4-19-2463/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2019, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-19-2463 Kohtunik Heli Väinaste Väärteoasi E.H’i väärteoasi LS §-de 223 lg 1, 226 lg 1 ja

236 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere

politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja A V 17.04.2019 otsus väärteoasjas nr: 2590,19,000601 Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja: menetlusalune isik E.H (isikukood XXX, elukoht xxxx, e-post: xxxx)

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida

prefektuuri Rakvere politseijaoskond (F. R. Kreutzwaldi 5a Rakvere) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

E.H’i kaebus rahuldada.

Tühistada Politsei , Pärnu mnt 139, Tallinn) - ja Piirivalveameti (registrikood: 70008747

Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi

III v A V anemväärteomenetleja 17.04.2019 otsus väärteoasjas nr: 2590,19,000601, millega määrati E.H-le LS §

223 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 120

trahviühiku ulatuses, s.o 480 eurot, LS § 226 lg 1 alusel määrati karistuseks

juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks ja LS § 236 lg 1 alusel määrati karistuseks rahatrahv 105 trahviühiku ulatuses, s.o 420 eurot LS § 226 lg 1 alusel , osaliselt karistuse määramise osas ning teha selles osas uus otsus.

2

Mõista E.H-le LS § 226 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 75 (seitsekümmend viis) trahviühikut, s.o 300 (kolmsada) eurot.

KarS § 68 lg 2 alusel arvata kinnipidamine väärteomenetluses 01.03.2019 kell 13.35 –

02.03.2019 kell 17.30 karistusaja hulka. Kuna 24 tunnile kinnipidamisele vastab

rahatrahvi 10 trahviühikut, kuulub E.H tasumisele rahatrahv 65 (kuuskümmend viis) trahviühikut, s.o 260 (kakssada kuuskümmend) eurot.

Ülejäänud osas jätta

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere

politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III

vanemväärteomenetleja 17.04.2019 otsus väärteoasjas nr: 2590,19,000601 A V muutmata.

Rahatrahv kokku summas 1160 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise

tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB

Pangas, EE932200221023778606 Swedbankis või EE701700017001577198 Luminor

Bankis. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220195038045. Kohtuotsus suunatakse kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks, kui on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud.

Ekspertiisi tegemisega seotud menetluskulu summas 14 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse

peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 SEB Pangas, EE932200221023778606 Swedbankis või

EE701700017001577198 Luminor Bankis. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220195038045. Kohtuotsus suunatakse kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks, kui

on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole menetluskulu täies ulatuses tasunud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD

1.Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna avariipolitseinik H K

koostas menetlusalusele isikule E.H-le 25.03.2019 väärteoasjas nr:

2590,19,000601 rteoprotokolli nr AB 1558968 selle kohta, et E.H vää 01.03.2019 kell 10.20 xxxx maja juures, liikudes xxxx xxxx suunas, juhtides mootorsõidukit ( ) ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teiste vara, ei arvestanud sõidukiiruse

valikul oma sõidukogemusi ja ei hoidnud vastavalt kiirusele sellist pikivahet, mis oleks

võimaldanud vältida otsasõitu ees peatunud sõidukile ). Põhjustades sellega xxxx (xxxx varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju on tekitatud AE.H.

3

Juht põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt, samuti ei teatanud liiklusõnnetuses osalenud juht liiklusõnnetusest politseid, kuigi teatamine oli kohustuslik, sest liiklusõnnetuse asjaolud jäid kirjalikult vormistamata. Juht tarvitas alkoholi peale liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist. Sellega rikkus menetlusalune isik E.H LS §-de 16 lg 1, 46 lg 1, 50 lg 3 p 1,2; 169 lg 4,5,7 nõudeid. Väärteod kvalifitseeriti LS § järgi.

-de 223 lg 1, 226 lg 1, 236 lg 1

Menetlusalune isik E.H

väärteoprotokollile vastulauset ei esitanud.

2. litseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja Po

menetlustalituse menetlusgrupi III A V 17.04.2019 otsusega vanemväärteomenetleja väärteoasjas nr: 259 määrati , juhindudes KarS § 56 lõikest 0,19,000601 E.H-le 1, § 63 lõikest 3 karistuseks LS § 223 lg 1 alusel rahatrahv 120 trahviühiku ulatuses, s.o 480 eurot, LS § 226 lg 1 alusel määrati karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks ja LS § 236 lg 1 alusel määrati karistuseks rahatrahv 105 trahviühiku ulatuses, s.o 420 eurot. Lisaks tuli

menetlusalusel isikul VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel tasuda menetluskulud (ekspertiisi tegemisega seotud kulud) summas 14 eurot.

3. 27.04.2019 saabus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja menetlusaluse isiku E.H

kaebus kohtuvälise menetleja otsusele.

Kaebuse esitaja taotleb t Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri otsuse ühistada 17.04.2019

väärteoasjas nr 2590,19,000601 karistusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse :

äravõt äärata E.H-le mise 6 kuuks osas ning taotleb m toimepandud teo eest rahatrahvi õiglases suuruses või uhul, kui kohus jätab kaebuse esitaja

alternatiivselt j taotluse

rahuldamata mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tühistamise osas, määrata E.H

karistuseks LS § 226 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks. Kaebuse esitaja usega. on nõus kirjaliku menetl

Väärteomenetluse seadustiku § 114 l õigus esitada g 1 p 2 kohaselt menetlusosalisel on

maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja otsusele 15 päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Antud juhul kaebuse esitamise 9. viimane tähtaeg on 08.05.201 Seega esitatakse käesolev kaebus õigeaegselt.

Kaebuse esitaja ta juhtis 01.03.2019 xxxx selgitab oma toimepandud tegu järgmiselt – tänaval

sõidukit . Kella 11.00 paiku põrkas tema poolt juhitud auto kokku xxxx xxxx, kuna xxxx tänaval oli kiilasjää ning auto pidurdusteekond suurenes ja toimus kerge kokkupõrge. Xxxx

väljus meesterah as, kes hakkas kohe karjuma ning kätega vehkima, mis tekitas taolis v es

keerulises olukorras kaebuse esitajal p buse esitaja juhtis aanikahoo esinemist. Sõidukit kae

kainena. Kuna xxxx vigastusi ei saanud ja xxxx juhil pretensioone ei olnud, siis kaebuse

esitaja , tulles koju, kaebuse esitaja tarvitas alkoholi, otsustas jätkata sõitu. Pärast juhtumit

kuna oli stressi st. Kaebuse esitaja tunnistab alkoholi tarb s peale liiklusõnnetu imist pärast intsidenti. Kaebuse esitaja kahetseb ei olnud teadlik, tehtut puhtsüdamlikult. Kaebuse esitaja et pärast liiklusõnnetust alkoholi tarvitamine on keelatud ning on toimunud selline sündmus, millele reageerimata ja tegutsemata jätmisel on tõsised tagajärjed.

Kaebuse esitaja tunnistab oma süüd ja kahetseb siiralt toimepandut. Liiklusrikkumine ei olnud tahtlik.

4

Kaebuse esitaja töötab ettevõttes xxxx Xxxx , registrikood xxxx OÜ . Tema tööülesannete

hulka kuuluvad klientide leidmine, läbirääkimiste pidamine, kauba ja toiduvedu. Kuivõrd

tööülesannete kvaliteetseks ja õigeaegseks täitmiseks kasutatakse sõiduautot, on ka

juhtimisõiguse olemasolu töötajatel vajalik (kohustuslik). Juhtimisõiguse puudumisel ei saa kaebuse esitaja täita oma tööülesandeid ja arendada oma äri.

Juhul, kui kaebuse esitaja jääb oma juhtimisõigusest ilma, siis ta ei saaks tegeleda Xxxx OÜ ettevõtlusega pikka aega, mis mõjutab oluliselt nii äriühingut, äriühingu edukat arenemist, sh

kasumi saamist, mis on vajalik töötajate palga maksmiseks, kui ka kaebuse esitajat, tema

majanduslikku ja sotsiaalset seisundit. Samas ilma sissetulekuta kaebuse esitaja ei saa ülal pidada oma perekonda (abikaasa, alaealised lapsed).

Kaebuse esitaja peab vajalikuks märkida, et temal puuduvad kehtivaid karistused LS rikkumise eest.

LS § 226 lg 1 on väärteokaristuse kohaldajale antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava

ning üld ja eripreventsiooni arvesse võtva karistuse leidmiseks. Men - etlusalusele isikule on võimalik kohaldada nii rahatrahvi, aresti kui ka sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Kaebuse esitaja leiab, et väärteo eest kohaldatav karistus pole proportsionaalne võrreldes kuriteo eest

kohaldatava karistusega. Karistuse kohaldamine toob kaasa ajutise raskendatud olukorra kaebuse esitajale, täitmata jäävad tema ametiülesanded. Nagu oli juba varem öeldud kaebuse

esitaja põhiliseks sissetuleku allikaks on OÜ saadud palk. Tulenevalt sellest on Xxxx

karistuse kohaldamine põhjendatud tulenevalt isiku varasemast karistatusest samalaadsete rikkumiste korral. Käesoleval juhul ei ole põhjendatud kohaldada nii ranget karistust. Kaebuse esitaja tunnistab, et antud asjaolu ei õigusta tema rikkumist, et tema ei olnud teadlik, et pärast

liiklu tud. Kaebuse esitaja leiab, et antud sõnnetust alkoholi tarvitamine on keela

õigusrikkumise puhul karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik kuni 300 trahviühiku ulatuses rahatrahvi määramisega. Kaebuse esitaja arvates puuduvad antud asjas kaalukad

eripreventiivsed kaalutlused nii range karistuse kohaldamiseks - mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Kaebuse esitajale määratud rahatr

ahv on piisav, et tagada kaebuse esitaja

edasine õiguskuulekas käitumine.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja on määranud karistuse LS § 226 lg 1

ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras, mis ületab kaebuse esitaja süü suurust. LS § 226 lg 1 sätestab, et alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise

eest liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust – karistatakse

rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni.

Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute

süütegude toimepanemisest. Karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks piirab ebamõistlikult isiku võimalust täita tööülesandeid ja tagada tavapärane toimetulek, mis omakorda on vastuolus karistuse eesmärgiga mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kaebuse esitaja kergendavaks asjaoluks võib lugeda tema süü tunnistamine

ja puhtsüdamlik kahetsus. Kaebuse esitaja leiab, et karistuse kohaldamine paneb tema

perekonna ja äri raskesse majanduslikku olukorda ja on põhjendamatult karm, suurema

rahatrahvi määramine karistusena on tema puhul eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks

piisav. Tulenevalt eeltoodust palub kaebuse esitaja rahuldada tema kaebus ning tühistada vaidlusta v otsus ning teha uus otsus, mil

ta lega määrata karistuseks rahatrahv.

5 4. 21.05.2019 esitas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond Viru Maakohtule k seisukoha esitatud kaebusele. ohtuvälise menetleja kirjaliku

LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju. Antud juhul sai sõiduki liikumise tagajärjel varalist kahju AE.H, seega LS § 2 p 32 kirjeldatud

liiklusõnnetuse tunnused on antud asjas olemas. Kohtuväline menetleja leiab, et väärtegude

toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud tunnistaja ütlustega kui ka te

menetlusaluse isiku enda ütlustega ning muude väärteoasjas kogutud materjalidega. Antud väärteod on kvalifitseeritud õigesti ja karistatavad LS alusel. Menetlusalune isik oma ütlustes

selgitab, et ta juhtis 01.03.2019 xxxx xxx tänaval sõidukit . Turvavöö oli kinnitatud. Kella

11.00 paiku põrkas tema poolt juhitud auto kokku xxxx. Xxxx juht pidurdas ja kuna xxxx

tänaval oli kiilasjää, siis auto pidurdusteekond suurenes ja toimus kerge kokkupõrge xxxx.

Kannatada sai tema poolt juhitud sõiduki registreerimisnumber, Xxxx vigastusi ei olnud. Kuna xxxx vigastusi ei saanud ja juhil pretensioone ei olnud, siis tema jätkas sõitu. Sõidukit juhtis kainena. Pärast juhtumit tarvitas alkoholi 4-5 0,5 l pudelit. Peale seda toimetas politsei

teda ekspertiisi. Peale liiklusõnnetust tarvitas alkoholi, kuna oli stressis. Kohtuväline menetleja ei ole menetlusaluse isikuga nõus asjaolus, et xxxx, millele menetlusalune isik otsa sõitis, vigastada ei saanud. Tunnistaja sõnade kohaselt menetlusalune isik peale kokkupõrget

ei tulnud autost välja, vaid sõitis oma sõidukiga sündmuskohalt ära. Seega ei saanud

menetlusalune isik veenduda, et teine auto kahjustada ei saanud. Olukorras, kus

menetlusalune isik oli teadlik liiklusõnnetuse toimumisest, pidi olema ka teadlik juhi

kohustusest peale liiklusõnnetust, ehk antud olukorras kohustusest teavitada juhtunust politseid ning juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust alkoholi tarvitamise keelust. Juhtunust teavitamise asemel menetlusalune isik aga põgenes sündmuskohalt, jättes seega LS § 169 lg 5 nõuded täitmata ning tarvitas vahetult peale liiklusõnnetust alkoholi.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et olukorras, kus menetlusalune isik põhjustab oma tegevusega liiklusõnnetuse, olles sellest teadlik, põgeneb liiklusõnnetuse sündmuskohalt ning

tarvitab vahetult peale liiklusõnnetust alkoholi tuleb seda käsitleda tahtlikult toimepandud

õigusrikkumistena ning eelnevalt toimepandud süülise teo varjamisena, millel puudub

õigustus. Kohtuväline menetleja arvestas karistuse määramisel isiku poolt süü A V tunnistamisega, aga arvestas ka asjaoluga, et liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik

tegu, millega seatakse ohtu kaasinimeste elu ja tervis. Karistuse määramisel arvestas

kohtuväline menetleja ka asjaoluga, et LS § de 226 lg 1 ja 237 lg 1 järgi kvalifitseeritud -

väärteod pani menetlusalune isik toime teadlikult. Menetlusalune isik liiklusõnnetuse

sündmuskohalt põgenemisega raskendas teise osapoole olukorda ning takistas politseil liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane,

õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust - välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud - alustel. Seega, tuginedes eelt van A V poolt oodule, palutakse kohtult jätta emväärteomenetleja

koostatud otsus väärteoasjas nr: 2590,19,000601 muutmata ja E.H kaebus rahuldamata. Vajadusel ollakse nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

6 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib -

maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha

lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.

6. tud kaebuse alusel, ei Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esita

kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

LS § 16 lg 1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

LS § 46 lg 1 sätestab, et juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning teeja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile.

LS § 50 lg 3 p 1,2 sätestavad, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale

vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: 1) sõidukiiruse valikul

arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi,

ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi

ette aimama; 2) vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.

LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki aastikusõiduki või trammijuhi poolt -, m -

liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

LS § 169 lg 7 sätestab, et liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi tarvitada alkoholi ja

muud

narkootilist ega psühhotroopset joovet tekitavat ainet, kuni politsei on selgitanud

sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud, välja arvatud narkootilist või psühhotroopset

ainet sisaldavat ravimit sündmuskohal abi osutava kiirabibrigaadi või muu tervishoiutöötaja korraldusel vältimatu abi korras.

LS § 226 lg 1 näeb ette vastutuse alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust.

LS § 169 lg 4 sätestab, et liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

7 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli;

2)

liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik;

5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2-4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.

LS § 169 lg 5 sätestab, et lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise

kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle

vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.

