4-19-4310/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-4310

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-4310 (930019001112) Kohtunik Elina Elkind Kohtuistungi sekretär Kätlin Tikerpe Väärteoasi C.P kaebus Maksuja Tolliameti 29. juuli 2019. a otsusele, millega C.P-d karistati tolliseaduse § 70 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o eurot ja konfiskeeriti tolliseaduse § 78 lg 1 ning KarS § 83 lg-te 2 ja 6 alusel asitõendina ära võetud väetised koguses 1125 pakendit kaaluga 652,5 kg ja sõnnik „Bioneks“ 40 pakki kaaluga 80 kg Menetlusalune isik C.P – XXX; elukoht: xxxx, Vene Föderatsiooni kodanik; ; pensionär xxxx

Kohtuväline menetleja Maksuja Tolliamet, esindaja Mari-Liis Reidi

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § §

132 p-st 2 ja -dest 133-134 maakohus otsustas: 1. Politsei- Tühistada ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo piirivalvebüroo 29. juuli 2019. a otsus väärteoasjas nr 930019001112 C.P karistamises osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse osas. 2. Teha s otsus, millega karistada C.P tolliseaduse lg 1

tühistatud osas uu § 70 järgi rahatrahviga 2 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot.

3. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus sisuliselt muutmata, täpsustades selle põhjendusi Eesti Vabariiki toimetatud kauba klassifitseerimise osas. 4. Rahatrahv 80 eurot tasuda

tuleb kassatsioonitähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 003208161706. 5.

, VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaega saadetakse vastavalt VTMS § le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul - kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

4-19-4310

6. Menetlusaluse isiku C.P kaebus rahuldada osaliselt.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet koostas 28. juunil 2019 väärteoprotokolli, mille kohaselt C.P-le heidetakse ette seda, et 26. aprillil 2019 kell 19.13 toimetas C.P Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki väetised koguses 1125 pakendit kaaluga 652,5 kg ja loomsed saadused (sõnnik „Bioneks 1“) 40 pakendit kaaluga 80 kg. -

2. Maksuja Tolliameti 29. juuli 2019. a otsusega karistati C.P-d tolliseaduse (TS) § 70 lg 1 alusel, s.o isse keelatud kauba liiduvälisest riigist Eest toimetamise eest. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on väetise käitlemine väetiseseaduse § 3 lg 1 tähenduses väetise turustamisotstarbeline tootmine, pakendamine, märgistamine, Eestisse toimetamine ja turustamine. VäetS § 3 lg 2 kohaselt võib väetise käitleja olla juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus. C.P rikkus VäetS § 11 (väetise - Eestisse toimetamine) lg-t 6, mille kohaselt VäetS § 11 lg

5 sätestatud nõudeid ei -tes 1- kohaldata, kui Eestisse toimetatava väetise kogus on kuni 50 kilogrammi või 10 liitrit, mikroväetise puhul kuni 0,5 kilogrammi või 0,5 liitrit ning bakterväetise puhul kuni 0,05 kilogrammi. Samuti rikkus menetlusalune isik Komisjoni 5. märtsi 2019. a määrusega (EÜ) nr 206/2009 sätestatud eeskirju, millega on reguleeritud loomsete saaduste ühendusse toomist ja milles on nimetatud kaupa, mida võib tuua isiklikuks otstarbeks. Sõnnikut ei ole selles määruses nimetatud, seega ei tohi seda tuua isiklikuks otstarbeks. Kohtuvälise menetleja hinnangul pani isik teo toime kavatsetult. -te 2 ja 6 alusel Samuti otsustati TS § 78 lg 1 ja KarS § 83 lg konfiskeerida asitõendina ära võetud väetised koguses 1125 pakendit kaaluga 652,5 kg ja sõnnik „Bioneks “ 40 pakki kaaluga 80 kg. -1

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusalune isik, kes leidis, et ta ei tegutsenud tahtlikult. Kohtuvälise menetleja otsuses viidatud norm, s.o VäetS § 11 lg 6 on mõeldud füüsilistele isikutele, kes toovad kauba üle riigipiiri käibemaksu maksmata. Menetlusalune isik kinnitab, et ta oli nõus maksma käibemaksu rohkem kui 200 eurot, kuid selle asemel teda hoopiski karistati ja kaup võeti ära. Seetõttu leiab C.P , et ta ei ole karistatavat tegu toime pannud.

4. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik seisukoha juurde, et ta ei ole karistatavat tegu toime pannud, kuid edaspidi toob ta Eestisse väetisi vaid vähem kui 50 kg kaupa. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

4-19-4310

6. C.P-le heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et 26. aprillil 2019 kell 19.13 toimetas C.P Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki väetised koguses 1125 pakendit kaaluga 652,5 kg ja loomsed saadused (sõnnik „Bioneks 1“) 40 pakendit kaaluga 80 kg. Kohus - leiab, et kauba toomine on tõendatud nii menetlusaluse isiku enda ütlustega kui ka kirjalike tõenditega, sh menetlusaluse isiku 26. aprillil 2019 koostatud tollideklaratsiooniga, millele oli lisatud kauba saateleht; 27. aprillil 2019 Maksuja Tolliameti poolt koostatud läbivaatuse aktiga; 8. mail 2019 koostatud vaatlusprotokolliga, millele on lisatud fototabel ja millest nähtuvad kauba parandatud kogused võrreldes esialgse läbivaatuse aktiga.

7. TS § 70 lg 1 näeb ette vastutuse kohustusliku dokumendita või riikliku registri kandeta kauba, mille suhtes kehtivad piirangud, või keelatud kauba liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise või tolliprotseduurile deklareerimise eest. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et C.P esitas 26. aprillil 2019 Vene Föderatsioonist, s.o liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel tollideklaratsiooni, milles loetles tal kaasasolnud kaubad. Seega vastab tema tegu kauba toimetamise tunnustele, mis on TS § 70 lg 1 süüteokoosseisu üks teoalternatiive.

8. Põhivaidlus on väärteoasjas aga selles, kas tegemist on kaubaga, mille suhtes kehtivad piirangud või keelatud kaubaga. Vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fototabelist nähtub, et muu hulgas tõi menetlusalune isik Eestisse väetised kaubanimetusega Gumi-Omi, 1125 pakendit, mille kogukaal 652,5 kg ja ka toote nimetusega „Bioneks 1“, 40 - pakendit, mille kogukaal 80 kg. Kohtuvälise VäetS § 11 lg 6 ja menetleja hinnangul rikkus menetlusalune isik seejuures „Bioneks 1“ osas Komisjoni 5. märtsi 2009 määrust (EÜ) nr 206/2009 milles käsitletakse -

, isiklikuks tarbimiseks ettenähtud loomsete saaduste ühendusse toomist ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 136/2004.

9. VäetS § 2 lg 2 kohaselt on väetis ka töödeldud orgaaniline väetis, mis vastab väetisele kehtestatud nõuetele. Orgaaniline väetis on valdavalt taimse või loomse päritoluga orgaanilisest ainest koosnev väetis. Kohus leiab, et tootekirjelduse ja isiku selgituste kohaselt on tegemist orgaanilise väetisega. Kuigi kahetsusväärselt ei ole tootekirjeldusi eesti keelde tõlgitud, mis ei ole

kooskõlas VtMS § 2 ja KrMS § 10 lg 3 nõuetega, on kohtu hinnangul toote sisu sel määral arusaadav. VäetS § 3 lg 1 näeb ette, et väetise käitlemine selle seaduse tähenduses on mh selle Eestisse toimetamine. VäetS § 3 lg 2 kohaselt võib väetise käitleja olla juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus. C.P selgitas kohtuistungil, et väetised tõi ta sisse füüsilise isikuna, enda ja oma aiandusklubi liikmete jaoks. Samas nõustub kohus kohtuvälise menetleja tõlgendusega, millega kohaselt võib isik siiski käidelda väetisi VäetS § 11 lg s 6 sätestatud tingimustel ka juhul kui ta ei tegutse füüsilisest

