4-19-4306/20 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-19-4306

1 (8)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2019.a Pärnu Väärteoasja number 4-19-4306 Kohtunik Kohtuistungi sekrteär Teet Olvik Anneli Kaljula Väärteoasi

Istungil osalenud isikud: Kaebuse esitaja

Kaebuse esitaja kaitsja

Kohtuvälise menetleja ametnik

Kohtuväline menetleja

N.S-i kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne

prefektuuri teabebüroo peaspetsialist Imre Veberi

29.07.2019.a otsuse väärteoasjas nr 2670,19,003704 tühistamiseks (LS § 227 lg 3 ja § 230 lg 2 järgi).

N.S, ik: XXX

Advokaat Olavi Järve

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaoskonna menetlusgrupp III juhtivuurija Kaire Konts ja vanemuurija Kersti Reilent

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuur (registrikood: 70008747, aadress: Pikk tn 18, Pärnu, epost: laane@politsei.ee)

RESOLUTSIOON J - uhindudes LS § 227, § 230; VTMS § 2, § 132, § 133 135, kohus otsustas:

Jätta N.S-i kaebus rahuldamata ja Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri -

teabebüroo peaspetsialist Imre Veberi 29.07.2019.a otsus väärteoasjas nr 2670,19,003704 muutmata.

N.S-i kaitsja kulud jätta N.S-i kanda.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 30.09.2019.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 30.09.2019.a.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

4-19-4306

2 (8) Rahatrahv 520 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB Pangas,

a/a- -le EE701700017001577198 Luminor le EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a pangas. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida Kui nõude tasub viitenumber 10220195080349. teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse.

Kui süüdlane ei tasu nõuet täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab

kohtuväline menetleja vastavalt VTMS § 204 le 3 kümne päeva jooksul alates kohtulahendi lgjõustumisest kohtutäiturile lahendi koopia ning

järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Edasikaebamise kord VTMS § 156 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta

sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et

päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks

kättesaadav alates 18.10.2019.a.

Asjaolud

03.07.2019.a selle kohta, et 03.07.2019.a kella 15:56 ajal juhtis N.S koostati väärteoprotokoll

Tallinn- - -6km/h, kus suurim Pärnu Ikla mnt 96. km mootorsõidukit kiirusega 145 km/h +/

lubatud sõidukiirus oli 90km/h. Sellega ületas sõidukiirust mitte N.S lubatud suurimat vähem kui 49 Samuti sooritas eelnevalt kell 15:54 vasakult poolt möödasõidu pärisuunas otse km/h.

liikuvast sõidukist. Juht möödasõitu ei katkestanud, kui talle ilmnesid takistusena vastu liikuvad

mootorsõidukid. Juht lõpetas möödasõidumanöövri, tekitades oma tegevusega liiklusohu, kuna vastutulevad sõidukid olid sunnitud oma sõidutrajektoori kokkupõrke vältimiseks muutma.

Politseioo peaspetsialist Imre Veberi 29.07.2019.a ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri teabebür otsusega väärteoasjas nr määrati N.S-ile liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 ja § 2670,19,003704 230 lg 2 rikkumiste eest rahatrahv 130 520 eurot. trahviühikut ehk 13.08.2019.a esitas N.S-i kaitsja kaebuse e otsuse elmärgitud väärteoasja otsusele, taotledes tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist.

23.09.2019.a toimunud kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde, taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteo toime , taotledes

panemine on tõendatud otsuse muutmata jätmist.

Maakohtu seisukoht VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest 41 hviühikut või -60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 tra , arestiga juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 230 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt möödasõidunõuete rikkumise eest, kui sellega on

tekitatud liiklusoht karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“(edaspidi „Määrus“) lisa 1 kohaselt kui samas suuna - 101-133 km/h, siis on liikuvast s sõitva sõiduki kiirus on 134 166 km/h ning mõõtja kiirus on

sõidukist samas suunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse

4-19-4306

3 (8) laiendmääramatus 6 km/h. Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning tutvunud kohtumenetluse poolte seisukohtadega, leiab - , et LS § 227 lg s 3 ja § 230 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine N.S-i

poolt on leidnud tõendamist. Toimepandud väärtegu on tõendatud .a väärteoprotokolli 03.07.2019 , kiirusemõõturi kasutamise protokolli, tunnistajate ütluste ja videosalvestisega.