LS § 236 lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

Kohtuvälises menetluses kogutud tõendite pinnalt loeb kohus tuvastatuks selle, et menetlusalune isik E.H juhtis 01.03.2019 kell 10.20 xxxx maja juures, liikudes xxxx suunas, xxxx reg nr xxxx ning otsa ees peatunud I T poolt juhitud mootorsõidukit sõitis sõidukile väitis ütlustes, et xxxx reg nr xxxx. E.H menetlusaluse isikuna antud

tema poolt juhitud sõidukil sai kannatada registreerimisnumber. Kuna sõidukil xxxx kahjustusi ei olnud ja selle juhil tema suhtes pretensioone ei olnud, jätkas ta liikumist xxxx,

maja xxxx - . Pärast juhtumit tarvitas ta õlut, 4 5 pudelit 0,5 l, olles stressis. Pärast teadet, et

politsei otsib teda taga, palus ta oma kaastöötajal politseisse helistada. Teda võttis vastu

politseinik H K, ta toimetati ekspertiisi ja edasi arestimajja Rakveres.

Tunnistaja I T 01.03 kohtuvälises menetluses antud ütlustega on tõendatud, et .2019 sõitis ta koos kolleegi E L xxxx xxxx Tema juhtis xxxx reg nr xxxx. Xxxx ja xxxx mööda tänavat.

tänava ristmikul vaatas ta vasakule, kuna ees oli peatee ja nägi eemalt tulemas valget xxxx kaubikut. Tema ees sõitnud musta värvi sõitis peateele ja hakkas keerama paremale, ta xxxx võttis hoo maha, nad liikusid umbes 15 km/h. pööras parkimistaskusse, vabas Xxxx tades talle tee. Ta hakkas kiirust koguma, kui tundis tugevat lööki auto taha, tema auto suri välja. Ta oli segaduses ja arvas, et tema auto läks rikki, kui nägi peeglist, et tema auto taga seisab valget värvi ja autost keegi ei välju. Ta pani ohutuled põlema ja läks vaatama, mis juhtus. Tee xxxx oli veidi lumine, oli valge. See juhtus kella 10.20 paiku. Ta läks välja ja küsis, et kas kiirabi

on vaja? Kui xxxx juht rääkima hakkas, tuli viimase suust alkoholilõhna ja tema jutt oli seosetu. Vastus oli, et ei kiirabi ei ole vaja, kõik on korras, kas on pretensioone? Ta ütles, et olete purjus, kutsume patrulli, mispeale sõitis juht temast ja autost mööda xxxx xxxx pst-le. Ta istus autosse ja sõitis järele, kutsudes samal ajal politseid. xxxx Xxxx peatus xxxx poe ees, juht (meesterahvas) läks poodi.

Tunnistaja E Li kohtuvälises menetluses antud ütlustega on tõendatud, et 01.03.2019 umbes kella 10.15 paiku oli ta kaasreisija oma kolleegi I T xxxx xxxx xxxx juures. tööautos tänaval Nende ees liikuv sõiduk pidurdas, et parkida xxxx ees olevasse parklasse. Siis tundis ta tagant

lööki. I läks autost välja, tema jäi ootama. Küljepeeglisse vaadates nägi ta, et nende tagant

sõitis minema valget värvi väike kaubik, millel olid märgid. I xxxx asuva xxxx tuli tagasi autosse ja ütles, et kaubik sõitis neile tagant hakkas sellele sõidukile järele sõitma ja sisse. I helistas ka politseisse. Nende poolt jälitatav sõiduk peatus Sõidukijuht hakkas neile xxxx ees.

8 pakkuma raha, et nad saaksid omavahel kokkuleppele. Xxxx autot juhtinud mees ei seisnud jalgadel. umbes 20-25 minuti Nemad ütlesid, et ei ole nõus ja ootasid politsei ära, mis saabus pärast.

