Legislator Case Law & Legislation
2-19-113654/7 AI generated

2-19-113654/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-19-113654/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja osaliselt hagi esitamise seisuga (25.09.2019) Välja mõista Xxxlt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis põhinõudelt (992,94

Legislator headnote

AI generated

2-19-113654/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja osaliselt hagi esitamise seisuga (25.09.2019) Välja mõista Xxxlt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis põhinõudelt (992,94

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

05.11.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-113535

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Xxx vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1 451,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Osaühing

Aktiva

Finants

(10746479),

lepinguline esindaja Maarja Radziwill

Kostja Xxx (xxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel osaliselt.

2. Välja mõista Xxxlt Osaühingu Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 992,94

eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja osaliselt hagi esitamise seisuga (25.09.2019)

sissenõutavaks muutunud viivis 79,65 eurot, kokku 1 122,59 eurot.

3. Välja mõista Xxxlt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis põhinõudelt (992,94

eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 26.09.2019 kuni

põhinõude täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud 77% ulatuses Xxx ja 23% ulatuses Osaühingu Aktiva

Finants kanda.

5. Määrata Osaühingu Aktiva Finants menetluskulude rahalise suurusena

kindlaks 320 eurot, millest 200 eurot on hagiavalduselt tasutud riigilõiv ja 120

eurot on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud.

6. Mõista Xxxlt Osaühing Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud summas

246,40 eurot.

7. Mõista välja kostjalt Xxx välja mõistetud menetluskuludelt (246,40 eurot)

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

2(3)

9. Toimetada

tagaseljaotsus

avalikult

kätte.

Lahend

loetakse

avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele.

Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Kautsjon tuleb

tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB

Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302

Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED

Hageja nõude aluseks on kostja ja Elisa Eesti aktsiaseltsi vahel sõlmitud liitumisleping

6586186, 6586288 ja 6586203 ja järelmaksuga müügilepingus 6586330 ja 6586391. Nõue

on loovutatud hagejale.

Kohus jätab välja mõistmata põhinõude koosseisus lepingu rikkumisest tuleneva

käsitlustasunõude. Osamaksetega müügileping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1

tähenduses. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel

käsiraha või leppetrahvi, on tühine (VÕS § 415 lg 1 ls 3). Hagiavalduse kohaselt oli kostjal

kohustus tasuda lepingu rikkumisest tuleneva lepingu lõpetamise korral seotud kulutuste

katteks käsitlustasu. Kohus leiab, et eeltoodud vastab sisuliselt leppetrahvi nõudele,

missugune kokkulepe on tühine.

Kohus vähendab hea usu põhimõttest tulenevalt sissenõutavaks muutunud viivisenõuet ja

mõistab sissenõutavaks muutunud viivise välja 1 aasta eest. Õiguste teostamine ei ole lubatud

selliselt, et selle eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (TsÜS § 138 lg 2).

Hagiavalduse kohaselt lõpetati kostjaga leping tulenevalt maksekohustuse täitmata jätmisest.

Mõistlik on, et kostjalt üritati kõigepealt võlgnevust sisse nõuda kohtuväliselt, kuid kohus ei

saa põhjendatuks pidada, et olukorras, kus kostja ei täitnud raha maksmise kohustust ja

3(3)

seetõttu lõpetati temaga leping, viivitab võlausaldaja enam kui poolteist aastat kohtusse

pöördumisega ehk laseb viivisenõudel põhjendamatult kasvada olukorras, kus on ilmselge,

et võlgnevust täitemenetluseta pole võimalik kätte saada.

Kohus jaotab menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise määrale kostja kanda (TsMS § 162

lg 1).

Kostjale on hagimaterjal kätte toimetatud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik