1-19-4972/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generated1-19-4972/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2019, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-4972 (19284000165) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Kriminaalasi
A.F
423 süüdistuses KarS § 1
järgi kokkuleppemenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav
A.F (isikukood: XXX; elukoht: - xxxxx xxxxxxxx xx-x xxxxxxxxxxx )
RESOLUTSIOON
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
1. Tunnistada A.F (KarS)
süüdi karistusseadustiku § 423 1
järgi ja mõista talle
karistuse 3 (kolm) vangistust. ks kuud
KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi
kohaldamata. M A.F-ile katseaeg 6 (kuus) äärata kuud ning mõistetud vangistust 3 (kolm) kuud A.F ei pane katseajal toime uut kuritegu ei pöörata täitmisele, kui ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumiskontrolli nõude 75 lg-s i
d:
1) xxxxx-xxxxxxxxxxx xx-x xxxxxxxxx elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxx ;
2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti
territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -
, töö või õppimiskoha vahetamiseks;
6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja
väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
2. Menetluskulud :
e hüvitamine
KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista A.F-ilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 405 (nelisada viis) eurot ja tasu eurot riigi riigi õigusabi 90 (üheksakümmend) kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 495 (nelisada üheksakümmend viis) eurot
2
tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2019.a. novembrikuust igakuise menetluskulu osa 41 ( ) eurot 25 senti tasumine, kuni menetluskulude nelikümmend üks
täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25.
kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või
kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.
KrMS § 180 lg alusel jätta A.F-i sundraha summas 405 eurot riigi kanda. 3
Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele
Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tart - u Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil
kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.
K kontrolli naalhooldaja kriminaalhooldusäitumis le allutatud süüdimõistetule nimetab krimi
osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle
pandud kohustusi, võib kohus kriminaal l määrata hooldusametniku sellekohase ettekande aluse täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.
Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes
kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, ku süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt i tasunud Eesti Vabariigile. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid sisalduvad
kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfos), mis edastatakse süüdimõistetu postivõi e kättesaadavaks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja -posti aadressile. Makseinfo tehakse kantseleist või e toimiku süsteemi vahendusel (https://www.e - -toimik.ee/).
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on otorsõiduki juhtimise vastava A.F toime pannud kuriteona mo
kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, mis oli toime pandud süstemaatiliselt
KarS § 4231
mis seisnes selles, et tema, olles 14.01.2015 ja 09.06.2018 toime pannud järgi,
mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis
03.04.2019 kella 10:00 paiku Viljandi maakonnas Viljandi vallas Jämejala tee ja Viljandi tee
ristmikul mootorsõidukit Audi 100, registreerimismärgiga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
Antud teoga rikkus A.F Liiklusseaduse § 94 lg 1 nõudeid, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle
juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.
Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe
Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.
Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava s 423 üüdimõistmiseks KarS § 1 ja järgi mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult täitmisele pööramata, määrata lg 3 alusel A.F-ile katseaeg 6 kuud, allutades ta KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 75 kohaselt on kohustatud järgima kontrollnõudeid: A.F
1. elama k
ohtu määratud alalises elukohas;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi
piires kauemaks kui 15 päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -
, töö või õppimiskoha vahetamiseks;
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Põhjendused süüdimõistmises
Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt
kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja
kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, e sõlmimine on olnud et kokkulepp
süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §
-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel
lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagas -le 2. Kohus tuvastas, et tamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 4231 eaastase vangistusega. näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üh Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot.
KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni
nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava A.F-i kaitsja esinemise eest
kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 90 eurot.
KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses krimi menetluse kulude hüvitamine otsus naal -
tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse
kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS
KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud
süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid KrMS § 180 lg 3 - .
kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja
resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle
jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
KarMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud sundrahast jä
tta 405 eurot riigi kanda, sest A.F-i ülalpidamisel on üks alaealine laps, elukaaslane on lapsega kodune.
Kriminaalmenetluses on s 495 eurot: üüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku
sundraha 405 eurot ja 90 eurot. riigi õigusabi tasu Arvestades süüdimõistetu majanduslikku
olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
Kohtu muud põhjendused
4 KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.
(allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Hint
Kohtunik