LS § 227 lg 3

03.07.2019.a koostatud väärteoprotokollist nähtub, et N.S juhtis Tal Pärnu linn- -Ikla mnt-l mootorsõidukit reg. märgiga , mille kiiruseks mõõde XXX XXXYYY ti 145 km/h +/- 6km/h. Sellega

ületas N.S lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 49 km/h. Samuti nähtub kiirusmõõturi kasutamise protokollist, et 03.07.2019.a kell 15:56 patrullautoga samas suunas liikunud N.S mõõdeti juhitud sõiduki kiiruseks ullauto kiirus oli mõõtmise hetkel 90 km/h alas 145 km/h ning patr

131 km/h. Arvestades Määruses sätestatud laiendmääramatust, mõõdeti N.S-i juhitud

sõiduki kiiruseks 90 km/h alas mitte vähem kui 139 km/h. seega Lisaks kinnitasid kohtuistungil

politseiametnikud Ivo Haav ja Vaiko Kivi, et 03.07.2019.a tuvastati N.S-i juhitud sõiduki kiiruseks 145 km/h, milles tuleb eosalvestiselt, et maha arvata laiendmääramatus. Lisaks nähtub vid

kell 15:56:09 fikseerib kiirusmõõtur patrullauto ees samas suunas liikuva musta sõiduki kiiruseks 145 km/h vasakpoolsel tablool, ) ning patrullauto kiirus on sel (näit asub kiirusmõõturi ülemine näit hetkel 131 km/h (näit õõturi parempoolsel tablool ja rohelist värvi). Sõiduki pea asub m on tamisel nähtub videost ka sõiduki reg. märk ning sõiduki juhina tuvastati N.S. Märgitud XXXYYY

tõenditest järeldub kahtlusteta, et 03.07.2019.a mõõdeti N.S-i juhitud sõiduki kiiruseks 90km/h

alas mitte vähem kui 139 km/h. Kaitsja leidis, et kuna arusaamatuks jääb teo toime panemise koht, tuleks otsus tühistada. Tõepoolest käesolevas asjas koostatud väärteoprotokollist nähtub teo toimepanemise kohana Tallinn Pärnu mnt -

94 km Ristiku tn-Tammiste tee vahel liikumise suund Ristiku tn. Samas rikkumise kirjeldusest

nähtub kohana Tallinn Pärnu Ikla mnt 96 km. Väärteoprotokolli koostanud politseiametnik Ivo - - Haav selgitas kohtus, et rikkumine toimus ikka Tallinn- -Ikla mnt- Ristiku Pärnu l ning koha täpsustus

tn-Tammiste tee vahel liikumise suund Ristiku tn on ekslikult jäänud eelmisest menetlusest väärteoprotokolli blanketile. Ohtlik möödasõit toimus 94. km ning kiiruse ületamine 96. km. Kuna

rikkujal oli kiire, püüti talle vastu tulla ning protokoll võimalikult kiiresti vormistada ning selle käigus juhtus hooletusviga. Seega politseiametniku kinnitusel on asukoha ebatäpsuse puhul tegemist inimliku eksimusega, kinnitades Tallinn- -Ikla mnt 94. kmkohtus, et ohtlik möödasõit toimus Pärnu l ning kiiruse ületamine leidis aset samal maanteel veidi hiljem, s.o 96 km-l. VTMS § 69 lg 2 p 1 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli lisaks väärteo lühikesele kirjeldusele ka teo toimepanemise aeg ja koht. Teo toimepanemise aja ja koha näitamine on vajalik nii kaitseõiguse

teostamise, jurisdiktsiooni kui ka võimaliku aegumise kontrolliks. Võimalikke kahtlusi teo toimepanemise ajas või kohas tuleb seejuures in dubio pro reo põhimõtte kohaselt tõlgendada isiku - kasuks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-37-16, p 9).

Kuigi VTMS § 150 lg 1 kohaselt ei ole VTMS § 69 lg 2 p 1 nõuete rikkumine iseenesest alati

väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, võib see sõltuvalt asjaoludest olla väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-119-12, p 6; 20. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-23-15, p 49).

Väärteoprotokollis või süüdistuses teo kirjeldamisel sõltub süüteo toimepanemise aja fikseerimine kindla ajahetkena või ajavahemikuna ja see, milline võib olla selle ajavahemiku pikkus, konkreetse süüteoasja tehioludest. Ka kuriteo toimepanemise koha kirjelduse täpsus sõltub konkreetse kuriteo asjaoludest ning kuriteo sündmuse tuvastamiseks ei ole alati tingimata vajalik, et teo toimepanemise koht oleks tuvastatud aadressi täpsusega või looduses meetri täpsusega. Süüteo toimepanemise koht peab olema kindlaks määratud sellise täpsusega, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse, ning esitada soovi korral omalt poolt põhjendusi, miks ta seda

4-19-4306

4 (8) tegu toime panna ei saanud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-45-07, p 10). Kolleegiumi hinnangul ei ole siiski tegemist lubamatu väljumisega väärteoprotokolli piiridest juhul,

kui menetleja kõrvaldab otsusega pelka ebatäpsust aja või koha märkimisel teokirjelduses.

Otsustades, kas tegemist on ebatäpsusega, mida on võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, tuleb toimida järgmiselt. Esiteks peab kohus kindlaks tegema, mil määral erineb tuvastatud aeg või koht

teokirjelduses märgitust, ja seejärel kontrollima, kas vastav muudatus mõjutab konkreetses asjas

karistusseaduse ajalist ja ruumilist kehtivust ning toimepandud teo koosseisupärasust või takistab kaitseõiguse teostamist. Muu hulgas on välistatud sellise aja või koha tuvastamine, mis muudaks teo

karistatavaks, kui väärteoprotokollis esitatud asjaoludel oleks süüteokoosseis välistatud või Eestil puuduks teo üle jurisdiktsioon (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. aprilli 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-16-09, p-d 9-11).

Tuginedes eelpoolviidatud Riigikohtu seisukohtadele leiab kohus, et antud juhul ei ole väärteo

toimepanemise koha ebatäpsuse puhul sellise asjaoluga, mis annaks aluse väärteootsuse tegemist

tühistamiseks. Kohtu hinnangul on tegemist lihtsalt ebatäpsusega, mis on tekkinud inimliku eksimuse tulemusel. Veel enam, . S menetlusalune isik peeti vahetult pärast rikkumist kinni eetõttu on

ja oli kohtu hinnangul isikule igasuguste kahtlusteta arusaadav kus kohas ja millise teo toimepanemist talle ette heidetakse.

Seega, arvestades väärteoprotokollis märgitut, kohtuistungil väärteoprotokolli koostanud

politseiametniku selgitusi ning eeltoodut, leiab kohus, tuleb et väärteo toimepanemise kohana tuvastada Tallinn- -Ikla mnt 94 96 km

Pärnu ja , mis on kajastatud ka väärteoprotokollis. Samuti leidis kaitsja, et kiirusmõõturi Doppleri helisignaal ei vastanud nõuetele või ei ole võimalik

selle nõuetekohasust tuvastada. leidis kaitsja, et ühtlaselt tõusev/kõrgenev heli vastab Lisaks lähenevale mitte kaugenevale sõidukile. ei nõustu. Kohus kaitsja seisukohtadega

