4-19-4156/18 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-19-4314 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-4156 Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 4. oktoobri 2019 otsus K.U väärteoasjas § 201 lg järgi LS 2

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusalune isik K.U (ik XXX), apellatsioonid

RESOLUTSIOON Jätta määruse peale läbi K.U apellatsioonid Harju Maakohtu 4. oktoobri 2019 vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse 15 päeva Riigikohtule jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Vastavalt Riigikohtu praktikale saab VTMS § 17 lg-st 2 tulenevalt ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus tegi 4. oktoobril 2019 otsuse, millega karistas K.U LS § 201 lg 2 järgi 30 päeva arestiga. Kohus kuulutas 4. oktoobril 2019 kohtuotsuse lõpposa. Kohtumenetluse pooled kinnitasid, et ei soovi otsust vaidlustada ning andsid selle kohta allkirja. Seetõttu kohus otsusele kirjalikke põhjendusi ei lisanud.

2. K.U esitas maakohtu otsuse peale kaks apellatsiooni, millest esimese sai maakohus 11. oktoobril ning teise 15. oktoobril 2019.

Apellatsioonides taotleb K.U , et tal võimaldataks kanda aresti ositi. Apellatsioonidest

esimeses on K.U ühtlasi märkinud, et otsuse kuulutamisel anti talle mingi paber alla

4-19-4314 2

kirjutada, aga kuna tal ei olnud prille kaasas, siis ta ei näinud, millele alla kirjutas. Ta leiab, et seega kasutati tema olukorda ära.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 113 lg 4 p- 2 tuleneb, et kohtumenetluse st

poolel on õigus esitada apellatsioon, kui ta ei ole apellatsiooniõigusest loobunud. Seda seisukohta on kinnitanud oma määrustes ka Riigikohus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. 3-1-1-60-05 ja 3-1-1-61-05). juuni 2005 määrused väärteoasjades nr Praegusel juhul on kohtuistungi protokolli tehtud märge, et kohtumenetluse pooled loobusid apellatsiooniõigusest, andes selle kohta allkirja (tl. 20) ning toimikus on allkirjaga kinnitused apellatsiooniõigusest loobumise kohta (tl. 27).

K.U väide, et kuna tal ei olnud prille, ei teadnud ta, millele ta alla kirjutab, on

paljasõnaline. Maakohtu istungi protokolli kohaselt selgitas kohus kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisel edasikaebe korda ja tähtaegu ning apellatsiooniõigusest loobumise võimalust

(tl. 20). Väidetav prillide puudumine ei ole takistanud K.U apellatsiooniõigusest loobumise kinnitamisel lisaks allkirja andmisele oma nime välja kirjutamist ning allkirjastamise

kuupäeva lisamist. Seda, et K.U sai aru, mis dokumendi ta allkirjastab, näitavad ringkonnakohtu hinnangul ka väide, et ta ei näinud, millele alla kirjutab ise. Kuigi apellatsioonis väidab K.U, et ta ei tea, millele ta alla kirjutas, näitab selle käsitlemine apellatsioonis koos

väitega, et tema olukorda kasutati ära, et oli K.U apellatsiooni esitades teadlik, et tal apellatsiooniõigust ei ole.

4. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuna K.U loobus kohtuotsuse lõpposa kuulutamisel apellatsiooniõigusest, ei ole tal apellatsiooni esitamise õigust. Seetõttu tuleb K.U -

apellatsioonid jätta VTMS § 142 lg 2 p le 2 läbi vaatamata.

Allkirjastatud digitaalselt