4-19-4091/25 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-19-4091

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2019, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-19-4091 (244019002663) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Olga Abakumova Väärteoasi R.M-i kaebus k - ohtuvälise menetleja Politsei

ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 12.07.2019 otsusele väärteoasjas nr 244019002663, millega R.M-i karistati LS § 51 lg 3 p 3, lg 4 sätestatud rikkumise toimepanemise eest LS § 230 lg 1 alusel 35 trahviühikuga, s.o 140 eurot Kaebuse esitanud isik R.M ik XXX; elukoht XXX; Venemaa Föderatsiooni kodakondsus Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Istungil osalenud isikud ko

htuvälise menetleja esindaja Irina Reino tunnistaja E K J V

RESOLUTSIOON

Juhindudes - -156 väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § dest 132 p 1, 133, 134, 153, § 155 maakohus otsustas:

Jätta R.M-i kaebus Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna 12.07.2019 ning otsusele väärteoasjas nr 244019002663 rahuldamata

4-19-4091

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna 31.08.2019 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 244019002663 R.M-i karistamises 35 trahviühikuga, s.o 140 muutmata ja tühistamata. euro suuruse rahatrahviga,

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011

SEB Pangas, arvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, või arvele nr EE701700017001577198 Luminor pangas, viitenumber 10220195073165.

Asitõendid:

- toimikus asuv elektrooniline andmekandja, s.o plaat – jätta väärteoasja materjalide juurde.

Mõista Eesti Vabariigi kasuks välja: R.M-ilt

- kujutiseekspertiisi ekspertiisikulu (ekspertiisiakt ) summas 761 (seitsesada

XXX kuuskümmend üks) eurot.

VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 3 alusel peab temalt väljamõistetud R.M

riigi nõude summas 761 (seitsesada kuuskümmend üks) eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011

SEB pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 SWEDBANK pangas,

arveldusarvele nr EE701700017001577198 LUMINOR PANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus „ 10220195073165 R.M , 4-19-4091,

väärteomenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebekord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1.

- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 12.07.2019 otsusega

Kohtuvälise menetleja Politsei väärteoasjas nr § 51 244019002663 karistati R.M-i liiklusseaduse (edaspidi LS) lg 3 p 3, lg 4

230 lg 1 alusel 35 sätestatud rikkumise toimepanemise eest LS § trahviühikuga, s.o 140 eurot.

R.M-i karistati selle eest, et juhtides 06.06.2019 kella 08:19 ajal mootorsõidukit mootorsõiduki Opel Vectra märgiga – rg-

Tallinn XXX Narva maantee 208 km- Narvail

Jõesuu linn Viru maakond, alustas tema ees liikuvast mootorsõidukist möödasõitu as, Idaveendumata eelnevalt, et tema poolt sooritatav manööver on ohutu ega takista teisi liiklejaid.

Möödasõidu sooritamise ajal ilmnenud liiklusohtliku olukorra tekkimisel ei katkestanud möödasõitu. Mille tulemusena oli vastassuunast liikunud mootorsõiduki Škoda Rapid rgmärgiga juht sunnitud kokkupõrke vältimiseks pidurdama ning kalduma oma

XXX sõidukiga tema suhtes parempoolsele teepeenrale. Kohtuvälise menetleja hinnangul rikkus § 51 lg 4 R.M LS ja lg 3 p 3, pannes toime LS § 2 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. 29.07.2019 registreeris Viru Maakohus menetlusaluse isiku edastatud kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele.

4-19-4091

Viru Maakohtu 13.08.2019 määrusega jäeti R.M-i kaebus Politseija Piirivalveameti

Ida prefektuuri 12.07.2019 otsusele väärteoasjas nr 244019002663 käiguta ning määrati 10 päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kuna esitatud kaebus ei vastanud VTMS §-s 115 lg

1 p 4, 7, 9, lg 2, lg 3 p 1, 2

sätestatud nõuetele. R.M sai Viru Maakohtu käiguta jätmise määruse kätte isiklikult 14.08.2019 ning esitas täiendatud kaebuse 23.08.2019, s.o tähtaegselt.

Viru Maakohtu 26.08.2019 määrusega võeti R.M-i kaebus menetlusse, määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg ning kohtuistungile kutsutavad isikud.

3. R.M

kohtuvälise menetleja karistusotsusega ei nõustunud, vaidlustades tehtud otsustuse täies ulatuses kaebemenetluse regulatsioonile vastavalt Viru Maakohtus. R.M palub tühistada otsus trahvi määramise kohta. Kaebuse kohaselt eitab R.M talle esitatud süüdistust, kuna 06.06.2019 sõitis väljapool Narva linna ainult Olerexi tanklasse. R.M-i süü ei ole tõendatud ning on kallutatult, fakte põhistamata, kuna esmaselt tehtud

on otsuse tegemisel tuginetud karistusregistri teatisele ja Maanteeameti taustakontrollile sõiduki suhtes ning alles teisejärgulisena on tuginetud tunnistaja E. K ülekuulamise

XXX

protokollile ja R.M-i enda ülekuulamise protokollile.

