4-19-4689/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-4689

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoobril 2019. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-19-4689 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuulik Kohtuistungi sekretär Mariin Vaks Väärteoasi

U.M väärteoasi nr 2317,19,008187 LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik

U.M (isikukood: XXX) kodakondsus: Eesti Vabariigi aadress: xxxx telefon: xxxx töökoht: xxxx

karistatus: karistusregistri kohaselt kehtivaid

kriminaalkaristusi 2, kehtivaid väärteokaristusi karistusregistri õiendi järgi 14 Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet

(registrikood: 70008747) Ametnik väärteomenetleja Raul Annuka

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus kohtuesindusgrupp Aadress: Pärnu mnt 139 Tallinn Harjumaa 15060 E-post: ppa@politsei.ee RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p-st 1 kohus otsustas:

1. Tunnistada U.M LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 21 (kakskümmend üks) päeva aresti.

2.

Võttes aluseks KarS § 69 lg 1 asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga, arvestusega, et 1 päev aresti võrdub 1 tunni üldkasuliku tööga, mõistes asendatud karistuseks 21 (kakskümmend üks) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära teha 2 (kahe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

3. Kui süüdlane hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus kriminaalhooldaja taotluse alusel pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele.

Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase

4-19-4689

2

aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.

Üldkasuliku töö tegemine toimub Tallinna Vangla U.M elukoha järgse kriminaalhooldusosakonna kaudu (harjukrho.info@just.ee). Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (VTMS § 137 lg 3). VÄÄRTEOETTEHEIDE U.M’le heidetakse 17.08.2019. a väärteoprotokolli nr AB1391952 kohaselt ette seda,

et ta

17.08.2019. a kell 04:49 Tallinnas, Männiku tee 100 juhtis mootorsõidukit omamata

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles varasemalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

1.

Väärteo asjaolud ja menetluse käik

09.09.2019 on Harju Maakohtule Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi poolt esitatud väärteoasja nr

2317,19,008187 materjalid U.M § 201 lg 2 karistamiseks

LS alusel. 10.09.2019 määras kohus väärteoasja nr 4-19-4689 (2317,19,008187) arutamisele avalikul kohtuistungil 03.10.2019 kell 11:30, mis kohtuniku koolituse tõttu tühistati ja uueks ajaks määrati 09.10.2019

kell 13:00. Menetlusalune isik kinnitas 17.09.2019 e-maili kutse kättesaamist (tl 23) kuid määratud ajal istungile ei ilmunud (ajas enda sõnul istungipäeva kuupäeva 09.10.2019 kohtu

segamini) ning kohus määras uueks istungiajaks 10.10.2019 kell 10:00. Menetlusalune isik andis 10.10.2019 kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt pidi ta hommikul

vara Tallinnas Kristiine linnaosast minema xxxx, aga taksot ei olnud kusagilt sellisel tööle

kellaajal saada vaja

, tööle oli jõuda kindlasti kella viieks. Selgitas, et töötab peotelkide

paigaldamisega tegelevas firmas, telke paigaldavad terve Eesti. S üle el päeval pidid koos töökaaslastega töö juures asjad peale laadima ja minema kella 10.00ks xxxx, enne aga xxxx siis auto edasi sõitma. Seetõttu laenas kõrvalmajas elavalt sõbralt ning kuna muud võimalust xxxx kokkulepitud kellaks polnud, siis otsustas selle vahemaa

tööle jõudmiseks ise sõita. Kohtuvälise menetleja esindaja asus 10.10.2019 toimunud kohtuistungil seisukohale, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud süüteo toime pannud teadlikult ja tahtlikult, ta teadis, et ta ei ole. v l mootorsõiduki juhtimisõigust Kohtuvälise menetleja arvates ei ole usuta ,

et menetlusaluse isiku varahommikune tööleminemise vajadus ilmnes nii ootamatult, et tal puudus võimalus muu transpordi kui ise sõid hankimiseks ukit juhtima asudes. Kuna teda on juba 2019. aastal karistatud juhtimisõiguseta juhtimise eest väärteokorras arestiga 18 päeva, mis on asendatud 18 tunni üldkasuliku tööga, siis leiab kohtuväline menetleja, et see ei ole

menetlusalusele isikule ju avaldanud ja sel korral tuleks menetlusalust isikut soovitud mõ karistada reaalse arestiga, sest ka Riigikohus on leidnud, et iga karistus peab olema eelmisest karmim. , kohtult Arvestades üleastumise raskust taotles kohtuväline menetleja LS § 201 lg 2 järgi arestiga 10 päeva ning kuivõrd isik töötab, siis menetlusaluse isiku karistamist leidis, et

tuleb talle

. anda võimalus mõistetud arest ära kanda ositi

4-19-4689

3 Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha, leiab, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. Väärteotoimikus sisalduvate tõenditega on tuvastatud U.M-ile etteheidetava teo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

LS § 90 lg 1 p 1 ja p 3 kohaselt mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava ei tohi

kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse § iklusregistri väljavõttest (tl 7 -le 91. Maanteeameti li ) nähtuvalt U.M juhtimisõigus 17.08.2019 puudus, seega rikkus menetlusalune isik LS

§ 90 lg 1 p 1 nõuet 4:49 Tallinnas, Männiku tee , juhtides 17.08.2019 kell 0 xxxx juures

mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Samuti nähtub juhtimiselt kõrvaldamise otsustest, et menetlusalune isik oli varasemalt, s.o 21.01.2019 sõiduki

juhtimiselt kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus . Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p (tl 8) -des 1 ja 3

sisalduvat keeldu. Menetlusalune isik on oma tegu ka tunnistanud ning selgitanud teo

toimepanemise põhjuseid – tal oli vaja tööle jõuda ning ta asus tahtlikult mootorsõidukit

juhtima, kuigi teadis, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Subjektiivsest küljest on KarS § 16 lg 2 mõttes. seega tegu toime pandud kavatsetusega Kohtu hinnangul puuduvad ka menetlusaluse isiku teos

õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

2.

Karistuse mõistmine

LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 48 sätestab, et kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise

aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning

õigu võetakse karistuse mõistmisel aluseks skorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika kohaselt ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades isiku süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning - ja eripreventsiooni,

üld mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas

menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri

andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on karistusregistri õiendi järgi 14 kehtivat väärteokaristust, samas aga on osad neist karistustest ilmselgelt aegunud ning peaksid olema

arhiveeritud. Asjassepuutuvateks väärteokaristustusteks karistuse määramise seisukohalt on 12.03.2019 mõistetud karistus 21.0 S § 201 lg 2, LS § 203 ja 1.2019 toimunud rikkumise eest L LKindlS § 81 järgi, millega menetlusalust isikut karistati arestiga 18 päeva, mis on asendatud 18 tunni üldkasuliku tööga. Karistus on täidetud 25.04.2019. 2018. aasta juulis ja augustis on

menetlusalust isikut karistatud kolmel korral ÜTS § 85 lg 1 rikkumiste eest rahatrahvidega kokku kolmel korral ning kõik rahatrahvid on menetlusaluse isiku poolt ka tasutud 02.07.2019. Samuti on menetlusalust isikut karistatud 28.12.2017 LS § 261 lg 1 eest rahatrahviga 360 eurot ja 13.03.2019 KarS § 218 lg 1 eest rahatrahviga 120 eurot, millised on menetlusaluse isiku poolt jäetud tasumata. d LS § 201 lg 1 eest rahatrahviga 03.07.2012 on menetlusalust isikut karistatu 200 eurot (tasutud 12.09.2018) ja 06.08.2012 LS § 201 lg 2 eest rahatrahviga 560 eurot (tasutud 20.12.2018). Käesoleva väärteo on menetlusalune isik toime pannud 17.08.2019. Kohtu hinnangul annavad eeltoodud andmed aluse järelduseks, et varasemad karistused rahatrahvi näol ei ole soovitud de

