiduki kiirus 59 km/h.

Samuti nähtub salvestiselt, et peale sõidukite möödumist asub patrullsõiduk tegema tagasipööret ja veel enne, kui patrullsõiduk saab liikluskiirust ületanud sõidukile järgi sõita, sõidavad patrullsõiduki tee ääres seismise hetkel mööda kaks sõidukit. Lisaks märgib kohus,

et salvestise kohaselt on tabloole fikseeritud punase kirjega näit 124 km/h tunnis ning

patrullsõiduki näit 59 km/h hetkeni, mil patrullsõiduk hõbedast värvi on sinna salvestunud

sõiduki registreerimismärgiga atrullsõidukisse kutsutakse ja XXX kinni peab, isik p isik patrullsõidukisse istub (salvestise kohane kellaaeg on 22.46).

15. esmalt videosalvestusele kantud .o seal kajastuvat

Analüüsides ajamääratust, s kellaaega alates kella 22.41st, tuleb nentida, et see erineb nii i kantud kiirusmõõturi protokoll kellaajast, kui ka kellaajamääratlusest, mis on kantud kiirmenetluse ostusesse. Nii protokolli

kui kiirmenetluse otsuse kohaselt pani Z.S kell 21.48. Kohtuistungil väärteo toime

avaldas tunnistaja S. M, et salvestise kellaajamääratlus muutub ebaõigeks. Võttes arvesse tunnistaja selgitust, samuti seda, et tunnistajad ja kaebajast menetlusalune isik allkirjastasid menetlusdokumendid, s.o nii protokolli kui ka kiirmenetluse otsuse, millest oli kõigile neile

nähtav Z.S-ile etteheidetava teo toimepanemise aeg, ent selles osas pole ükski

isikuline tõendiallikas mingeidki vastuväiteid/märkusi dokumentide koostamise aja seisuga

teinud, siis asub kohus seisukohale, et salvestise kellaajamääratlus on ebaõige ja see toob

kaasa kõnealuse tõendi osalise lubamatuse ehk lubamatuse kellaajamääratluses. Muus osas kohus ebakõlasid ei tuvasta, salvestis on vastavuses tunnistajate ütlustega ja üldjoontes kattuv ka kaebajast menetlusaluse isiku poolt kohtuistungil avaldatuga, mistõttu on salvestis ülejäänu osas tõendina lubatav.

16. Kuna kohtul puuduvad menetlusõiguslikud alused tunnistajate ütluste

ebausaldusväärseks lugemiseks ja tunnistajad osutasid konkreetsetele aspektidele, miks

seostub mõõtetulemus 124 km/h just Z.S-i juhitud mootorsõidukiga Hyundai, siis

annavad uuritud tõendid kogumis aluse tõsikindla järelduse tegemiseks, et mõõtmistulemus 124 km/h, mis laiendmääramatust arvestades on lõpliku tulemina 116 km/h, on just see

liikumiskiirus, millega Z.S juhtis sõidukit Hyundai kiirmenetluse otsuses näidatud ajal ja kohal. Olgu ka korratud, et kuigi Z.S seadis kahtluse alla, et näit pärineb tema sõidukilt, mis on fikseeritud möödasõidumanöövri ajal, siis tegelikkuses tõi Z.S välja sellegi, et ta ei tea, milline oli tema sõidukiirus, kui ta möödasõidumanöövrit sooritas ja on võimalik, et ta rikkus lubatud suurimat sõidukiirust.

17. osutas kohtuistungil sel -

Z.S lelegi, et oli möödasõidumanöövrit tehes n ö

sundolukorras – sõiduk, millest ta asus möödasõitu tegema sõitis põhjendamatult aeglaselt, kõnealune sõiduk hakkas ootamatult ka kiirendama, takistas tal ohutut möödasõidumanöövri lõpetamist ja lisaks polnud tal võimalik ka manöövrit katkestada, sest tagant tulid järgmised

sõidukid, mis olid samuti möödasõidumanöövri ootel. Vastuseks tõstatatule märgib kohus, et kajastatu osas on Z.S-i ütlused ebausaldusväärsed ja need tuleb tõendikogumist välja

jätta. Tunnistajate ütlustest ja salvestiselt nähtub, et Z.S-i ees liikunud sõiduk ei

4-19-4832 7

liikunud põhjendamatult aeglaselt. Ees liikunud sõiduki kiirus oli ligilähedane suurimale

lubatud kiirusele, mis tähendab, et möödasõidumanöövri tegemiseks tuligi Z.S

ületada sõidukiirust. Vastupidisel juhul ehk lubatud sõidukiirusest kinni pidamise korral,

poleks olnud tal võimalik möödasõidumanöövrit teostada. Tunnistajate ütlused koostoimes

videosalvestiselt nähtuvaga välistavad sellegi, et Z.S polnud võimalik

möödasõidumanöövrit ohutult, oma sõiduritta tagasi sõites, katkestada. Nii nähtub, et

Z.S-i - juhitud sõiduk ja tema ees liikunud sõiduk liikusid n ö paarikaupa. Koheselt peale neid ei liikunud ühtegi sõidukit. Seega oli Z.S võimalik möödasõidumanööver ohutult katkestada ja naasta tagasi oma sõiduritta.

