1-10-1702/3 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-10-1702

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.veebruaril 2009.a. VALGA kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-1702 Kohtukoosseis Kohtunik Hele Ilisson Kohtuistungi sekretär

Aile Org

Kriminaalasi I.S süüdistuses KarS §121 ja §199 lg 2 p 8 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav I.S

isikukood:

xxx kodakondsus: X

perekonnaseis: X

emakeel: X

elukoht: X töökoht, õppeasutus: X

karistatus: Varem kohtulikult karistamata

tõkend:

elukohast lahkumise keeld

Kaitsja : vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar määratud korras

RESOLUTSIOON KrMS §173, §§248-249 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus o t s u s t a s :

Süüdi tunnistada I.S KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks kuus ( 6 ) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada I.S KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ja mõista karistuseks kaks ( 2 ) kuud vangistust.

2 (4) KarS § 64 lg. 1 alusel lugeda I.S-ile mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks seitse ( 7 ) kuud vangistust.

KarS §74 lg.1 kohaselt jätta vangistus suhtes tingimisi kohaldamata ning I.S täitmisele mitte pöörata, kui kaheksateist (18) kuulise katseaja kestel ei pane I.S

toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas – X 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks.

Samuti tuleb määrata katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna I.S juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – I.S suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista ükssada viiskümmend (150.-) krooni X kasuks. I.S-ilt

Välja mõista süüdistatavalt I.S-ilt riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k AS SEB Pank 10220034800017, viitenumber 2800049874) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525.-) krooni.

Välja mõista süüdistatavalt I.S-ilt riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k AS SEB Pank 10220034800017, viitenumber

2800049874) menetluskulu – kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju

Kutsar´i osaluse eest kohtueelsest uurimisest summas kaheksasada

nelikümmend (840) krooni ning kriminaalasja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas ükssada kakskümmend (120.- ) krooni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (10.02.2010.a).

Apellatsioon esitatakse Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda (10.02.2010.a).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga kohtumajale.

3 (4) ASJAOLUD Kohus t u v a s t a s :

I.S süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 27.04.2007.a. – 29.04.2007.a.

päevasel ajal, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil murdis sisse ukseluku lõhkumise teel X maakonnas X vallas X külas X-X talus asuvasse ja X kuuluvasse hoonesse

ning varastas sealt mootorsae AL-KO väärtusega 2700.- krooni ja elektritrelli HORSE POWER väärtusega 150.- krooni. Kokku tekitas kannatanu X varalist kahju 2850.- krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime

pandud sissetungimisega, pani toime KarS § 199 lg. 2 p. 8 järgi I.S kvalifitseeritava kuriteo.

…selles, et tema 26.04.2009.a. kella 17 paiku peksis X linnas X korteris tekkinud tüli ajendil X rusikatega pähe ja rindkere piirkonda, millega tekitas kannatanule kehavigastusi. …selles, et tema 27. 04. 2009.a. kella 03. 30 paiku peksis X linnas X korteris tekkinud tüli ajendil X rusikatega pähe ja rindkere piirkonda, millega tekitas kannatanule kehavigastusi.

Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti peksmisega, pani toime KarS I.S §121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: X poolt on esitatud tsiviilhagi 150.- krooni suurusele summale.

Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr I.S suhtes : Prokurör nõuab kohtus : KarS § 199 lg. 2 p.8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kaks (2) kuud vangistust. KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kuus (6) kuud vangistust. KarS § 64 lg. 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel seitse (7) kuud vangistust. KarS § 74 lg. 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui I.S 18 - kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: Elada kohtu määratud alalises elukohas;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele

2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

Välja mõista I.S-ilt 150.- krooni X kasuks.

4 (4) Välja mõista I.S-ilt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni.

Menetluse käik :

I.S on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning

andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas

kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav I.S ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega.

KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 10.02.2010.a. lihtmenetluse kokkuleppe.

Süüdistatav I.S kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega.

Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde.

Hele Ilisson Kohtunik 10.02.2010.a.