2-18-9152/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 18. oktoobril 2019

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-18-9152

Kohtuasi

X X hagi Postimees Grupp AS-i vastu töölepingu

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks

ja

hüvitise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

8388,78 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: X X (isikukood x, elukoht xxx) lepinguline esindaja

vandeadvokaat Anne Värvimann

Kostja: Postimees Grupp AS (endise nimega AS Eesti

Meedia, registrikood 10184643, asukoht Maakri tn 23a

10145 Tallinn) lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul

Keres

Kohtuistungi toimumise aeg

09. september 2019

Resolutsioon

1. X X hagi Postimees Grupp AS-i vastu töölepingu

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks

ja

hüvitise

väljamõistmiseks rahuldada

2. Tuvastada Postimees Grupp AS-i ja X X vahel sõlmitud

töölepingu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel erakorralise

ülesütlemise tühisus

3. Lõpetada Postimees Grupp AS-i ja X X vahel sõlmitud

tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 15.01.2018

4. Välja mõista Postimees Grupp AS-ilt X X kasuks hüvitis

8388,78

eurot

(kaheksa

tuhat

kolmsada

kaheksakümmend kaheksa eurot ja 78 senti)

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses Postimees Grupp

AS-i kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Menetlus töövaidluskomisjonis

1. X X (edaspidi hageja või töötaja) esitas 12.02.2018 töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK)

avalduse, milles palus tuvastada Postimees Grupp AS-iga (edaspidi kostja või tööandja)

sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2

alusel, mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis hageja 3 kuu

keskmise töötasu ulatuses ning TLS § 100 lg 5 alusel hüvitis ülesütlemisest vähem ette

teatatud aja eest.

2. TVK rahuldas töövaidlusasjas nr 4-1/289/18 11.05.2018 otsusega avalduse osaliselt,

tuvastades töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetades töölepingu ja mõistis hageja kasuks

TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitise hageja 3 kuu keskmise töötasu 8388,78 euro ulatuses.

TVK jättis rahuldamata hageja avalduse TLS § 100 lg 5 alusel hüvitise väljamõistmiseks.

3. Kostja sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 15.05.2018 ja taotles kohtult hageja avalduse

osalist läbivaatamist hagimenetluses. Hageja TVK otsust ei vaidlustanud, seega on TVK

otsus hageja avalduse TLS § 100 lg 5 alusel hüvitise väljamõistmise rahuldamata jätmiseks

jõustunud.

Hagiavalduse asjaolud

4. Hageja sõlmis 01.01.2001 AS Trio LSL-iga töölepingu, mille kohaselt arvutatakse tema

tööstaaži ettevõttes alates 01.06.1996. Seoses AS Trio LSL ja kostja sõlmitud

ühinemislepinguga toimus 01.04.2017 töölepingute üleminek ning algasid segadused

lisatasude maksmisega. Vaatamata hageja küsimustele ei selgitanud kostja lisatasude

arvestamise põhimõtteid ega esitanud arvestuskäiku. Peale poolte kirjavahetusi ja mitmeid

suulisi vestlusi esitas kostja hagejale 10.01.2018 e-postiga töölepingu lõpetamise kirjaliku

kokkuleppe teksti, millega hageja ei nõustunud ja volitas oma õiguste kaitseks ennast

esindama töövaidluse lahendamiseks X X Z OÜ-st. 11.01.2018 esitas hageja esindaja

kostjale töösuhte lõpetamiseks kompromissettepaneku, mille kohaselt tuleks tööleping

lõpetada alusel, mis tagaks hageja töötuks jäämisel talle sotsiaalsed garantiid, nt

töötuskindlustushüvitise saamise, samuti ettepaneku maksta hagejale hüvitist summas, mida

kostja päev varem oma ettepanekus hagejale oli teinud ja seetõttu võis seda aktsepteeritavaks

pidada.

5. Tööandja vastas kompromissettepanekule 15.01.2018 töölepingu erakorralise ülesütlemisega,

põhjendades seda usalduse kaotusega töötaja suhtes. Kostja märkis, et töötaja on oma

lepingulise esindaja kaudu öelnud, et ta ei soovi kohaneda ettevõttes asetleidvate muutustega,

esitanud esindaja kaudu ebaseadusliku nõude töölepingu lõpetamise aluse osas (mis sisuliselt

tähendab rahaliste soodustuste väljapetmist riigi käest) koos ähvardusega rikkuda

konfidentsiaalsuskohustust kasutades sealhulgas solvavaid väljendeid (nt tööandja on

küüniliselt hoolimatu jms) ja esitades alusetuid süüdistusi (tööandja süüdistamine poolte

kokkulepe peale surumises). Kostja leidis, et tema usaldus töötaja vastu on kadunud, mis

suurkliendihalduri ametikohal töötava töötaja suhtes tähendab, et sisuliselt ei ole tööandjal

võimalik suunata töötajale lahendamiseks konfidentsiaalseid tööülesandeid. Isegi kui töötaja

poolset kuritarvitust aset ei leia, ei ole tööandjal võimalik usaldamatuse tõttu töötajale endisel

viisil tööülesandeid jagada ega töötajalt kui partnerilt kvaliteetset teenust saada. Tööandja ei

ole esitanud mitte ühtegi põhjendust, mis võinuks põhjustada usalduse kaotust. Töötajat

karistati selle eest, et ta ei soovinud töösuhet lõpetada kostjale meelepärasel viisil ning võttis

endale seadusega lubatud korras esindaja, kes püüdis lahendada tekkinud töövaidlust

kokkuleppel esitades kostjale omapoolse ettepaneku olukorra lahendamiseks. Hageja

esindaja X X kompromissettepanekus sisalduv ei ole mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks usalduse kaotuse põhjendustel. Tehtud ettepaneku oleks kostja saanud tagasi

lükata. Ainult poolte vaheline erimeelsus ja selle lahendamiseks tehtavad ettepanekud ei saa

olla usalduse kaotuse aluseks. Erimeelsused tuleb lahendada suheldes ja läbirääkimiste teel,

mida tööandja käesoleval juhul aga ei pidanud vajalikuks teha. Hageja on seisukohal, et

antud juhul puudus selline töötaja poolne taunitav tegevus, mis saanuks kaasa tuua tööandja

poolse usalduse kaotuse.

6. Isegi juhul kui kohus leiab, et hageja esindaja kompromissettepanekus sisalduv on taunitav,

siis ei anna see alust pikaajalise staažiga ja eeskujuliku töötaja töölepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks tööandja poolt. Taunitava käitumise ehk rikkumise esinemisel tuleb tööandjal

sellele töötaja tähelepanu juhtida ning anda võimalus oma käitumist muuta. TLS § 88 lg 3

kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime

vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat

hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise

raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Hoiatuse

eesmärk on anda töötajale võimalus töökohustuste rikkumine lõpetada või parandada oma

töösooritusi, mille puudulikkusele tööandja on tähelepanu juhtinud, oma rahulolematust

väljendanud ja teatanud, et vastavate asjaolude kordumisel või jätkumisel tööleping

lõpetatakse. Antud juhul ei ole Kostja töötajat ka mitte hoiatanud ega andnud töötajale

võimalust oma käitumist muuta.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidles hagile vastu, palus selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda jätta.

Vastuväidete kohaselt asus kostja pärast kahe ettevõtte ühinemist ümber vaatama kõigi

töötajate tulemustasu maksmise korda. Kostja eesmärk ei olnud endiste AS Trio LSL-i

töötajate töötingimusi halvendada ja ta selgitas, et uus lisatasude süsteem on kõigile

töötajatele soodsam. Poolte vahel õigusvaidlust seoses lisatasude maksmise tingimuste

muutmisega ei tekkinud, kuid hageja jaoks tekitasid kolleegide töövaidlused kostjaga

põhjendamatut vastumeelsust tööandja vastu. 22.12.2018 edastas kostja otsene juht Marjen

Võsujalg muudetud lisatasude käskkirja hagejale tutvumiseks ning selgitas käskkirjas

sisalduvaid muudatusi. Käskkirja allkirjastamisest hageja keeldus ning väitis, et muudetud

lisatasude käskkirja näol on tegemist töölepingu olulise tingimuse muutmisega, millega ta

nõus ei ole. Kostja hagejalt sisulisi selgitusi ei saanud ning hageja vihjas, et kui tööandja

hageja keeldumise osas probleeme näeb, tuleb „talitada nii, nagu seadus ette näeb“, jättes

selgitamata, milline oleks töötajale sobiv lahendus muudetud lisatasude süsteemi

aktsepteerida ning kostja juures tööd jätkata.