Riigikohus on 19.10.2018.a lahendis nr 4-17-5471 p-s 19 h märkinud, et innates, kas mõõtetegevus vastas § 9 lg 2 p s 3 sätestatud nõudele, st kas tekkis nõ - uetekohane Doppleri helisignaal, tuleb silmas

pidada järgmist. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Tõendatus on

kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad (KrMS § 60 lg 2), ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu (KrMS § 61 lg 1). VTMS § 2 kohaselt laieneb eelnev ka väärteomenetlusele. Ka Doppleri helisignaali nõuetekohasuse

tuvastamiseks ei ole tingimata vaja toetuda ühele kindlale tõendile, nt mõõteseadme töö helija videosalvestisele. Signaali nõuetekohasuses on võimalik veenduda ka juhul, kui mõõteseadme tööd

ei heliega videosalvestata või kui salvestiselt teatud põhjusel signaal ei kostu (nt põhjusel, et

vaikseks reguleeritud helisignaali ei ole salvestiselt taustamüra või politseiametnike vestluse tõttu

kuulda). Veendumus Doppleri helisignaali nõuetekohasuses võib tekkida ka toetudes muudele tuvastatud asjaoludele ja kogutud tõenditele, mh nt väärteoprotokolli tehtud märkele signaali kohta

ja tunnistaja ütlustele. Kui radarmõõturi tööd helija videosalvestatakse, lihtsustaks salvestiselt vastava helisignaali kostumine küll Doppleri helisignaali nõuetekohasuse tõendamist, kuid eelneva valguses ei muuda salvestiselt signaali mittekostumine mõõtetulemust iseenesest ebausaldusväärseks ja signaali nõuetekohasus on võimalik tuvastada ka muudele tõenditele toetudes. Antud asjas olevas videosalvestiselt radarmõõturi Doppleri helisignaal kuulda ei ole. Samas nähtub kiirusmõõturi kasutamise protokollist, et radarmõõturi helisignaal (Doppleri helisignaal) oli ühtlaselt

tõusev/kõrgenev. Ka kinnitasid liiklusjärelevalvet teostanud politseiametnikud kohtuistungil, et

mõõturi Doppleri helisignaal oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Lisaks selgitasid radarit igapäevaselt

töövahendina kasutavad politseiametnikud, et ühtlaselt tõusev/kõrgenev heli mõõdetava kostub

sõiduk ning ühtlaselt langev/madalduv kostub mõõdetava sõiduki aeglustamisel i kiirendamisel heli . Tuginedes asjas ütlusi andnud politseiametnike selgitustele, jääb kohtule arusaamatuks, miks kaitsja leiab, et ühtlaselt tõusev/kõrgenev heli vastab lähenevale sõidukile. sellise väite kinnituseks ei Oma

4-19-4306

5 (8)

ole kaitsja esitanud ega selgitanud, millel tema seisukoht . Samas seadet ühtegi tõendit põhineb igapäevaselt oma töös kasutavad politseiametnikud on selgitanud, et tõusev/kõrgenev heli on omane kiirendavale sõidukile. Seega on kaitsja vastav väide kohtu hinnangul ümber lükatud. Kohtul ei ole mingisugust alust kahelda seadet igapäevaselt töövahendina kasutatavate politseinike selgitustes. Kuna käesoleval juhul nähtub kiirusmõõturi kasutamise protokollist Doppleri helisignaali iseloom,

mida on kinnitanud ka sündmuskohal viibinud politseiametnikud, ning arvestades Riigikohtu

lahendis nr 4-17- Doppleri helisignaal vastas 5471 märgitut, leiab kohus, et käesoleval juhul mõõtmise ajal kehtinud Määruse § 9 lg 2 p 3. Samuti viitas kaitsja, et antud juhul ei säilitatud mõõtmistulemust kiirusmõõturi mälus. Määruse § 9 lg 4 sätestab, et mõõtmise tulemusel kiirusmõõturi ekraanile ilmuv lugem säilitatakse kiirusmõõturi mälus, kui see on tehniliselt võimalik. Kohtuistungil ütlusi andnud politseiametnik Vaiko Kivi

selgitas, et antud juhul näitu kiirusmõõturi mälus ei fikseeritud, sest tegeleti rikkujale järgi

sõitmisega ning liiklusohutuse järgimisega. Samuti politseiametnik Ivo Haav märkis, et näitu ei fikseeritud, sest seda ei jõutud teha. Riigikohus on lahendis 4-17-5471 p- 9 lgs 23 märkinud, et määruse § s 4 toodud nõude rikkumine ei

muuda aga mõõtetulemust ennast ebausaldusväärseks. Nimelt määruse § 9 lg 5 esimese lause kohaselt on lõplikuks mõõtetulemuseks kiirusmõõturi lugem, millest lahutatakse laiendmääramatus.

Järelikult toetub lõplik mõõtetulemus, s.o kiirus, millega sõitmise eest on võimalik isikule teha

karistusõiguslik etteheide, kiirusmõõturi tavalisele lugemile ja lõplik mõõtetulemus ei ole seotud fikseeritud näiduga ka nende seadmete puhul, mis iseenesest võimaldavad näitu fikseerida. Seega ei

anna kiiruse fikseerimata jätmine ka määruse § 9 lg te 4 ja 5 valguses alust lugeda kiirusmõõturi - ekraanile ilmuvat lugemit ebausaldusväärseks. Määruse § 9 lg s 4 toodud nõude järgimata jätmisel ei - pruugi aga isikule mõõtetegevuse käigus kiirusmõõturi ekraanile ilmunud lugemile toetuva etteheite

tegemisel olla sellise näidu ekraanile ilmumise fakt usaldusväärselt tõendatav. Lisaks ei pruugi

sellises olukorras olla mõõtetulemus isikule tutvustatav, mistõttu võib kahtluse alla sattuda

kaitseõiguse efektiivse teostamise võimalikkus. Antud asjas ei ole aga eeltoodud hüpoteetilised menetluslikud probleemid kolleegiumi hinnangul realiseerunud. Nimelt on kiirusmõõturi tööd helija videosalvestatud ning salvestiselt nähtub selgelt kiirusmõõturi ekraanile ilmunud (fikseerimata)

lugem, millest laiendmääramatuse lahutamise teel saab välja arvutada lõpliku mõõtetulemuse määruse § 9 lg 5 mõttes.

Eelviidatust järeldub, et kiirusmõõturi näidu salvestamata jätmine ei ole aluseks väärteootsuse tühistamiseks. Antud juhul nähtub kiirusmõõturi ekraanile ilmuv lugem videosalvestiselt, samuti on

mõlemad sündmuskohal viibinud politseiametnikud kinnitanud, et mõõdeti N.S-i juhitud sõiduki kiirust. Kaitsja asus seisukohale se protokoll on vastuoluline, sest selles on viide , et kiirusmõõturi kasutami

Määruse § 9 lg le 6 ehk varjatud liiklusjärelevalvele. Nimetatu osas märgib kohus, et politseil on -

rikkumiste fikseerimisel kasutusel n.- dokumendid, kuhu ö. osaliselt automaatselt eeltäidetud politseiametnik lisab vajaliku informatsiooni. Tegemist on ilmselgelt informatiivse teabega, kuidas

käituda varjatud liiklusjärelevalve korral, mitte ei näita seda, et justkui antud protokoll oleks koostatud varjatud liiklusjärelevalve käigus. Ka politseiametnik Ivo Haav selgitas kohtus, et viidatud lause on

alaliselt kiirusmõõturi kasutamise protokollis.

Eelnevast nähtub, et mitte ükski kaitsja väide ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamiseks. Seega leiab kohus, et N.S-i poolt kiiruse ületamine on tõendamist leidnud

kiirusmõõturi kasutamise protokolli, politseiametnike ütluste, videosalvestise ning väärteoprotokolliga. Eeltoodust tulenevalt on 03.07.2019.a kell käesoleval juhul leidnud vastuvaidlematut tõendamist, et

15:56 Tallinn- -Ikla mnt 96 km ületas kaebuse esitaja Pärnu suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui Märgituga on täidetud LS § 227 lg sätestatud väärteo objektiivne koosseis. 49 km/h. -s 3

4-19-4306

6 (8) LS § 230 lg 2

Lisaks uete rikkumist, millega kiiruse ületamisele heidetakse kaebuse esitajale ette möödasõidunõ kaasnes liiklusoht. LS § 51 lg 4 sätestab, et kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. Kohus märgib, et väärteootsuses on LS § 230 lg 2 seoses rikutud õigusnormiks märgitud LS § 15 lg

4, samas väärteoprotokollis on rikutud õigusnormiks märgitud § 51 lg 4. Kohtu hinnangul on

väärteoprotokollis kajastatud õige rikutud õigusnorm, kuid otsuses on rikutud normiks ekslikult

märgitud § 15 lg 4. Samas märgitu ei ole kohtu hinnangul asjaolu, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks. Väärteoprotokollis, mis väärteomenetluses kannab n. ö. süüdistusakti funktsiooni, - on isikule 51 lg 4 rikkumisega. siiski tehtud etteheide seoses LS § Politseiametnik Ivo Haav selgitas kohtuistungil, et N.S sooritas möödasõidu, mistõttu vastu tulnud autod olid sunnitud kokkupõrke vältimiseks tõmbama teeserva. Tegemist oli ohtliku olukorra ja liiklusseaduse rikkumisega, mistõttu otsustati sõiduk peatada. Politseiametnikust tunnistaja Vaiko

Kivi selgitas kohtus, et patrullautost möödus sõiduk, kes tegi ohtliku möödasõidu. Sõiduki juht ei

veendunud, et tee oleks möödasõidu sooritamiseks piisavas ulatuses vaba. Ka nähtub

videosalvestiselt, kuidas sõiduk reg. märgiga XXXYYY, mille juhiks osutus N.S , teeb 03.07.2019.a kell 15:54 patrullautost ja selle ees ohutuledega liikuvast sinisest autost möödasõidu.

N.S-i juhitud sõiduk asub tee keskel, s.o radasid eraldav katkendlik joon on auto all umbes keskel. Möödasõidul olles tuleb N.S-i juhitud sõidukile vastu teine must auto, kes on sunnitud N.S-iga kokkupõrke vältimiseks võtma teeserva, kusjuures vastu tulnud sõiduki parempoolsed

rattad on üle teeservas oleva pideva joone. eega videolt on üheselt näha, et N.S S ei katkestanud möödasõitu, kuigi talle tuli vastu auto.

Käesoleval juhul on politseiametnike ütluste ning videosalvestisega leidnud tuvastamist, et N.S sooritas möödasõidu, kuid nähes, et teine sõiduk tuleb vastu, ta ei katkestanud möödasõitu. Kirjeldatuga tekitas N.S olukorra, kus vastu tulnud sõiduki juht oli sunnitud järsult muutma

liikumissuunda, ks teeserva. Selline sunnitud s.o pidi kokkupõrke vältimise järsult suunduma

trajektoori muut liiklusoht us on LS § 2 p 31 kohaselt . Seega ei täitnud N.S LS § 51 lg 4

sätestatud kohustust katkestada takistuse ilmumisel möödasõit, põhjustades sellega liiklusohu. Kirjeldatud möödasõit vastab LS § s 2 sätestatud väärteo objektiivsele 230 lgkoosseisule.

Subjektiivne koosseis

Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja ületas lubatud suurimat sõidukiirust ning sooritas ohtliku möödasõidu vähemalt kaudse tahtlusega. N.S, omades juhtimisõigust ja olles seega läbinud

autokooli, pidi ilmselgelt võimalikuks pidama, et ületades lubatud suurimata sõidukiirust paneb ta

toime väärteo või vähemalt möönis seda. Samuti pidi isik ilmselgelt võimalikuks pidama, et sooritades sedavõrd ohtliku möödasõidu nagu käesoleval juhul, võib ta rikkuda liiklusseaduses sätestatud nõudeid, pannes toime selliselt väärteo, või vähemalt möönis seda. Seega on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Eelnevast järeldub, et käesoleval juhul on leidnud täielikku ja vastuvaidlematut tõendamist N.S poolt LS § 227 lg s 3 ja § 230 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemine. -

Ka leiab kohus, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud

väärteomenetlusõigust ning ei esine menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid otsuse tühistamise aluseks.

4-19-4306

7 (8) Karistusest

Kaebuse esitajat karistati LS § 227 lg 3 ja § 230 lg 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel LS § 227 lg 3 sätestatud karistusmääras ning isikule määrati karistuseks 130 trahviühikut ehk 520 eurot. LS § 227 lg 3 näe 200 trahviühikut ehk 800 eurot.

b maksimaalse trahvina ette rahatrahvi

Kohus on seisukohal, et karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Kohtuväline menetleja on LS

130 520 eurot, § 227 lg 3 alusel määranud rahatrahvi trahviühikut, s.o

milline karistus on veidi üle sanktsiooni keskmise määra. Rahatrahvi määramisel on arvestatud kergendava asjaoluna kahetsust.

KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus leiab, et N.S-i keskmisest veidi suuremaks. Esiteks on tegemist süüd tuleb pidada korduva rikkujaga. Nimelt on isikule määratud LS § 227 lg 2 järgi 15.02.2019.a toime pandud teo eest rahatrahv 20 trahviühikut ehk 80 eurot. Seega N.S ei ole eelmisest karistusest järeldusi

teinud, vaid on napid 4 ja pool kuud hiljem pannud toime uue samalaadse väärteo. Ka tuleb isiku süüd seetõttu, et kiiruse ületamisele eelnes ohtlik möödasõit. Vahetult pidada keskmisest suuremaks

pärast ohtlikku möödasõitu ületas isik kiirust. Seega ka vahetult enne liiklusohtliku olukorra

põhjustamine ei avaldanud isiku liiklusalasele käitumisele mitte mingisugust mõju, vaid vahetult pärast ühte rikkumist toimus teine. Liiklusnõuete rikkumiseks puudusid igasugused aktsepteeritavad põhjused.

Karistuse määramisel tuleb ilmselgelt arvestada ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtuda sellest, kuidas on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. N.S-i N.S-i

on samalaadse rikkumise eest varasemalt karistatud. Seega ilmselgelt ei ole varasem 80-eurone karistus toimepanemisest. mõjutanud isikut hoiduma uue väärteo Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et

need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue

süüteoga (RKKKo 3 N.S-ile varasema rikkumise eest määratud karistus -1-1-70-16, p 9). on kahtlemata seotud praeguse menetluse esemeks oleva süüteoga ja seda tuleb teda iseloomustavana

karistuse mõistmisel arvesse võtta. LS § 227 lg 2 järgi Nimelt on N.S karistatud 15.02.2019.a otsusega. N.S taas 03.07.2019.a Nimetatud väärteokaristusest hoolimata ületas

kiirust. Seega ei ole N.S eelmisest karistusest järeldusi teinud, mistõttu ei saa tema

eripreventiivseks mõjutamiseks mõista talle käesoleval juhul uue samalaadse rikkumise eest väiksemat karistust kui viimasel korral.

Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid

kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsm se huvidest. Kiiruse ületamise ja ohtliku möödasõiduga i

seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Tegemist ei ole vähetähtsa väärteoga, mistõttu peab ka karistus vastama toimepandud teo raskusele ja mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma.

Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt määratu N.S-ile d

karistus eurot vastab N.S-i - ja 130 trahviühikut ehk 520 süü suurusele ning üld eripreventiivsetele eesmärkidele.

Tuginedes eelpooltoodule, leiab kohus, et N.S-i Politseija kaebus tuleb jätta rahuldamata ja

Piirivalveameti Lääne prefektuuri teabebüroo peaspetsialist Imre Veberi 29.07.2019.a otsus väärteoasjas nr 2670,19,003704 tuleb jätta muutmata.

Menetluskulud

4-19-4306

8 (8) Kuna esitatud kaebus jäetakse rahuldamata ning väärteootsus muutmata, siis lähtudes VTMS § 2 ja KrMS § tuleb jätta valitud 180, kaitsja kulud N.S-i kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Teet Olvik kohtunik