Lisaks isikulistele tõenditele tõendavad menetlusaluse isiku E.H süüd temale esitatud süüdistustes veel asitõendi vaatlusprotokoll ühes sinna juurde kuuluva CD-plaadiga (videost on näha, et 01.03.2019 kell 10:23:32 keerab kaamera ennast xxxx tänava suunas ja

fil xxxx mib tänava suunas; parempoolsel sõidusuunal keset sõiduteed seisab üks tumedat

värvi sõiduk, milles on äratuntav buss; sõidukist paar meetrit tagapool seisab valget xxxx

värvi kaubik, mille kõrval juhiukse juures seisab mingi meesterahvas, kes kummardub juhiakna suunas; videos on kell 10:23:51 näha, et järsku valget värvi sõiduk hakkab liikuma

xxxxx xxxx suunas, jättes juhi ukse juures oleva meesterahva sinna teele, kes liigub edasi

bussi poole; videos on kell 10:23:51 näha, et valget värvi sõiduki mark on xxxx, sellel

kaubikul on peal reklaamkirjad „ “ ja sõiduki reg nr on ; videos on näha, et kell xxxx xxxx

10:24:30 ilmub kaadrisse xxxx reg nr xxxx, mis suundub xxxx ), sündmuskoha vaatlusprotoko uurde kuuluvate fotodega (E.H poolt juhitud ll ühes sinna j

sõiduki esiosas värvi ja kriimustusvigastused, sõiduki - esimene registreerimisnumber on vigastustega; I T poolt juhitud sõiduki tagaosas värvija kriimustuskahjud), e-kiri AE.H ühes sinna juurde kuuluvate fotodega sõiduki vigatustest kuuluval sõidukil (AS-le Xxxx xxxx

xxxx , esialgne hinnang kahjudele on 1500-2000 mõlk tagaluugil ja purunenud on pamper eurot, aga see võib muutuda, kui nad saavad kalkulatsiooni autoremondi töökojast) ja EKEI uuringuakt nr 289T 08.03.2019 - etanooli (2,59+/-0,06) k=2.

Mis puutub menetlusaluse isiku E.H xxxx kahjustusi ei ütlustesse, et sõidukil

olnud, siis tunnistajate ütlustest ja videost nähtub üheselt, et E.H

-plaadil olevast CD oma mata selles, sõidukist ei väljunud, vaid sõitis sündmuskohalt minema, veendu

kas sõidukil on kahjustusi või mitte. E.H oli teadlik liiklusõnnetuse xxxx toimumisest, seega pidi ta olema teadlik ka juhi kohustustest, mis sellega kaasnevad. E.H

ei teavitanud liiklusõnnetuse toimumisest politseid, kuigi teatamine oli kohustuslik, sest liiklusõnnetuse asjaolud jäid kirjalikult tarvitas pär vormistamata. Ta ast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist alkoholi.

Hinnates kõiki tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et menetlusalune isik E.H

realiseeris LS § 223 lg 1, 226 lg 1 ja 236 lg 1 sätestatud väärtegude -des objektiivse koosseisu tunnused.

7. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et väärtegu LS § 223 lg 1 järgi on toime pandud ettevaatamatult, kuid väärteod LS § 226 lg 1 ja LS § 236 lg 1 järgi on toime pandud tahtlikult. Kohus on seisukohal, et antud juhul

ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu - väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. -

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis see, et LS §-des 223 lg 1, 226 lg 1 ja 236 lg 1 d sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik E.H.

Kaebuse esemeks on vaidlus E.H-le LS § 226 lg 1 alusel määratud karistuse osas.

9 KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et arvestab karistuse määramisel isiku poolt süü

tunnistamist. Kohtule esitatud kaebuses tunnistab E.H oma süüd ja kahetseb

puhtsüdamlikult Seega on karistust kergendavateks asjaoludeks süü toimepandut.

tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud E.H käitumises puuduvad.

LS § 223 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

LS § 226 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheksateistkümne kuuni.

LS § 236 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

KarS § 63 lg 3 sätestab, et kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi.

Karistusregistri teatisest nähtub, et E.H ei ole registrisse kantud.

Kohtu karistuseks väline menetleja määras LS § 223 lg 1 alusel E.H-le rahatrahvi 120 trahviühiku ulatuses, s.o 480 eurot, mis on nimetatud sanktsiooni keskmisest

määrast väiksem. LS § 226 lg 1 alusel määrati E.H-le karistuseks juhtimisõiguse äravõtmin keskmist määra. LS § e 6 kuuks, mis on alla nimetatud sanktsiooni 236 lg 1 alusel määrati E.H-le karistuseks rahatrahv 105 trahviühiku ulatuses,

s.o 420 eurot, mis on samuti alla nimetatud sanktsiooni keskmist määra. Kohus leiab, et E.H-le LS § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 alusel määratud karistused vastavad tema süü suuruse , samuti on selliste karistuste määramisega arvestatud le ning on proportsionaalsed nii eri- Seda sama ei saa aga E.H-le kui ka üldpreventiivseid eesmärke. öelda LS § 226 lg 1 alusel määratud karistuse – juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks

- kohta. E.H on isikuks, keda ei ole seisuga 17.04.2019, kui kohtuväline menetleja tema suhtes

otsuse tegi, karistusregistr , erinevalt ko isse kantud. Kohtul puudub põhjus htuvälisest menetlejast, asuda seisukohale, et kergeimaliigiline karistus ra 226 lg 1 hatrahvi näol ka LS §

järgi ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav. Seega leiab kohus, et esitatud

kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. võib LS § 226 lg 1 E.H

alusel ise karistuse, s.o rahatrahviga ning seda nimetatud karistada kõige kergeimaliigil

sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras. Kohus mõistab E.H-le

karistuseks rahatrahvi 0 eurot, sest nimetatud karistus vastab 75 trahviühikut, s.o 30 menetlusaluse isiku süü suuru isikule sellise karistuse mõistmisega sele, lisaks on arvestatud nii eripreventiivse . Arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud kui ka üld id eesmärke

tegude iseloomu, tagab isiku rahaline mõjutamine selle, et ta käitub edaspidi liikluses

õiguskuulekalt ja teiste vara kahjustamist vältivalt. Väärib märkimist, et kohtuväline

menetleja on oma otsuses ja kirjalikus vastuses kaebusele käsitlenud LS § 237 lg 1 sätestatud

väärteokoosseisuga seonduvaid asjaolusid ja karistust (liiklusõnnetuse sündmuskohalt

põgenemine), samas on E.H-le karistus määratud LS § 236 lg 1 alusel

10

(liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik).

KarS § 68 lg 2 sätestab, et kinnipidamine väärteomenetluses arvatakse karistusaja hulka.

Kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti või rahatrahvi kümme trahviühikut. E.H oli väärteomenetluses VTMS § 44 lg 1 p Menetlusalune isik

3,4 alusel kinni peetud 01.03.2019 kell 13.35 02.03.2019 kell 17.30, kuid – kohtuväline menetleja karistust Kuna menetlusalune isik määrates ei ole KarS § 68 lg 2 sätet kohaldanud.

E.H oli väärteomenetluses VTMS § 44 lg 1 p 3,4 alusel kinni peetud

01.03.2019 kell 13.35 02.03.2019 kell 17.30, siis arvata – tuleb KarS § 68 lg 2 alusel kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka. Kuna 24 tunnile kinnipidamisele vastab

rahatrahvi 10 trahviühikut, kuulub E.H LS § 226 lg 1 alusel mõistetavast

rahatrahvist tasumise rahatrahv 65 s.o 260 eurot. le trahviühikut,

8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § st 1, § 132 p st 2, § 133 120 lg- - -134 tuleb

E.H kaebus rahuldada, tühistada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri

Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja väärteoasjas nr: osaliselt LS § A V 17.04.2019 otsus 2590,19,000601 226 lg 1 alusel karistuse määramise o Ülejäänud osas tuleb sas ning teha selles osas uus otsus.

jätta Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja 17.04.2019 otsus väärteoasjas A V nr: 2590,19,000601 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtun ik