1-19-8210/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-19-8210

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-8210 (19230200383) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi Aleksei Šuhtini süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi Kokkuleppemenetluses Prokurör Paul Pikma Süüdistatav Aleksei Šuhtin Ik: 37302050343; kodakondsus: xxxx; xxxx; emakeel: xxxx; töökoht: xxxx; elukoht: xxxx Tõkendit kohaldatud ei ole Kehtivad kriminaal-ja väärteokaristused puuduvad Kaitsja Kohtueelsel menetlusel advokaat Liis Suik RESOLUTSIOON

1. Aleksei Šuhtin süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks rahaline karistus (nelisada) päevamäära, miinimumpäevamäära arvestusega 10 eurot, s.o 4000 (neli tuhat) eurot.

2. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates igakuistes võrdsetes osades kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksuja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Aleksei Šuhtin, 1-19-8210, rahaline karistus, ositi tasumine“. Kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning rahalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile.

3. KarS § 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 3 alusel kohaldada Aleksei Šuhtini suhtes lisakaristust ja võtta Aleksei Šuhtinilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neli) kuuks. Kohaldatud lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning lisakaristus lõpeb 4-kuulise tähtaja möödumisel.

4. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile.

5. Aleksei Šuhtinilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ja §

180 lg-te 1 ja 3 alustel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot; - joobeseisundi tuvastamise kulu 184 (sada kaheksakümmend neli) eurot; - määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 81 (kaheksakümmend üks) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, s.o kokku menetluskulu 1075 (tuhat seitsekümmend viis) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksuja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Aleksei Šuhtin, 1-19-8210, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Aleksei Šuhtini poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Süüdistuse sisu

Aleksei Šuhtini süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 30.05.2019 kella 16:25 ajal xxxx maja juures mootorsõidukit xxxx reg.nr xxxx olles joobeseisundis (narkojoove – kanep (THC- COOH)), millega rikkus LS § 69 lg 1 ja KorS § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes

3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Seega pani Aleksei Šuhtin toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

Kokkuleppe sisu

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 16.10.2019 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Paul Pikma, süüdistatav Aleksei Šuhtin ja tema kaitsja Liis Suik sõlminud järgneva kokkuleppe:

KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist rahalise karistusega 400 (nelisada) päevamäära summas 4000,- (neli tuhat) eurot, mis määrata tasumiseks KarS § 66 alusel ositi 1 (ühe) aasta jooksul.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks.

Kriminaalmenetluse kulud:

a) Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810,- eurot.

b) Kaitsjatasu summas 81,60 eurot.

c) Joobeseisundi tuvastamise kulu 184,- eurot.

d) Kokku: 1075,60 eurot. Süüdistataval tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1075,60 eurot 12 kuu jooksul.

Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 424 lg 1 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/