8. Hageja andis oma käitumisega mõista, et ta ei soovi enam kostja juures töötada ega ole

huvitatud heade tööalaste suhete hoidmisest, kuid ise töölepingu lõpetamise avaldust

kirjutada ei soovinud. Selle asemel asus hageja kostjalt nõudma, et viimane lõpetaks

hagejaga töölepingu ise kas pikaaegse kohanematuse (TLS § 88 lg 1 p 2) või majanduslikel

põhjustel (TLS § 89 lg 1), sest siis oleks hagejale säilinud õigus töötuskindlustushüvitisele.

Kostja keeldus hageja ettepanekutest, kuivõrd õiguslikku alust hagejaga töölepingu

erakorraliseks lõpetamiseks sellel ajahetkel ei olnud. Kostja edastas 10.01.2018 hagejale

töölepingu lõpetamise kokkulepe, mille kohaselt lõpetatakse poolte vaheline töösuhe poolte

kokkuleppel ning kostja kohustus hagejale tasuma lisaks lõpparvele ka täiendava

„kokkuleppelise hüvitise“, mis vastas töötaja 2 kuu keskmisele töötasule. Kokkuleppeline

hüvitis oli kostjapoolne tänuavaldus hagejale kauaaegse töö eest, seaduslik alus sellise

summa nõudmiseks hagejal puudus. Samal päeval andis hageja teada, et talle kostja

pakkumine ei sobi ning edaspidi suhtleb kostjaga hageja esindaja. 11.01.2018 jäi hageja

haiguslehele, mistõttu kohtumist poolte vahel korraldada ei õnnestunud.

9. 11.01.2018 esitas hageja lepinguline esindaja kostjale kirja, milles heitis põhjendamatult ette

küündimatut ning lugupidamatut suhtumist oma töötajatesse aga ka asjaolu, et kostja pole

kaalunud hagejaga ka „teisel alusel“ töölepingu lõpetamist viidates, et sellisel juhul käituks

kostja „hea ja inimestest hooliva tööandjana“. Hageja selline reaktsioon kostja poolsele

ettepanekule oli kostja jaoks üllatav ja arusaamatu. Lisaks äärmiselt ebaviisakalt sõnastatud

ettepanekule lõpetada hageja ja kostja vaheline tööleping ebaseaduslikult, pakkus hageja

esindaja sõlmida poolte vahel veel täiendav kompromissleping, millega kostja kohustuks

maksma hagejale 6900 eurot, kuid mille sisu ja eesmärk jäi kostja jaoks arusaamatuks ning

mõjus eeskätt ähvardusena asuda avaldama kostja ärisaladust. Hageja ründav kriitika kostja

suhtes oli alusetu ning ebaõiglane, sest töölepingu lõpetamise kokkuleppe vormistamisel tegi

kostja hagejale väga vastutuleliku ettepaneku, nõustudes maksma hagejale koos lõpparvega

ka kokkuleppelise hüvitise, kuigi hagejal selleks otsest õigust ei olnud.

10. Hageja esindaja kiri mõjus kostjale otsese ähvarduse ja väljapressimisena, mille peale kostja

kaalus ka politseisse pöördumist. Töötaja, kes oli mitme kuu vältel korduvalt avaldanud

soovi ise töölt ära minna, vihjates, et tööandja võiks leida ka „muid võimalusi“ töötajaga

töölepingu lõpetamiseks, oli asunud volitatud esindaja kaudu esitama avaldusi, mis olid

ebaõiged, tööandjat laimavad, pettusliku eesmärgiga ning on käsitatavad otsese

väljapressimisena, mistõttu ei pidanud kostja hagejaga töölepingu jätkamist võimalikuks ning

lõpetas töölepingu erakorraliselt TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Hageja esindaja ähvardav kiri

näitas selgelt hageja meelestatust kostja vastu ning kostjal oli selle pinnalt mõistlik alus

eeldada, et töölepingu jätkamise korral ei ole poolte vahelist õhkkonda võimalik parandada.

Kostja selgitab, et hageja eelnev hoiatamine ei oleks hageja väljapressiva käitumise

tulemusel pöördumatult halvenenud suhteid parandanud. Lisaks läks hageja koheselt pärast

kostja poolt tehtud töölepingu lõpetamise ettepanekut haiguslehele ning keeldus kostjaga ise

suhtlemast. Hageja ebausaldusväärne ja omakasust ajendatud tegutsemine oli kestev ja

seetõttu ei olnud enam mõistlikult oodatav, et hageja oma käitumist muudaks.

11. Alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et kostja poolne töölepingu ülesütlemine oli tühine

ning töölepingu lõpetamine töövaidlust lahendava organi poolt on õigustatud, palub kostja

kohtult vähendada kostja poolt maksmisele kuuluvat hüvitist.

Kohtuotsuse põhjendused

12. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostjale läks 01.04.2017 seoses AS-iga Trio LSL

ühinemisega üle hagejaga 01.12.2000 sõlmitud tööleping, et hageja tööstaaži arvestati alates

01.06.1996, et vastavalt töölepingule asus töötaja tööle müügiesindaja ametikohale, et

töölepingu lõpetamise ajal oli hageja ametinimetuseks suurkliendihaldur, et hageja volitas

ennast töövaidluses esindama X X, et hageja sai töölepingu ülesütlemisavalduse TLS § 88 lg

1 p 5 alusel seoses usalduse kaotamisega töötaja suhtes kätte 15.01.2018, et tööleping lõppes

selle alusel 15.01.2018 ega keskmise palga suuruse üle.

13. Pooltel on vaidlus selle üle, kas töölepingu lõpetamine on kehtiv või tühine ja hagejale

väljamõistetava hüvitise suuruse üle.

14. Vastavalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav

töölepingu ülesütlemine tühine.

15. 15.01.2018 töölepingu ülesütlemise avaldusega on tõendatud, et kostja lõpetas hagejaga

töölepingu pärast hageja lepingulise esindaja T.X 11.01.2018 kirja saamist põhjusel, et

kostjale paistis hageja töötajana, kes oli mitme kuu vältel korduvalt avaldanud soovi ise töölt

ära minna, kuid ei soovinud selleks avaldust esitada, vaid vihjas, et tööandja võiks leida muid

võimalusi temaga töölepingu lõpetamiseks ning asus volitatud esindaja kaudu esitama

avaldusi, mis olid ebaõiged, tööandjat laimavad, pettusliku eesmärgiga ning olid käsitatavad

otsese väljapressimisena, mistõttu ei pidanud kostja enam hagejaga töölepingu jätkamist

võimalikuks ning lõpetas hagejaga töölepingu erakorraliselt TLS § 88 lg 1 p 5 alusel.

16. Tunnistajate Z C ja C Z ütlustest nähtub, et töötasu muudatuse käskkirjad esitati paljudele

töötajatele, et töötasu läks väiksemaks ja kõik muudatuste tingimused ei olnud töötajatele

arusaadavad, et õhkkond oli tööandja juures närviline ja pingeline ning inimesed kartsid oma

töökoha pärast, et paljud töötajad läksid ära, kuid keegi ei teadnud põhjusi, et

personalipoliitikat ei tutvustatud ja tunnistajad muretsesid oma töökoha säilimise pärast ning

probleemiks peeti uue töökoha leidmist. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt soovis hageja

töökohta säilitada, kuna tal oli väike laps ja perekond ning tema töötasu oli ainuke

sissetuleku allikas.

17. Tunnistaja Ingrid Saare ütlustest nähtub, et ta osales töösuhte lõpetamise läbirääkimistel koos

Raido Soomiga, et hageja soovis töölt lahkuda aga nii, et tal oleks tagatud töötukassa poolne

tugi, et tööandaja ei näinud võimalust sellisel viisil töösuhte lõpetamiseks, kuna puudus

koondamissituatsioon, et hageja töölt lahkumine sarnanes C.Z ja Z.C lahkumisega, kes

koondati ilma, et oleks olnud koondamissituatsiooni, et kostjale jäi mulje, et hageja soovib

lõpetada töölepingu samadel alustel, et kostja oli valmis pakkuma kokkuleppel töölepingu

lõpetamisel hüvitist, et suhted hagejaga olid läbirääkimistel rahulikud, et tunnistaja valmistas

poolte kokkuleppel hüvitise maksmisega töölepingu lõpetamise projekti ette, et hageja teatas,

et kokkulepe talle ei sobi ning kuna ta on haiguslehel soovis, et tööandja räägiks tema

esindaja T.Xga, et kostja oli veendunud selles, et hageja ei tahtnud kostja juures jätkata ning,

et kostjal oli hirm meedia ees, sest sellekohaste artiklite avaldamine võinuks kaasa tuua uute

inimeste tööle tulekust loobumisi.