4. 10.09.2019 ja 16.10.2019 Viru Maakohtu toimunud kohtuistungil asus R.M seisukohale, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohal ta ei viibinud, vaid oli kusagil remonditöökojas, Tallinn Narva maanteel ei sõitnud ning oma sõidukit sel päeval kellelegi - kasutada ei andnud. R.M nõustub, et videolt nähtavana teeb möödasõitu Opel, aga ei ole näha ei juhti ega sõiduki numbrit. Kuna vastutuleva auto juht esitas avalduse politseile mitme päeva möödudes, siis järelikult tegeleti vahepeal sellega, et leida sarnast autot, mis osutus R.M - autoks, jäeti meelde sõiduki rg number ja seejärel esitati avaldus politseile.

5. amata

Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuld , kuna süü on leidnud tõendamist kohtuistungil ülekuulatud tunnistajatega ja väärteoasja mater jalidega. R.M-i

väited tunnistaja poolselt sõiduki otsimisele on ainetud. Möödasõitu teinud sõiduk Opel

Vectra on väga vana ja selliseid mudeleid ei ole Eestis palju kasutusel ja eriti sarnase numbriga. R.M-i kaebus ei kuulu rahuldamisele ja otsus muutmisele.

6. Kohtumenetluse kestel määras Viru Maakohus 02.10.2019 määrusega teha väärteoasjas kujutiseekspertiis ja ekspertiisi teostamine tehti ülesandeks Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudile. Eksperdile esitati järgmised küsimused: 1) Milline on möödasõitu teinud sõiduauto mark ja mudel? 2) Milline on möödasõitu teinud sõiduauto registreerimismärk? 3) Tuvastada/kirjeldada möödasõitu teinud sõiduauto sõidukijuhi isik.

Ekspertiisi tegemiseks tehti ekspertiisiasutusele kättesaadavaks ekspertiisiobjekt: videofail nimetusega „2 14h19m06s_normal.avi“. 019-06-06-

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut on 16.10.2019 edastanud Viru Maakohtule juhtumis 244019002663 ekspertiisiakti nr . XXX

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle lisadega

, väärteoasja materjalide ning

kuulanud kohtuistungil ära kaebuse esitaja, kohtuvälise menetleja ning tunnistajad, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

8.

- kaebuse

VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses argumentidest

-s

sõltumata lahendab kohus kõik VTMS §

133 loetletud küsimused. LS § 51 lg nne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et möödasõit ei

3 p 3 kohaselt e

ohusta ega takista teisi liiklejaid.

4-19-4091

LS § ui möödasõidu ajal ilmneb takistus või

51 lg 4 kohaselt k liiklusoht, mida juht ei saanud

ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada.

LS § 230 lg 1 näeb ette, et mootorsõidukijuhi poolt möödasõidunõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

9. l

Käeso evas asjas puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle:

1) R.M-ile Opel Vectra, mille - k

kuulub must värvi sedaankerega sõiduauto rg mär on ; XXX

2)

06.06.2019 kasutas sõidukit R.M;

3) pardakaamera videosalvestiselt on näha, et sõidukist autokraana teeb möödasõitu tumedat värvi sõiduauto Opel;

4) Tallinn-Narva maantee vaidlus puudub selleski osas, et möödasõidu manööver toimub

208 km-il enne Toyota keskust.

10. Väärteotoimikuga tutvumise ja kohtuistungil isikuliste tõendiallikate ärakuulamise järgs e tõendiallikate, s.o ütlustega tõendatuks, et elt loeb kohus isikulist

E. K ja J. V

väärteoprotokollis märgitud ajal ehk 06.06.2019 kella 08:19 paiku toimus Tallinn-Narva maantee km-il liiklussituatsioon, milles

sõiduauto Opel tegi möödasõitu veoautost/kraanast.

Seoses sündmuse toimumise kellaaja kindlaksmääramiseks selgitab kohus järgnevat.

12.06.2019 on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, milles on kajastatud sõiduki videokaameraga vide tsuse tegemisel ofaili salvestis sõiduki liikumise ajal DVD plaadil. O asitõendi vaatlusprotokollile tuginemine tähendab ühtlasi ka seda, et kohus loeb kõnealuse tõendi asjassepuutuvaks, lubatavaks ja usaldusväärseks. Vaatlusega tuvastati, et failil on kuupäevaks 06.06.2019 ja kellaajaks 14:19.

Kohtuistungil on tunnistaja E.

hommikul kell 7:45 K andnud ütlusi selles, et 06.06.2019 sõitis Jõhvist koos migratsiooniametniku J tööasjus. sõitis 06.06.2019 ta . V Narva, Et E.

K hommikusel ajal Jõhvist Narva kinnitab tunnistajana üle kuulatud J. V , kes on andnud E. K ga sõitmise toimumise aja asjaolude kohta riimuvaid ütlusi. ntud ütlustest nähtub, et J. a V Narva suunas sõitva sõiduki roolis oli E. ja kaasreisijaks tunnistaja J. ise K oli sõidukis V . Seega on leidnud kinnitust, et tunnistajad viibisid 06.06.2019 Tallinn-Narva maanteel.

Seoses kellaaja määratlusega on E. ütlusi selles, et

andnud kohtuistungil selgitavaid K

möödasõidu kohta on tehtud sõidukis olnud videoregistraatoriga video, kuid videol olid tunnid valed, samas , s M minutid olid kellaajas õiged ündmus toimus kell 8:19. öödasõidu toimumise täpse asukoha määratlemiseks on E. andnud kohtuistungil ütlusi selles, et e

K nne

208 km Toyota keskuse juures sooritas vastu sõitnud auto möödasõitu autokraanast. J.

V

ütlustest nähtub täpsustavalt, et Jõhvist Narva suunas, pärast lennujaama ja enne Toyota keskust tegi tumedat värvi auto Opel möödasõit Üldteada ja kohtule varasemast kogemusest u.

on - teada, et Jõhvi Narva vahemaa on ligikaudu 50 km. Piirkiirusega sõites kulub vahemaa läbimiseks

45 minutit. Arvestades, et sündmus toimus enne Narva linna ja nagu kohtus leidis tuvastamist, siis Tallinn-Narva maantee 208 km-il enne Toyota keskust, on usutav, et tunnistajatel kulus vahemaa läbimiseks ligikaudu 35 minutit, mis omakorda tähendab seda

, et

tõendamist on leidnud, et 06.06.2019 kell 8:19 toimus Tallinn-Narva maantee 208 km-il möödasõidu juhtum, kus sõiduk Opel tegi möödasõitu autokraanast.

11. usi selles,

Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel on R.M 13.06.2019 andnud ütl et 06. juunil umbes kell 7.00 väljus kodust, käis Venemaal ning pärast käis autoga Olerexi tanklas, tankis ja sõitis koju. Peale seda pidi kella 9.00ks sõitma endise viimistlusvabriku juures asuvasse autoteenindusse. 10.09.2019 toimunud kohtui R.M stungil antud ütluste kohaselt

06. juunil käis Olerexi tanklas, ostis kütust ja kaheksast kuni üheksani oli broneeritud aeg remonditöökojas.

4-19-4091

16.10.2019 kohtuistungil R.M , ta ei avaldas, et käis Venemaa poolel, kuid millisel ajal mäleta. Kohus sedastab, et vaidlus puudub selles, et kõne all on 2019 aastal toimunud sündmused ja täpsemalt 06.06.2019. antud ütluste kohta peab kohus vajalikuks märkida seda, R.M-i et erinevates menetlusstaadiumites antud ütlused ei ole järjepidevad. Kõrgema astme kohus on lahendis nr s 11 märkinud: Isikulisest tõendiallikast 3-1-1-66-15 p-

pärineva teabe usaldusväärsuse hindamisel tuleb ühe keskse momendina uurida ütluste kujunemist ning võimalikku muutust ajas ehk teisisõnu seda, kas isik on enda ütlustes olnud järjepidev. Samuti on asjakohane hinnata, kas ja millisel määral muutuvad ajas isiku poolt esitatud kaitseversioonid. Et ühelt ja samalt isikuliselt tõendiallikalt pärineva teabe lahknemine ajas on aluseks tema ebausaldusväärseks lugemisele ning tõendikogumist kõrvaldamisele, on enda praktikas kestvalt märkinud ka kriminaalkolleegium (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. mai 2014 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-131-13, p 11 jj). R.M-i versiooni tema viibimise aja kohta 06.06.2019 kella 8:19 paiku Venemaal või autoremonditöökojas ei toeta mitte ükski tõend. Tema ütlused 06.06.2019 kella 8:19 paiku

Tallinn-Narva maantee 208 kmmitteviibimise il fakti osas on ebausaldusväärsed, st, tema ütlused jätab kohus selles osas kõrvale. Lisaks on Politseija Piirivalveamet 01.10.2019 andnud teada, et R.M ületas suunal Eesti Vabariik- Venemaa Föderatsioon riigipiiri 06.06.2019 kell 15:58 ning sisenev piiriületus toimus 06.06.2019 kell 16:16. Politseija Piirivalveamet poolt i kirjast nähtuvalt R.M-i muul kellaajal 06.06.2019 piiriületusi Eesti-Vene piiril toimunud ei ole. Seega R.M oli võimalus 06.06.2019 kella 08:19 paiku viibida Tallinn-Narva maantee 208 km- . il

12. 12.06.2019 asitõendi vaatlusprotokollis on kajastatud, et möödumise ajal võib näha, et möödasõitu sooritav sõiduk Opel Vectra rg märgiga on tumedat värvi. -

XXX

R.M-i kaebus sisaldab väidet, et

Kohtuistungil on R.M

avaldanud, et . Aga numbri ta aru ei saa: st . E.

. J.

Opeli -nr oli K ütluste järgi oli tumedat värvi Opeli numbriks XXX V täpsustab, et rg

XXX. Tunnistaja

numbritähti meelde ei jätnud jälgis, et kas nad sõidavad kohe kraavi või jäävad teeserva, ületati teeservas olev pidev joon ja tunnistaja vaatas, et kas nad peegliga kuna

riivatakse Kohus peab usutavaks, et ohusituatsioonis ja tee ääres olevaid helkurposte.

tavasõidukiirusel liikudes, ei pruugi märgata tervikuna sõiduki rg märki ja seda enam veel - seda aja möödudes meeles pidada.

Menetluse kestel leidis k , kuna olukorras, kus ohus, et väärteoasjas tuleb määrata ekspertiis süüdistus tugineb ülekaalukalt just möödasõitu teinud sõidukist tehtud videosalvestisele, peab andma kaebajale võimaluse kasutada kõiki vahendeid enda kaitsmiseks. Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi 16.10.2019 ekspertiisiakti nr

XXX kohaselt videofaili üldine

visuaalne kvaliteet on hea, kuid detailide tuvastamist raskendab tugev valgusallikas ja sõidukite liikumiskiirusest tulenev vähene kaadrite arv. Videofaili kvaliteet on piisav ekspertiisi läbiviimiseks. Eksperdiarvamuse kohaselt möödasõitu teinud sõiduki puhul on tõenäoliselt tegemist sõiduautoga Opel Vectra. Möödasõitu teinud sõiduauto Opel Vectra registreerimismärgi kohta tuvastati, et registreerimismärgi esimene number võib olla kas „5“ või „6“ ning ülejäänud numbrid saab välistada, teine number on tõenäoliselt „8“ ja kolmas number on tõenäoliselt „0“. Registreerimismärgi esimene täht on tõenäoliselt „A“, teine täht võib olla „J“ ning kolmandaks täheks võivad olla „B“, „R“ või „P“.

Nagu kohus juba märkis, vaidlus puudub selles, et möödasõitu teeb sõiduauto Opel. Ekspertiisiaktiga on leidnud tuvastamist, sõiduki mudel on Vectra. Ekspertiisiaktist järeldub seegi, et kahtlusteta on sõiduki rg märgi numb

580 või 680. Mõlemad isikulised - ri algus tõendiallikad on olnud veendumusel, et möödasõitu teinud sõiduki number algas „5“-ga. 580 on kajastatud ka videosalvestisest tehtud asitõendi vaatlusprotokollis. Tõendeid nende

4-19-4091

kogumis hinnates on kohus veendumusel, et sõiduki Opel Vectra rg märgi -

numbrikombinatsioon on . Opel Vectra rgooniga XXX Sõiduauto märgi numbrikombinatsi XXX t A ja J ning viimane ähemärkide osas on ekspert andnud hinnangu, et esimesed tähed on on kas . Tunnistaja E.

„B“, „R“ või „P“ K sõnul nägi ta möödasõitu tegeva sõidukil tähekombinatsiooni sitõendi XXX XXX . on kajastatud ka videosalvestisest tehtud a vaatlusprotokollis. Tõendeid nende kogumis hinnates on tuvastamist leidnud, et sõiduauto

Opel Vectra rgnumbrikombinatsioonile

, s.o Opel märgi XXX lisanduvad tähed on XXX Vectra rgga XXX .

märgi Eeltoodust järeldub, et 06.06.2019 kella 8:19 paiku tegi sõiduauto Opel Vectra rg-

Tallinn-Narva maantee 208 km-

märgiga XXX il möödasõitu autokraanast.