- isikust ettevõtjana ja järgimata seejuures VäetS § 11 lg-s 3-5 sätestatud nõudeid. Praegusel juhul ületas aga C.P toodud väetiste hulk oluliselt VäetS § 11 lg s 6 ettenähtud piirmäära, s.o

-

50 kilogrammi, mistõttu rikkus isik väetiseseaduse nõudeid.

10. Samas ei nõustu kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et toode „Bioneks 1“ on - käsitatav keelatud kaubana Komisjoni 5. märtsi 2009 määruse (EÜ) nr 206/2009 tähenduses.

Fototabelist nähtub, et tegemist on samuti orgaanilise väetisega, mis küll baseerub fermenteeritud kanasõnnikul (pakendi kohaselt sisaldab orgaanilist ainet mitte vähem kui 10%). Kohtu hinnangul on sõnnik käsitatav loomse kõrvalsaadusena ja selle käitlemist, sh importi ühendusse reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 21. oktoobri 2009. a määrus (EÜ)

4-19-4310

nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise d ning tunnistatakse kehtetuks määrus -eeskirja (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) ja mille artiklist 41 nähtub, et loomsest kõrvalsaadusest saadud tootele kohaldatakse reeglina samu põhimõtteid, mis on kohaldatav ühendusesisese kaubanduse korral. VäetS § 1 lg 2 p 1 näeb ette, et seadust ei kohaldata vaid töötlemata orgaanilisele väetisele, millega aga käesoleval juhul ilmselgelt tegemist ei ole. Seega kohalduvad ka tootele „Bioneks 1“ väetiseseadusest tulenevad põhimõtted - kui loomsest kõrvalsaadusest valmistatud tootele. Seejuures ei ole ka kohtuväline menetleja oma hinnangutes järjepidev, sest ka teiste toodete (Gumi-Omi) tootekirjeldustest nähtub, et nad sisaldavad komposteeritud kanasõnnikut. Ka menetlusalune isik kinnitas kohtuistungil, et tegemist on samalaadsete toodetega. Seega peab kohus vajalikuks sel määral kohtuvälise menetleja otsuse õiguslikke põhjendusi muuta. Samas ei muuda see lõppkokkuvõttes õiguslikku hinnangut, sest väetise kogus ületab igal juhul lubatu piiri.

11. Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik teo toime kavatsetult, teades, et tegemist on väetistega ja olles teadlik ka nende kogusest. Samuti puuduvad teo õigusvastasuse välistavad asjaolud. Seoses asjaoluga, kas menetlusalune isik oli teadlik oma teo keelatusest, leiab kohus, et C.P kinnitas kohtus ka ise, et tegeleb pidevalt aiandusega; samuti oli kauba kogus piisavalt suur, et selgitada eelnevalt välja, kas sellise toote toomine Eestisse Vene Föderatsioonist on lubatud. Seega leiab kohus, et isegi kui asuda seisukohale, et tegemist oli keelueksimusega KarS § 39 tähenduses, oli selline eksimus C.P jaoks välditav.

12. Kohus leiab, et C.P-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et kuigi menetlusalune isik ei tunnistanud oma süüd, lubas ta siiski tulevikus järgida nõuet, mille kohaselt ei tohi ta Eestisse tuua enam kui 50 kilogrammi väetist isiklikuks otstarbeks. Menetlusalune isik selgitas, et väetisi tõi ta endale ja aiandusklubi liikmetele, mitte müügiks. Samuti puuduvad isikul karistusregistri andmete kohaselt kehtivad karistused. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks karistada menetlusalust isikut karistusega, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 20 trahviühikut ehk 80 eurot. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Menetlusaluse isiku kaebus rahuldatakse osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik