1-09-20010/61-09-20010/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 09.02.2010, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-20010 (09230106358)

Kohtunik Sten Lind

Kohtuistungi sekretär

Kertu Hanni

Kriminaalasi L.R-i süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Mairi Heinsalu

Süüdistatav L.R

ik xxx; elukoht xxx; EV kodanik; haridus 10 klassi; emakeel: eesti keel; töökoht: D E OÜ; varem kriminaalkorras

karistatud Tartu Maakohtu Valga Kohtumaja 21.11.2006.a.

otsusega KarS § 263 p 1,2,4 järgi vangistusega 10 kuud, KarS § 120 järgi vangistusega 2 kuud, KarS § 64 lg 1 ja § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta katseajaga 3 aastat.

tõkend – elukohast lahkumise keeld

Kaitsja Raivo Bergson

RESOLUTSIOON

Tunnistada L.R KarS § 263 p 1 järgi süüdi ning mõista karistuseks 4 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust eelmise, s.o. 21.11.2006.a. Tartu Maakohtu otsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistuse osa, s.o. 1 aasta võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 23.04.2009.a, s.o. 1 päev karistusaja hulka, mõistes lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta, 3 kuud ja 29 päeva

KarS § 69 lg 1 alusel asendada L.R-ile mõistetav vangistus, s.o. 1 aasta 3 kuud ja 29 päeva üldkasuliku tööga 968 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 aasta ja 6 kuud.

Vastavalt KarS §-le 69 lg 4 on L.R üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja nimelt: • elama kohtu määratud alalises elukohas Xxx; •

ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; •

alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; •

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

L.R-ile kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni

kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

KrMS § 180 lg 1 alusel mõista L.R-ilt riigituludesse välja sundraha 6525 krooni.

Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 6 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse

jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja saabumisel menetluskulude tasumata jätmise korral

pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad

täitemenetluse kulud. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB Pangas a/a-le nr 10220034800017 või Swedbank’s a/a-le nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse märkida: “L.R; 1-09-20010; sundraha, kaitsjatasu“.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib süüdistatav, tema kaitsja või prokurör esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul. Menetluskulude otsustust saab vaidlustada eraldi määruskaebe korras.

Süüdistuse sisu L.R-ile on esitatud süüdistus selles, et ta rikkus rahu ja avalikku korda ning häiris üldist

ja asjasse mittepuutuvate isikute õigusrahu sellega, et tungis 23.04.2009.a. kella 02.45 ajal

Tallinnas, Nõmme tee 50 asuva kiirsöögikoha „Räägu pesa” juures kallale PR, lüües teda

korduvalt rusikaga näo piirkonda, põhjustades PR füüsilist valu ja tervisekahjustusi – marrastused näos ning 1cm pikkuse põrutushaava vasaku kulmu piirkonnas.

Seega pani L.R toime avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 263 p 1 järgi.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi esitatud ei ole

3

Kokkuleppe sisu Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest L.R-ile karistuseks 4 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust eelmise, s.o. 21.11.2006.a. Tartu

Maakohtu otsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistuse osa, s.o. 1 aasta võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 23.04.2009-23.04.2009.a., s.o. 1 päev karistusaja hulka, mõistes lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta, 3 kuud ja 29 päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada L.R-ile mõistetav vangistus, s.o. 1 aasta 3 kuud ja 29 päeva (484 päeva) üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasuliku tööd, mõistes L.R-ile karistuseks 968 üldkasuliku töö tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 aasta ja 6 kuud.

Vastavalt KarS §-le 69 lg 4 on L.R üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja nimelt: • elama kohtu määratud alalises elukohas, •

ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, •

alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud

süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud kokkuleppe ja kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära süüdistatava

selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, on seisukohal, et süüdistatav on

kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning

kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb L.R

mõista talle KarS § 263 p 1 järgi esitatud süüdistuses süüdi ja karistada teda sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

KrMS § 180 lg 1 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemise korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Välja mõistetavaks menetluskuluks on käesolevas asjas vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 sundraha, mille suurus on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 6525 krooni.

Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta otsust tegeva kohtu õigust määrata menetluskulude tasumine osade kaupa. KrMS § 423 näeb aga ette, et kriminaalmenetluse kulud nõutakse sisse

rahalise karistuse täitmise korras. KrMS § 424 annab täitmiskohtunikule õiguse määrata, et rahaline karistus tuleb tasuda osade kaupa. Seega on täitmiskohtunikul KrMS §-st 423 tulenevalt vastav õigus ka menetluskulude osas. Arvestades, et rahalise karistuse võib ka otsust tegev kohus

4

KarS § 66 alusel määrata tasumisele osade kaupa, leiab kohus, et analoogiat kasutades on võimalik määrata menetluskulu tasumisele 6 kuu jooksul.

Sten Lind Kohtunik