13. - XXX

07.06.2019 sõiduki taustakontrolli andmetel sõiduauto Opel Vectra rg märgiga esmase registreerimisajaga 02.01.1993, musta värvi sedaan kerega, on kantud registrisse, sõidukil on kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus. Sõiduki taustakontrolli andmetesse on käsikirjaliselt kantud, et omanik on R.M . Seega R.M omanduses olev sõiduauto Opel Vectra rg märgiga sõiduk, mis on - XXX liiklusesse lubatud. Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel on R.M 13.06.2019 andnud ütlusi talle kuuluva sõiduki märgiga Opel Vectra - rg

kasutamise osas selles, et seda autot kasutab vaid R.M XXX ise ja ei keegi muu. R.M, et Täpsustavalt märgib ei andnud tol päeval oma autot kellelegi üle. Selle juurde jäi

R.M ka istungil. Kui ekspertiisiaktis on kirjeldatud, et ekspertiisiks esitatud videofailis nähtavat sõidukijuhti ei saa tuvastada videofaili halva visuaalse kvaliteedi tõttu, siis ekspert on pidanud vajalikuks ekspertiisiaktile lisa 3 lisamist, millel I

on kujutatud sõidukijuht. sikulise tõendiallikana on E. K , et s kuid juukseid oli kohtuistungil öelnud õidukit juhtis meesterahvas, riietust ei mäleta vähe. sõiduki kõrvalistujana jõudnud märgata rohkem iseloomulikke tunnus J. on V tena

kirjeldades möödasõitu teinud juhina meesterahvast, kes tundus vanemaealisena, kuna oli näha kiilanev pea. Arvestades, et sõidukid asetsesid teineteisele lähedaselt ja seejärel möödusid üksteisest, on eluliselt usutav, et jõutakse märgata sõidukit juhtinud isikut iseloomustavaid tunnuseid. Arvestades R.M-i vanust ja tema välimust iseloomustavaid tunnuseid, vastab kaebuse esitaja isikukirjeldustele, mida on tunnistajad näinud. Ka on R.M-i isikusamasuse tuvastamisel kohtutoimikusse lisatud elamisloa kaardil oleva foto kujutis sarnane ekspertiisi tegemise käigus ekspertiisiakti lisa 3 sõidukijuhi kujutise siluetiga. Arvestades, et menetluse kestel on tõendamist leidnud, et kasutab oma sõidukit R.M

vaid ise, R.M juhtis on tõendeid nende kogumis hinnates kohus veendumusel, et 06.06.2019 kella 8:19 paiku t Opel Vectra rg-

Tallinn-Narva maantee sõiduki märgiga XXX

208 km- . il

14. aja E.

Sündmuse kirjeldamiseks on tunnist K andnud kohtuistungil ütlusi, millest

nähtub, et enne 208 km Toyota keskuse juures sooritas vastu sõitnud auto möödasõitu veoautost/kraanast. Nähtavus oli hea ja teeolud on hästi nähtavad. Sõiduk nägi, et me tuleme, aga ikkagi sooritas möödasõitu, mistõttu oli tunnistaja sunnitud vähendama kiirust ja sõitma parempoolsele teeservale. Hetkeks oli tunda ohtu, et me ei mahu teineteisest mööda ja et me sõidame maha tee kõrval olevad takistused/märgistuse. Möödasõitu teinud sõidukijuht ei teinud mid

agi, et möödasõitu vältida. Tunnistaja meelest tõmbas ka kraana natuke kõrvale. Kohtuistungil üle kuulatud teine tunnistaja, J. antud ütlused on kooskõlas E. ütlustega. V

K J.

enne Toyota keskust tegi V ütluste järgi sõites Jõhvist Narva suunas, pärast lennujaama ja tumedat värvi Opel auto möödasõit , mis oli väga ohtlik. Möödasõitu teinud sõiduauto ei u teinud mingit katset pidurdada või oma sõiduritta tagasi võtta. Kui kolleeg ei oleks teepervele kõrvale võtnud ja ka veoauto, millest sõiduk möödus, siis oleks tekkinud laupkokkupõrge. Sellel hetkel tunnistaja tundsin hirmu oma elu ja tervise eest, sest sai aru et ees tuleb juht kes ei järgi liikluseeskirju. lm oli ilus, päike paistis Ilmastikukohta kirjeldab tunnistaja, et i vastutuleva sõiduki tagant ja tunnistaja sõiduk oli möödasõitjale selgelt nähtav.

4-19-4091

E.

K juhitud sõidukis töötas videoregistraator, mille salvestis sündmusest on edastatud politseile. ideosalvestiselt 12.06.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis on kajastatud, et v on

nähtav, et vastassuunaliselt liiguvad kaks sõidukit – autokraana ja sõiduauto. Sõiduauto alustab autokraanast möödasõitu ja sõidab välja vastassuunaliselt vööndisse sõiduki eest, milles tehakse videosalvestist. Kokkupõrke vältimiseks sõiduk, milles tehakse videosalvestis, vähendab oma kiirust ja kaldub paremale poole ja sõidab teepeenrale. Kohus märgib, et kohtuistungil uuritud videosalvestiselt on näha, et videosalvestis on tehtud vastu sõitvast sõidukist. Sõiduk, mis tuleb, on tumedat värvi öödasõidu kraan sooritab m ja ast. N ja sisuliselt on tekkinud olukord, kus kaherealisel teel on eed sõidukid on peaaegu kõrvuti sõidukid Möödasõitu teinud auto sõitis vastassuunavööndisse. kolm r . es eas

Videosalvestiselt

ei nähtu, et möödasõitu teinud auto oleks rakendanud meetmeid sõiduki pidurdamiseks või tagasi oma ritta liikumiseks. Kohus ei saa märkimata jätta, et kohtus vaadeldud videosalvestiselt nähtub kaebuse esitaja põhjustatud liiklusohtlik olukord.

Sellises olukorras, kus juht oli alustanud möödasõitu ja sai aru, et ta ei jõua möödasõitu lõpetada ja oma ritta reastuda enne kohtumist vastassuunast tuleva autoga, oleks ta pidanud möödasõidu katkestama. Videolt on näha ja E. ütlustest tuleneb, et

ning J.

K V vastutuleva sõiduki juht ei teinud midagi, et ohtlikku olukorda ära hoida. Juhi möödasõit tekitas reaalse liiklusohu vastutuleva autoga ja kokkupõrge vastutuleva autoga jäi toimumata vaid seetõttu, et tee laius võimaldas vastutuleval autojuhil (E. ) hoida nii K palju paremale, et kaherealisele t

eele mahtus kõrvuti kolm sõiduautot.

15. Mis puudutab subjektiivse koosseisu täidetust, on kohus seisukohal, et R.M pani liiklusalase väärteo toime tahtlikult. Esmalt märgib kohus, et mootorsõiduk oli R.M-i kontrolli all, kes otsustas talle etteheidetava teo toimepanemise hetkel nii sõiduki kiiruse Mh otsustas R.M kui muude sõiduki juhtimisega kaasnenud asjaolude üle.

sõidukiga teostatavate manöövrite, sh möödasõidumanöövri üle. Salvestiselt ja tunnistajate ütlustest nähtub, et sõiduk, millest R.M möödasõitu sooritas ning vastutulev sõiduk ,

liikus id viisil, kus teatud ajahetkel pidid nad teineteisest mööduma ning puudus vaba sõidurada, kus möödasõitu tegev R.M oleks saanud sooritada sõidumanöövrit ilma ohustamata ega taki , stamata teisi liiklejaid. Hiljemalt möödasõidu ajal, kui ilmnes takistus pidi R.M möödasõidu katkestama. leidnud tõendamist, et Seejuures ei ole R.M

katkestada teiste, polnud möödasõidumanöövrit võimalik tagant liikunud sõidukite

juhtide . R.M-i juhtimisvõtete tõttu poolne möödasõidumanöövri katkestamine poleks mingitki liiklusohtlikku olukorda kaasa toonud. Kuna R.M väljendas kohtuistungil veendumust, et , siis see on normaalne situatsioon, kui autojuhid lasevad teineteist mööda järeldub siit, et eesmärgiks oli ees liikunud sõidukist võimalikult kiiresti R.M-i

mööduda ja nagu ta on ise ka võimalikuks pidanud, viisil sh liiklusohtliku olukorra situatsioonis. Eelkirjeldatu räägib selgelt eesmärgipärasest ja kaalutletud käitumisotsustuses, mis on õiguslikult vaadeldav ja hinnatav tahtluse intensiivseimas vormis toime pandud teona.

16. R.M-i -poolne

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud nii mootorsõiduki juhtimine 06.06.2019 kella 08:19 paiku Tallinn - Narva mnt 208 km kui ka see, et R.M alustas tema ees liikuvast mootorsõidukist möödasõitu veendumata eelnevalt, et tema poolt sooritatav manööver on ohutu ega takista teisi liiklejaid. Möödasõidu sooritamise ajal ilmnenud liiklusohtliku oluko R.M rra tekkimisel ei katkestanud möödasõitu.

rikkus oma tegevusega LS § 51 Kohtuväline menetleja on lg 3 p 3 ja lg 4. R.M-i

poolt toime pandud teo õigesti kvalifitseerinud LS § 230 lg 1 järgi, mis sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt möödasõidunõuete rikkumise eest.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid puuduvad. Kohus leiab, et R.M on talle süüks arvatud LS § 230 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, isik oli teo toimepanemisel süüvõimeline ja puudus süüd välistav asjaolu.

4-19-4091

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Ida prefektuuri

Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Irina Reino, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes. Kuna tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ole leitav ja ka kaebaja pole viidanud, et kohtuväline menetleja oleks väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusele kohalduvaid õigusnorme (§ 133 p

6). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kohus ei ole tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

17. Vastavalt

LS § sätetele karistatakse ootorsõidukijuhi poolt lg m möödasõidunõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut trahviühiku ehk

140 euro suuruse rahatrahviga.

Eelnevast järeldub, et kohtuväline menetleja määras menetlusalusele isikule karistuse LS §

230 - 1 lg s ettenähtud sanktsiooni /3 määra ulatuses.

18. Karistuse mõistmise üldpõhimõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistust ettenägeva sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

19. Vaatlusalusel juhul on sanktsioonimäära keskmiseks määraks 50 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja karistusotsusest ei ole sedastatavad konkreetsed põhjused süü suuruse kohta, ent kohtuväline menetleja on märkinud, et arvestades süü suurust ning võttes arvesse väärteo tõsidust, on alust kohaldada R.M-ile karistust alla sanktsioonimäära keskmise.

Ühtlasi ei tuvastanud kohtuväline menetleja karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid.

Kuigi kohtuvälise menetleja põhjendused karistusmäära kindlaks tegemisel on napid, on kohus seisukohal, et põhistuste napisõnalisusest lähtuvalt pole alust menetlejale ette heita materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Tuvastatud asjaolude pinnalt leiab kohus kohtuvälise menetlejaga ühetaoliselt, et R.M-i süü liiklusnõuete rikkumisel ja väärteo toimepanemisel pole suur ega ole ka määras, mis peaks tingima talle karistuse määramise sanktsioonimäära keskmises määras ehk 50 trahviühiku ulatuses. Tuvastatud asjaolusid arvestades on R.M-i süü väiksemapoolne. St, et kohtuväline menetleja määras karistuse määra õiguslikult korrektselt alla sanktsioonimäära keskmise määra. Kohtuvälisel menetlejal polnud talle teadaolnud asjaolude pinnalt kohast alust ka karistust kergendavate asjaoludega arvestamiseks. Kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks ajaks polnud R.M-i oma süüd väärteo toimepanemises tunnistanud ega avaldanud ka kahetsust. Seega ei saanud kohtuväline menetleja karistust kergendavate asjaolude esinemist või puudumist ka hinnata.

Kaebemenetluses õiguslik olukord muutunud oma süüd ei ole. R.M ei tunnista ning

kahetsust ei avalda. Seega ei ole ilmnenud uusi asjaolu d, mis annaksid si aluse kohtuvälise

menetleja karistusotsuse korrigeerimiseks. ud Märgitu tähendab, et R.M-ile kohaldat karistusmäära muutmiseks alused puuduvad.

20.

- ja eripreventiivseid kaalutlusi, siis R.M-i

Mis puudutab üld on küll käesoleval

aastal karistatud väärteokorras rahatrahviga, see on ka tasutud, ent karistamise aluseks oli

4-19-4091

liiklusrikkumisest erinev väärtegu. Karistusregistri väljavõttest nähtub seegi, et J R.M-i on kohtuvälise menetleja 2010 otsustega karistatud ühel korral liiklusrikkumiste toimepanemise eest rahatrahviga. Kõnealuste otsustega arvestamist kohus aga võimalikuks ei pea. KarS § 82 lg 4 sätestab, et täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest; täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Vaadeldaval juhul puuduvad andmed otsuse täitmise aegumise peatumise aluse esinemise kohta. St, et 2010 väärteootsuste alusel mõistetud karistusi pole võimalik enam sisse nõuda KarS § 82 lg 4 alusel. KarRS § 24 lg 1 p 11 sätestab aga, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt KarS § le 82. Märgitust tuleneb - omakorda, et 2010 aasta otsuse andmed peaksid olema arhiveeritud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et arhiveeritud karistusandmetele tuginemine on lubatav vaid seaduses sätestatud alustel (KarRS § 5 lg 2). Nende aluste puudumisel pole kustunud karistusregistri andmetele tuginemine lubatav. Kuna an . tud juhul KarRS § 5 lg 2 aluseid ei esine, siis ei oma varasem, s o 2010 aasta liiklus , mingitki kaalu R.M-i

väärtegu karistuse mõistmise kontekstis. Kuid karistusregistrist nähtub seegi, et 2010 aastal toimepandud liiklusalase kuriteo eest on R.M kriminaalkorras süüdi tunnistatud KarS § 424 sätestatud rikkumise toimepanemise eest. Karistuseks mõistetud üldkasuliku töö on ära teinud 2017 aastal. Eeltoodust R.M

järeldub, et omab ühte kehtivat karistust R.M ja mis on toime pandud liiklusalase süüteo toimepanemise eest. Nimetatust saab teha järelduse, et R.M on isik, kellele on omane lubada endale käitumist, mis ei järgi kehtivat õiguskorda. Kuna liiklusalast kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel seisukoha kujundamisel otsuse märkinud, et R.M vaid on karistatud KarS § 424 alusel, siis sellest saab kohus teha järelduse, et varasema toimepandud liiklusalase kuriteoga on kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel ka arvestanud.

Eelneva kokkuvõtteks tuleb nentida, et R.M on isikuks, keda on varem liiklusalase õigusrikkumiste eest karistatud. St, et talle on –nõuetest ei ole omane liikluseeskirjadest ja

kinnipidamine. Vaatamata asjaolule, et iga süütegu, mis seondub mootorsõidukijuhi liiklusnõuete rikku ja arvestades seejuures, et maakohus ei või raskenda mises, on ohtlik,

menetlusaluse isiku olukorda, R.M-i ei näe kohus aluseid, mis isikuandmetest või

üldpreventiivsetest kaalutlustest johtuvalt tooks kaasa mõistetava rahatrahvi määra muutmise/korrigeerimise.

21.

KarS § 66 lg 2 ja lg 3 sätestab, et kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Osutatud õigusnormist tulenevalt on võimalik rahatrahvi osatada juhul, kui selleks esinevad mõjuvad põhjused. Ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. R.M ei ole taotlenud rahatrahvi tasumise ajatamist ja osastamist. Arvestades rahatrahvi suurust, asub kohus seisukohale, et selleks puudub ka vajadus. Eeltoodud põhjusel kuulub määratud rahatrahv tasumisele kohtuotsuse vaidlustamistähtaja jooksul. Antud on kohtumenetluses teostatud kujutiseekspertiis summas 761 eurot. väärteomenetluses KES § 26 lg 5 kohaselt kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. Menetluskulude osas, mida kohus ei ole jätnud riigi kanda, peab kohus vajalikuks veelkord märkida, et süüdimõistva kohtuotsusega kuuluvad süüdist tavalt väljamõistmi e sele menetluskulud. Vaid erandjuhtudel võib ekspertiisikulud jätta süüdistatavalt välja mõistmata.

Näiteks kui määratud ekspertiis ei saa ilmselgelt aidata kaasa väärteoasja lahendamisele, ei ole ekspertiis teostatud tõendamisvajadusest lähtudes, nagu näeb ette KrMS § 105 lg 1, ja sellise ekspertiisi tegemise kulude väljamõistmine süüdistatavalt ei ole põhjendatud.

Süüdimõistetule ei saa panna ka sellise ekspertiisi kulude hüvitamise kohustust, mida tehes rikutakse oluliselt menetlusõigust ja millest tulenevalt ei ole ekspertiisiakt tõendina lubatav.

4-19-4091

(vt ka RKKKm nr 3-1-1-120-12 p 6.1). Kuivõrd praegusel juhul sellistest erandjuhtudest kõneleda ei saa, jäävad kulud süüdimõistetu kanda. ekspertiisi

K menetluskulude osatamiseks. Kaebuse esitaja aebaja pole välja toonud mõjuvaid põhjuseid isikuandmetest nähtuvalt on pensionär väljamõistetava ekspertiisikulu R.M . Kuna

suurus on 761 eurot ning lisaks kuulub R.M-i -poolselt tasumisele rahatrahv, võtaks kaebajalt korraga nii rahatrahvi kui menetluskulu kuu

tasudes ära mitme pensioni. Seetõttu leiab kohus, et alused menetluskulu tasumise osatamiseks on olemas. Kaebajale peavad jääma kulude etulek. Neil tasumisel piisavad rahalised vahendid, et tagada igapäevane mõistlik toim põhjustel leiab kohus, et põhjendatud on menetluskulu tasumine ajatada. Kaebajast menetlusalusel isikul tuleb menetluskulu tasuda kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.

22. - ohus, et

Juhindudes VTMS § 155 ja § 156 lg st 3 ja VTMS 12. peatükist, leiab k kaebuse lahendamisel ei ilmnenud kohtuvälise menetleja poolt menetlus või materiaalõiguse - ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse sisuline muutmine või tühistamine.

Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse sisuliseks muutmiseks või tühistamiseks. Kuivõrd kaebuse esitamisega seonduvalt on kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi tasumise tähtaeg saabunud, siis tuleb kohtuvälise menetleja otsust rahalise kohustuse täitmise osas korrigeerida ning anda menetlusalusele isikule täiendav tähtaega rahalise kohustuse täitmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/