18. Poolte kirjavahetusega on tõendatud, et enne töölepingu lõpetamist saatis kostja hagejale

lisatasude muutmise käskkirja ja selgitava kirja lisatasude muutmise kohta ning, et hageja

pidas lisatasude muutmist töötasu vähendamiseks, mida ta ei aktsepteerinud, vaid soovis

jätkata töötamist endistel tingimustel. Poolte Skype´i vestluse, töölepingu poolte kokkuleppel

lõpetamise projekti, hageja esindaja X X 11.01.2018 kirjaga kostjale ja tunnistaja I.S

ütlustega on tõendatud, et pooled arutasid töölepingu lõpetamist erinevatel alustel, kusjuures

hageja soovis töölepingu lõpetamisel saada kostjalt hüvitisi ning sotsiaaltagatisi Töötukassa

poolt.

19. TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast

tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte

jätkamist, kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas

tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Kohus leiab, et antud sättes nimetamata jäetud muud

teod peavad põhinema töötaja ebaausal käitumisel.

20. Töölepingu ülesütlemise teatest nähtuvalt ei ole hageja tööandjat petnud, varastanud,

esitanud talle ebaõigeid andmeid, viinud teda tahtlikult eksitusse või käitunud muul viisil

tööandjaga ebaausalt, mille tõttu võinuks tööandja töölepingu üles öelda TLS § 88 lg 1 p 5

alusel ja mitte kohaldada TLS §-s 88 lg 1 p-s 3 ettenähtud hoiatust või 97 lg 2 sätestatud

etteteatamistähtaega.

21. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja lepingulise esindaja 11.01.2018 kiri ei ole viisakas

ega lugupidav pöördumine tööandja poole ja võib sisaldada ka põhjendamatuid või alusetuid

etteheiteid tööandjale ja kallutamist töölepingu alusetule lõpetamisele töötukassa poolt

hüvitiste saamise võimalusega, kuid sellega ei ole hageja toime pannud ühtegi TLS § 88 lg 1

p-s 5 nimetatud tegudest.

22. Kohus on seisukohal, et hagejale etteheidetavat tegu saab kvalifitseerida TLS § 15 lg 2 p-s 9

sätestatud töötaja kohustuse rikkumisena, mis kahjustab tööandja mainet või võib põhjustada

klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu. Järelikult oli tööandjal õigus tuginedes

TLS §-le 72 kasutada töötaja suhtes võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid.

Ebaviisakas käitumine või sõnakasutus või ka kirjas tehtud ettepanekud töölepingu alusetu

lõpetamise kohta, ei anna kohtu arvates alust töötaja suhtes usalduse kaotamiseks TLS § 88

lg 1 p 5 mõttes, töötajaga võinuks sellise käitumise eest töölepingu üles öelda TLS § 88 lg 1

p 3 alusel eeldusel, et tööandja oli töötajat varem sarnaste töölepingu rikkumiste eest

hoiatanud. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa

kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi

tööandjalt oodata. Hoiatuse eesmärk on anda töötajale võimalus töökohustuste rikkumine

lõpetada või enda käitumist parandada ning teavitada, et rikkumise kordumisel või jätkumisel

lõpetatakse temaga tööleping.

23. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja omas tööstaaži alates 01.06.1996, s.o 22 aastat. Kostja ei ole

esile toonud, et hagejat oleks varem karistatud või TLS § 88 lg 3 alusel hoiatatud. Järelikult

oli hageja puhul kuni antud töövaidluseni tegemist kohusetundliku ja tööandjale lojaalse

töötajaga. Kuigi TsÜS § 115 lg-st 1 tulenevalt kehtib esindaja tehtud tehing esindatava

suhtes, siis ei saa kohtu arvates volitatud esindaja kirja stiili ega väljendeid üksüheselt üle

kanda esindatavale, kuivõrd tegemist on siiski täiesti erinevate persoonidega. Poolte Skype`i

ja e-kirjavahetusega ning tunnistaja I.Saare ütlustega on tõendatud, et läbirääkimised hageja

ja kostja vahel töölepingu lõpetamise üle kulgesid rahumeelselt. Seevastu on hageja esindaja

T.X sootuks erinevalt hagejast väljendanud hageja nõudmisi kostjale ebaviisakalt,

ähvardavalt ja tööandjat halvustaval toonil. Seejuures nähtub kirja esimesest lõigust selgelt

T.X enda eelarvamus ja negatiivne suhtumine kostjasse, mis põhineb muudel asjaoludel, kui

töövaidlus hageja ja kostja vahel. Järelikult väljendas hageja esindaja T.X kostjale

11.01.2018 saadetud kirjas enda, mitte hageja suhtumist kostjasse.