18. isikuliste

Analüüsides eelnevat, on kohus seisukohal, et kiirusemõõtmise protokolli, tõendiallikate ütluste ja salvestisega on tõendatud, et

Z.S juhtis kiirmenetles otsuses

märgitud mootorsõidukit ajal ja kohas, s.o 31.08.2019 kella 21.48 ajal Hyundai Sonata - rg märgiga Jõesuu vallas Tallinn

Ida-Virumaal, Narva- XXX -Narva mnt 188. km Narva suunas. Samuti on tõendamist leidnud, et kõnealusel teelõigul oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90

km/h.

124 km/h +/- 8 km/h. Selliselt Z.S-i juhitud mootorsõiduki kiiruseks oli aga ületas sõidukiirust mitte vähem kui 26 LS § 15 lg 1 p 1 sätestab, et Z.S lubatud km/h.

s Kuna juhtis uurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h. Z.S

mootorsõidukit kiiremini, kui 90 km/h ehk sõidukiirusega mitte vähem kui 116 km/h, siis rikkus ta LS § 15 lg 1 p 1 ja pani toime LS § 227 lg s 2 sätestatud väärteo. -

19. Mis puudutab subjek

tiivse koosseisu täidetust, on kohus seisukohal, et Z.S

pani liiklusalase väärteo toime tahtlikult. Esmalt märgib kohus, et mootorsõiduk oli

Z.S-i kontrolli all, kes otsustas talle etteheidetava teo toimepanemise hetkel nii

sõiduki kiiruse kui muude sõiduki juhtimisega kaasnenud asjaolude üle. Mh otsustas

Z.S sõidukiga teostatavate manöövrite, sh möödasõidumanöövri üle. Salvestiselt ja

tunnistajate ütlustest nähtub, et sõiduk, millest Z.S möödasõitu sooritas, liikus

suurima lubatud sõidukiiruse lähedase kiirusega. Seega puudus Z.S objektiivne vajadus möödasõidu sooritamiseks. Seejuures ei leidnud tõendamist, et Z.S polnud möödasõidumanöövrit katkestada teiste, tagant liikunud sõidukite tõttu, kes tema väidete

kohaselt samuti möödasõitu teha soovisid. Nagu öeldud, taolisi sõidukeid ei olnud ja

Z.S-i poolne möödasõidumanöövri katkestamine poleks mingitki liiklusohtlikku

olukorda kaasa toonud. Kuna Z.S väljendas kohtuistungil veendumust, et tema ees

liikunud mootorsõiduki juhi sõidustiil oli ebaadekvaatne, siis järeldub siit, et Z.S-i

eesmärgiks oli ees liikunud sõidukist võimalikult kiiresti mööduda ja nii nagu ta on ise ka

võimalikuks pidanud, võis see toimuda lühiajalise ületavalt. lt lubatud liikluskiirust

Eelkirjeldatu räägib selgelt eesmärgipärasest ja kaalutletud käitumisotsustuses, mis on õiguslikult vaadeldav ja hinnatav tahtluse intensiivseimas vormis toime pandud teona.

20. teiste

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemuse ja uuritud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS §

227 lg- - s 2 ettenähtud väärteona. Väärteoasjas puuduvad VTMS § s 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et

menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui ikkus menetlusalune isik LS § 15 26 km/h, siis r lg 1 p 1 nõudeid ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 2 mõttes. Seega ka see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4).

4-19-4832 8

21. ijuhi poolt lubatud suurima

Vastavalt LS § 227 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduk

sõidukiiruse ületamise eest 21 40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või - sõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega kuni kuue kuuni. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale vastavalt tuleb konkreetse karistusmäära kindlaks

tegemiseks võtta lähtepunktiks karistust ettenägeva normi määr. Seejärel keskmine karistus tuvastatakse isiku süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal

saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56

kohaselt arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

Vaadeldaval juhul on sanktsioonimäära keskmiseks trahvimääraks 50 trahviühikut ehk 200 eurot.

22. Tuvastamist leidis, et menetlusalune isik ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui km/h võrra. LS § 227 lg s 2 nimetatud arvuliste näitajate võrdluses tähend 26 - ab see, et rikkumise raskus on võrreldav määraga, mis jääb rikkumise keskmisesse määra. Süü suuruse üle otsustamisel ei saa mööda vaadata asjaolust, et tuvastatu kohaselt kestis rikkumine lühikese aja/hetke kestel Viidatu osutab väiksemale süüle. nnangul on süü suuruse . Koh hi tu

hindamisel aktuaalne seegi, et liiklusrikkumise pani Z.S toime tahtluse

intensiivseimas vormis. Kokkuvõtvalt on kohus veendumusel on Z.S-i süüd pole võimalik hinnata väga suureks, ent ka mitte väga väikeseks.

23. ine menetleja tuvastas karistust kergendavate asjaoludena kahetsuse. Kohus

Kohtuväl kohtuvälise menetleja seisukohta kahetsuse näol karistust kergendava asjaolu esinemise kohta

ei jaga. Kohtu veendumusel pole Z.S kahetsust avaldanud ei sõnaliselt ega

konkludentselt ning kohus ei tuvastanud ka kohtuistungil mingeid aspekte, mis kahetsuse

olemasolule viitaks. Märgitu ei tähenda aga seda, et Z.S-i puhul poleks karistust

kergendavad asjaolud sedastatavad. Kohtu veendumusel on Z.S-i puhul karistust

kergendava asjaoluna sedastatav on süü tunnistamine. Nii toob kohus välja, et Z.S

kogu menetluse kestvalt oma süüd osaliselt tunnistanud. Kiirmenetluse otsuses on ta märkinud, et talle küll esitati mõõteriista näit, ent seda tal kontrollida polnud võimalik, sest möödasõidu ajal ei vaadanud ta spidome oma süüd etrit. Kohtumenetluses eitas Z.S

väärteo toimepanemises, ent pidas võimalikuks, et ta juhtis mootorsõidukit manöövri tegemisel lubatust kiiremini ja tegi seda lühiajaliselt. St, et õiguslikult pole Z.S

välistanud lubatud sõidukiiruse ületamist, vaid on jäänud erinevale seisukohale süüteo õiguslikus kvalifikatsioonis, sh subjektiivse külje täidetuse küsimuses, millest kõnelevad ka kohtule adresseeritud kaebuse sisulised põhjendused. Seega nendib kohus Z.S-i puhul

ühe karistust kergenda asjaolu esinemises, s o süü tunnistamises. K . aristust raskendavad

asjaolud Z.S-i puhul puuduvad. Karistust kergendavate asjaolude sedastamine

tähendab, et määratav/mõistetav karistus peaks jääma keskmisest määrast Z.S-ile mõnevõrra allapoole.

24. Nagu eelevalt osutatud, tuleb lisaks isiku süüle KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s o võimalust mõjutada süüdlast - .

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks tuleb

karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Tutvudes Z.S-i karistusregistri andmetega, tuleb nentida,

et Z.S

kehtivad karistuse puuduvad. Märgitust järeldab kohus, et Z.S-i käitumine on üldjuhul õiguskuulekas, mistõttu eripreventiivseid kaalutlusi silmas pidades

4-19-4832 9

puuduks vajadus korrigeerida A. Morosovile määratud/mõistetavat väärteokaristust tema

jaoks ebasoodsas suunas. Hinnates üldpreventiivseid kaalutlusi, siis märgib kohus, et liikluskiiruse ületamine on alati endas abstraktset ohtu kätkev süütegu.

25. karistas menetlusalust isikut 128 euro suuruse rahatrahviga,

Kohtuväline menetleja

mis on võrde trahviühikuga ja mis jääb ägeva normi keskmisest line 32

karistust etten

karistusmäära Võttes arvesse kohtu poolt eelkäsitletud asjaolusid, asub kohus st allapoole. seisukohale, et kohtuväline menetleja pole karistusotsuse tegemisel, sh karistusmäära kindlaks tegemisel eksinud materiaalõigu kohaldamise põhimõtete vastu. Kohaldatud karistuse määr se võtab arvesse kõiki karistuse mõistmise olulisi aspekte, mida kohus eelnevates alapunktides

ka käsitles.

26. Kohtu hinnangul ei ilmnenud lise menetleja poolt

kaebuse lahendamisel kohtuvä menetlusja kaebuse arutamisel kohtus ei leidnud või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist tuvastamist minetused, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse

sisuline muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse sisuliseks muutmiseks või tühistamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/