1-08-16738/12 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1-08-16738

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2010. a Tartu Kriminaalasja number 1-08-16738 Täitmiskohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Prokurör Alar Häidberg Kaitsja Advokaat Anu Pärtel Menetlustoiming Süüdimõistetu P.P (isikukood: XXX) materjalide läbivaatamine tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks

RESOLUTSIOON

1. Jätta vabastamata P.P talle Pärnu Maakohtu 11.02.2009. a otsusega mõistetud liitkaristusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. 2. Välja maksta riigi eelarvelistest vahenditest OÜ-le Advokaadibüroo In Jure riigi õigusabi tasuks 300 (kolmsada) krooni (sh käibemaks 20%) advokaat Anu Pärteli poolt süüdimõistetu P.P kaitsmisega. 3. Välja mõista P.Plt 300 (kolmsada) krooni määratud kaitsjale makstava tasu katteks riigieelarvesse (tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida: viitenumber 2800049874, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 10 päeva jooksul alates selle teadasaamisest.

Materjalide sisu ning kohtumenetluse poolte arvamused

1-08-16738 2(4) Pärnu Maakohtu 11.02.2009. a otsusega (kriminaalasi nr 1-08-16738) mõisteti P.P süüdi KarS §-de 263 lg 1 ja 266 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2 alusel 1- aastase vangistusega. KarS §-de 76 lg 5 ja 65 lg 2 alusel mõisteti tema liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 19 päeva vangistust.

Tartu Vangla esitas 17.12.2009. a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Esitatud materjalide kohaselt algas kinnipeetava karistusaeg 11.03.2009. a ja peaks eelduslikult lõppema 29.08.2011. a. Kinnipeetavat võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve kohaldamisega alates 07.01.2010. a.

Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse (vangla toimiku 2. osa, leht 34) kohaselt õpib kinnipeetav XXX 10. klassis. Tal ei ole õnnestunud veel osaleda sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Ta kannab teistkordselt reaalset vangistust. Kuritegusid on soodustanud alkoholi tarvitamine. Vangistuse kandmise ajal on teda karistatud distsiplinaarkorras. Endiselt on olemas uue kuriteo toimepanemise risk, mis seisneb vargustes, materiaalse kahju tekitamises ja füüsilises vägivallas. Vanglast vabanemisel on tal olemas elukoht ema ja õe juures XXX. Kuna uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 24%, siis võib teda vangla arvates vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valve kohaldamisega.

Kriminaalhooldusosakonna arvamuses (vangla toimiku 2. osa, lehed 32-33) ei nõustuta süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaegse vabastamisega elektroonilise valve kohaldamisega, kuna endiselt on olemas uue kuriteo toimepanemise oht, kuigi tingimused elektroonilise valve kohaldamise on täidetud ning tal on olemas toetav sotsiaalne võrgustik ja vastavad kutseoskused, mis soodustavad töökoha leidmist. Süüdistatavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning tema poolt sooritatud kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Eelmisel korral elektroonilise valve lõppedes rikkus ta alkoholi tarvitamise keeldu ja pani toime uue kuriteo. Ta võib mitte arvestada oma tegevusest tingitud tagajärgi ning käituda hetkeemotsioonide ajel.

Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega. Tal on võimalik hakata elama ema ja õe juures XXX ning leida ka töökoht. Samuti kinnitab ta, et alkoholi enam ei tarvita ning on katkestanud suhted endiste sõpradega.

Kaitsja leiab, et süüdimõistetut on võimalik vanglast tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valve kohaldamisega.

Prokurör leiab, et süüdimõistetut ei saa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve kohaldamisega.

Kohtu põhjendused

KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astma kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest

1-08-16738 3(4) vabastada katseajaga, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Pärnu Maakohtu 11.02.2009. a otsusega mõisteti P.P süüdi KarS §-de 263 lg 1 ja 266 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2 alusel 1-aastase vangistusega. KarS §-de 76 lg 5 ja 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 08.08.2006. a otsusega mõistetud ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud ja 19 päeva vangistust (vangla toimiku 1. osa, lehed 2-3), mida ta kannab alates 11.03.2009. a (vangla toimiku 1. osa, leht 1). Pärnu Maakohtu 08.08.2006. a otsusega mõisteti P.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 4-kuulise vangistusega. KarS §-de 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 27.01.2006. a otsusega mõistetud ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud vangistust (vangla toimiku 1. osa, lehed 13-18). Pärnu Maakohtu 27.01.2006. a otsusega mõisteti P.P süüdi KarS §-de 199 lg 2 p 4, 7 ja 202 lg 1 järgi 2-aastase vangistusega, mille kandmisest ta vabastati KarS § 74 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga (vangla toimiku 1. osa, lehed 21-24).

Seega kannab süüdimõistetu praegu Pärnu Maakohtu 11.02.2009. a otsusega mõistetud liitkaristust (2 aastat 5 kuud ja 19 päeva vangistust) II astme kuritegude eest ning käesoleva aja seisuga on tal mõistetud karistusajast ära kantud üle ühe kolmandiku vangistusest. Kuna süüdimõistetu on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega KarS § 76 lg 1 p 1 alusel.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri ja kaitsja arvamuse, leiab, et süüdimõistetu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata KarS § 76 lg 1 p 1 alusel.

Eelmärgitud kohtuotsustest ja karistatuse õiendist (vangla toimiku 1. osa, lehed 5-10) nähtub, et süüdimõistetut on kuritegude toimepanemise eest karistatud 3-l korral. Esimesel kahel korral karistati teda varavastaste kuritegude eest, kuid käesoleval ajal kannab ta vangistust vägivallaga avaliku korra rikkumise ning korduva omavolilise sissetungimise eest. Seega on süüdimõistetu käitumisse tekkinud agressiivsuse jooni. Samuti on ta korduvalt pannud väärtegusid toime alkoholijoobes.

Eeltoodud asjaoludest järeldub, et süüdimõistetu poolt sooritatud kuriteod on muutunud ohtlikumaks. Ka ei ole varasemad karistused andnud positiivseid tulemusi, kuigi ta vabastati esimesel korral vangistuse kandmisest tingimisi käitumiskontrollile allutamisega ning teisel korral vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Vaatamata sellele pani süüdimõistetu mõlema katseaja kestel toime uued kuriteod.

1-08-16738 4(4) Seega ei hoidnud varasemad käitumiskontrollile allutamised ning lähedaste toetus ära uute kuritegude toimepanemist. Samuti on süüdimõistetut vanglas karistatud distsiplinaarkorras 12.05.2009. a (vangla toimiku 2. osa, leht 19), mis kinnitab, et ta ei ole suuteline isegi range järelevalve tingimustes alluma kehtestatud korrale ja käituma õiguskuulekalt.

Seega on süüdimõistetu isik, kes ei suuda kuuletuda õiguskorrale ja kipub tegutsema hetkeemotsioonide ajendil ja tagajärgedele mõtlemata. Antud iseärasust ja alkoholi tarvitamisele kalduvust on süüdimõistetu puhul märkinud ka kriminaalhooldusametnik oma avamuses. Seetõttu nõustub kohus kriminaalhooldusosakonna arvamusega, et süüdimõistetu puhul eksisteerib endiselt kuriteo toimepanemise oht ning teda ei ole võimalik vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vaatamata sellele, et tal toetav sotsiaalvõrgustik ja lootus töökoha saamisele OÜ-XXX (vangla toimiku 2. osa, leht 30).

Süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegne vabastamine oleks praegu liiga ennatlik, kuna suure tõenäosusega võib ta jätkata õigusvastast käitumist ega suuda katseaega edukalt läbida ja alluda kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Isikut, kes on korduvalt toime pannud kuritegusid ja pole eelnevatest karistustest teinud vajalikke järeldusi ning on isegi vanglas eiranud kehtestatud sisekorra reegleid, ei ole otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Peale selle on tal läbimata individuaalses täitmiskavas (vangla toimiku 2. osa, leht 12) märgitud sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Antud sotsiaalprogrammi läbimine on süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise puhul oluline ka vangla iseloomustuse kohaselt.

Järelikult tuleb süüdimõistetul praegu jätkata vangistuse kandmist, et kohtul saaks edaspidi tekkida veendumus selles, et tema käitumine on paranenud ning ta on suuteline edaspidi elama seadusekuulekalt. Eelneva tõestamiseks on aga vaja lisaaega.

Süüdimõistetule riigi õigusabi korras määratud kaitsja, advokaat Anu Pärtel (OÜ Advokaadibüroo In Jure) esitas kohtule taotluse õigusabikulude hüvitamiseks 300 krooni ulatuses. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada Riigi õigusabi seaduse § 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009. a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p-de 2, 29 ja 31 alusel. Riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt tuleb advokaadibüroole välja mõista taotletud summa. KrMS § 187 lg 2 analoogia alusel tuleb see summa välja mõista süüdimõistetult riigi kasuks.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1 ja § 432 lg-st 3.

Lembit Käis Kohtunik