4-19-4689

4 mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemisega enda ja kaasliiklejate ohustamist, juhtides jätkuvalt mootorsõidukit vaatamata sellele, et tal puudub

mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega, kuna n ö kergemad karistusliigid rahatrahvide näol on - menetlusaluse isiku peal ära proovitud ja need ei ole teda õiguskuulekusele suunanud, siis pole

talle järjekordse rahatrahvi määramine otstarbekas. Seega tuleb isiku suhtes kohaldada raskemaliigilist karistust, s.t aresti. Käesolevas väärteoasjas jääb menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel keskmise määra

juurde. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Menetlusalune isik on oma tegu tunnistanud ning Kohus ei avaldanud kahetsust toimunu üle.

pea võimalikuks seda kahetsust kergendava asjaoluna arvestada, kuivõrd aga materjalidest nähtuvalt on isik korduvalt samalaadsete tegude eest karistatud, kuid jätkab ikkagi süütegude toimepanemist. Tegemist on süsteemse liiklusnõuete eiramisega, kuivõrd menetlusalust isikut on viimati alles 2019. aasta märtsis karistatud samasuguse rikkumise eest ning see pole tema käitumisele mõju avaldanud. Järelikult ei anna isiku poolt sellise kahetsuse väljendamine alust

rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest kui kergendavast asjaolust. Isik oleks varahommikuse

tööleminemise vajaduse pidanud läbi mõtlema varem ning takso mittesaamise võimalusega sellisel kellajal ka arvestama. Samas tuleb arvesse võtta seda, et väärteo toimepanemine toimus

varahommikusel ajal (kell 04:49), mil üldine liikluskoormus asulasisesel teel on kindlasti

väiksem kui päevasel ajal, seetõttu võimalik oht teistele isikutele ka tunduvalt väiksem. on Eeltoodut kokku võttes menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud leiab kohus, et

sanktsiooni keskmisest suuremas tud määras, mis ületaks ka viimase rikkumise eest mõiste

karistuse määra (18 päeva aresti, mis asendati üldkasuliku tööga) ning mis paraku isikule positiivset mõju uute süütegude toimepanemise vältimise mõttes ei avaldanud. Kui isikule pole

varasemad karistused mõju avaldanud, saab teda preventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt

karistada üle sanktsiooni keskmise määra isegi siis, kui tema süü ei ole keskmisest suurem (RKKK 3-1-1-58-13 p 8). arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud Üldpreventsiooni

juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama.

Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmisest määrast kõrgemas määras ning võ üha uute

tta arvesse ka seda, et süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuse kohaldamine ei saa süüdlase olukorda

kergendama hakata.

Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja mõista s 21 päeva aresti Kuivõrd isikul on olemas

b karistusek . kindel ja perekond (kaks alaealist last) ning töökoht tegemist on töövõimelise noore inimesega,

kes on valmis tegemiseks, siis peab kohus veelkord ja andnud nõusoleku üldkasulikku töö võimalikuks aresti asendamist üldkasuliku tööga. juhib kohus tähelepanu asjaolul Seejuures e, et üldkasulik töö ei ole iseseisev ja arestist n-ö leebem karistusliik vaid tegemist on ainult aresti asenduskaristusega.

kast ja seaduse Seetõttu ei irdu määratud karistus ka üldisest kohtuprakti

mõttest, mille kohaselt peab iga järgmine karistus, mis ei ole isikut positiivselt mõjutanud hoiduma uutest süütegudest, olema varasemast raskem. Samuti tuleb aresti uuesti asendamisel üldkasuliku tööga võtta mõistetud 18 tundi arvesse seda, et menetlusalune isik on varasemalt üldkasulikku tööd korrektselt ja õigeaegselt ära teinud, mis näitab

positiivselt tema suhtumist ja arusaamist karistuse kandmiss Kohus on seisukohal e. , et kaks kuud on mõistlik periood, mille kestel on menetlusalusel isikul v

t

õimalik mõistetud karistus põhitöö kõrval ära teha. Martin Tuulik /allkirjastatud digitaalselt/

J 07.01.2020 Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2019 otsusega õustus .