24. Kui nõustuda kostjaga ja kanda hagejale üksüheselt üle tema esindaja poolt saadetud kirja

toon ja sisu ning pidada hageja ettepanekuid töölepingu lõpetamiseks ilma õigusliku aluseta

eesmärgiga Töötukassa hüvitiste saamiseks ehk riigilt toetuste väljapetmisele kallutamiseks,

muuks TLS § 88 lg 1 p-s 5 sätestatud ebaausaks teoks või võrdsustada see antud sättes

loetletud tegudega, siis ei pea kohus antud tegu ikkagi piisavaks, et 22-aastase tööstaažiga

lojaalse ja karistusi ega hoiatusi mitteomava töötajaga tööleping üles öelda TLS § 88 lg 1 p 5

alusel kohaldamata jättes TLS §-s 88 lg 1 p-s 3 ettenähtud hoiatust või 97 lg 2 sätestatud

etteteatamistähtaega. Kohtu hinnangul ei saa hageja tegu pidada kostjat sedavõrd

kahjustavaks või ohustavaks, et see välistas tema hoiatamise või muul viisil karistamise ja

töölepingu ülesütlemisest etteteatamise. Lisaks tuleneb tunnistaja I.Saare ütlustest, et kostja

on ise enne hagejaga tekkinud töövaidlust koondanud töötajaid, kes ei olnud rahul uue

tulemusetasuga ilma, et oleks olnud koondamissituatsiooni, millega ta võis jätta hagejale

mulje, et tal on võimalik saavutada töölepingu lõpetamine koondamise tõttu.

25. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ütles hagejaga töölepingu üles

seadusest tuleneva aluseta, mis TLS § 104 lg 1 kohaselt on tühine.

26. Tulenevalt TLS § 107 lg 1 kui töövaidlusorgan tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on

seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega

lõppenud. Sellisel juhul lõpetab töövaidlusorgan TLS § 107 lg 2 alusel tööandja või töötaja

taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja

taotles töölepingu lõpetamist alates 15.01.2018, mis oli tema viimaseks tööpäevaks ning

kohus leiab, et TLS § 107 lg 2 alusel tuleb poolte vahel sõlmitud tööleping lugeda lõppenuks

alates 15.01.2018.

27. TLS § 109 lg 1 järgi kui kohus lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2

nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu

ulatuses. Sama sätte teise lause kohaselt võib kohus hüvitise suurust muuta, arvestades

töölepingu lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve.

28. Kohus on seisukohal, et TLS § 109 lg-st 1 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

kolme kuu keskmisele töötasule vastav hüvitis 8388,78 eurot. Keskmise töötasu suuruse osas

pooltel vaidlust ei ole. Kohus on seisukohal, et kostja taotlusel hüvitise vähendamiseks alust

ei ole, kuna hageja omas pikka tööstaaži ega olnud varasemalt töölepingu rikkumise eest

karistatud ega ka hoiatatud TLS § 88 lg 1 p 3 järgi, kostja ei hoiatanud hagejat pärast hageja

esindajalt kirja saamist ebaviisaka või ebakohase käitumise eest ega andnud talle võimalust

oma käitumist muuta või parandada, kostjal puudus seaduslik alus töölepingu ülesütlemiseks

ning tööleping öeldi üles ette teatamata. Kohus peab hageja ebaviisakat käitumist

vabandavaks asjaoluks tunnistajate C ja Z ütlustega tõendatud sellel perioodil kostja juures

esinenud pinevat õhkkonda, mille tingis tööandjapoolne töötajate lisatasude muutmine,

millega hageja ei nõustunud ja hirm töökoha kaotuse pärast.

Menetluskulude jaotus

29. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

kannab menetluskulud kostja.

30. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

31. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks asja läbivaatamise kulu ning TsMS § 143 kohaselt

on asja läbivaatamise kuluks tunnistajakulu. TsMS § 159 lg 1 järgi määrab tunnistajale

makstava tasu ja hüvitatavad kulud kohus.

32. Kohus on seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast

kohtuotsuse jõustumist, kuna kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks ei ole möödunud

TsMS § 160 lg 2 sätestatud tunnistajatele kulude hüvitamise nõue, mistõttu ei ole teada

menetlusosaliste kohtukulude täpne suurus.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik