3-19-1955/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-19-1955 Määruse kuupäev 18. oktoober 2019 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Urmet Koorti (Koort) taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta Urmet Koorti taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tartu Vangla kinnipeetav Urmet Koort (edaspidi taotleja) esitas 17. oktoobril 2019 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja vajab enda sõnul riigi õigusabi korras esindajat haldusmenetluseks ja halduskohtumenetluseks ning muuks esindamiseks. Taotluse kohaselt on taotlejale määratud distsiplinaarkaristus seoses keelatud eseme avavanglasse toomisega ning ta soovib seda vaidlustada. Samuti on taotleja huviks nõuda saamata jäänud töötasu välja vanglalt ning kuulata menetluses üle kaaskinnipeetavad.

KOHTU SEISUKOHT

2. Taotleja palub kohtule esitatud avalduses määrata talle riigi kulul advokaat. Taotluse materjalid ei kinnita, et taotleja oleks läbinud taotluses märgitud vaidlusküsimustes praeguseks kohustusliku kohtueelse menetluse. Taotlusele lisatud materjalidest nähtub, et taotlejale on tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli 2. oktoobril 2019. Kohus uuris telefoni teel Tartu Vanglalt, kas taotlejale on määratud distsiplinaarkaristus ning kas taotleja on esitanud taotluses märgitud asjaoludel vanglale vaide või kahju hüvitamise taotluse. Vanglalt saadud teabe kohaselt on taotlejale määratud 4. oktoobril 2019 distsiplinaarkaristus ning taotleja on esitanud selle peale vaide, mis on vangla menetluses ehk kohtueelne menetlus ei ole lõppenud. Samuti ei nähtu taotlusele esitatud lisadest, et kahjunõudes oleks taotleja praeguseks kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. Arvestades kohtuasja materjalidest nähtuvat võimalikku vaidluse eset ning asjaolu, et taotleja ei ole praeguseks läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust nendes, siis käsitleb kohus taotleja taotlust riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 6

3-19-1955

2 mõttes riigi õigusabi korras haldusmenetluses esindaja määramise taotlusena. RÕS § 10 lg 3¹ kohaselt on sellise taotluse läbivaatamine halduskohtu pädevuses.

3. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.

4. Kohus leiab, et riigi õigusabi määramine ei ole antud juhul põhjendatud ning taotlus tuleb RÕS § 7 lg 1 p-i 1 alusel jätta rahuldamata. Puudub alus arvata, et taotleja ei suuda haldusmenetluses menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda. Tulenevalt uurimisprintsiibist lasub vastustajal haldusasjades kohustus vajadusel kinnipeetavat suunata ja abistada. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab haldusorgan enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ning seadusesätted. Seega kompenseerib uurimisprintsiip taotleja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Ka kohtule esitatud taotluse ülesehitusest ja probleemi kirjeldusest nähtub, et taotleja on võimeline ise piisavas ulatuses vaidluse eseme piiritlema ning asja lahendamiseks olulised asjaolud haldusmenetluses välja tooma. Seega on taotleja võimeline RÕS § 7 lg 1 p 1 mõttes ise haldusmenetluses oma õigusi kaitsma.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider