2-18-119507/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R I U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Kaia Hälvin

Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2019.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-18-119507

Tsiviilasi

Loksa linna Posti tn 7 korteriühistu avaldus A Ri

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2269,26 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja:

Loksa

linna

Posti

tn

korteriühistu

(registrikood: 80429823, asukoht Loksa linn, Posti tn 7)

Avaldaja lepinguline esindaja: Marina Simhes-Kazakova

(e-post: simhes@gmail.com)

Puudutatud isik: A R (isikkood xxxx, elukoht xxxx)

Puudutatud

isiku

lepinguline

esindaja:

Anastassia

Rumjantseva (e-post: anastassia@kalashnikov.ee)

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

Hagita menetlus

1. Rahuldada Loksa linna Posti tn 7 korteriühistu avaldus.

2. Välja mõista A R’lt Loksa linna Posti tn 7 korteriühistu kasuks põhivõlgnevus

1624,21 eurot ja sissenõutavaks muutnud viivised 630,81 eurot, kokku 2 255,02

eurot.

3. Välja mõista A R’lt Loksa linna Posti tn 7 korteriühistu kasuks viivised alates

18.10.2019 põhinõudelt summas 1 642,21 eurot VÕS 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta puudutatud isiku A R’i kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

Avaldaja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud

Harju Maakohtule esitatud avalduse kohaselt elamu aadressil Posti 7 Loksa korter xxxx

kuulus kuni korteri 2018.a. oktoobri kuus enampakkumisel müügini kaasomandina J R`le (4/6

kaasomandist), puudutatud isikule A R`ile (1/6 kaasomandist) ning 1/6 kaasomandist kuulus

ühisomanikele S S, N R ja N G. Kuna kaasomanikud ei suutnud omavahel kokku leppida

korteriga seotud kulude kandmises, tekkis 2018.a. oktoobri kuu lõpuks majandamiskulude

võlgnevus suuruses 4 213,95 eurot. Kohtule esitatud arvete kohaselt igakuise korteritasu

(kommunaalteenused, kulud maja ülalpidamisel) nõue muutus sissenõutavaks arve esitamisele

järgeva kuu viimaseks kuupäevaks. Lisaks korteritasule kuulus tasumisele, nähtuvalt

korteriomanike 19.06.2016.a. koosoleku protokollist, korteri 2 puhul katuse remondi eest

hiljemalt 31.12.2016.a. 1 121,90 eurot ning avaldaja liikmete 21.04.2018.a. üldkoosoleku

protokolli ning selle lisa 2 kohaselt korteri 2 osa fassaadi remondi rahastamises oli määratud

kindlaks ulatuses 4559,53 eurot.

2018 oktoobri kuus Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku poolt korraldatud enampakkumisel

müügist

saadud

rahalistest

vahenditest

kuulub

avaldajale

tasumisele

korteri

majandamiskulude põhivõla katteks 2 589,74 eurot. Peale kohtutäiturilt nimetatud summa

saamist väheneb põhivõlg kuni 1 624,21 euroni (4 213,95 – 2 589,74 eurot). Seetõttu

esitatakse avaldaja põhinõue väiksemas ulatuses võrreldes tegeliku võla summaga ehk

summas 1 624,21 eurot. 2 589,74 eurot laekus avaldajale kontole 26.11.2018.a.

Kuna avalduse esitamise hetkeks võlg on tasumata täies ulatuses, esitatakse avalduses viivise

nõue võla täielikust summast, st summast 4 213,95 eurot.

Tasumata jäänud majandamiskuludest viivise suurus, mida nõuab avaldaja avalduse esitamise

päeva seisuga moodustab kokku 515,11 eurot. Allpool tuuakse esile arvete koondtabeli põhjal

koostatud viivise arvestus.

Korteritasu võlgnevus, mis kuulus tasumisele hiljemalt 27.06.2017.a. moodustas 593,67 eurot.

Sellest võlgnevusest viivise suurus alates 01.07.2017.a. ja kuni 31.12.2017.a. moodustas, kuni

31.12.2017.a. kehtiva KÜS § 7 lg 4 vastavalt tehtud arvestuse kohaselt 76,46 eurot (593,67 x

0,07 % x 184 päeva). Alates 01.01.2018.a. ja kuni 26.11.2018.a. moodustab aga viivise

suurus, kehtiva KrtS § 42 lg 1 kohaselt 42,93 eurot (593,67 x 8 % : 365 x 330 päeva). Seega

2017.a. juuni kuu lõpuks tasumata jäänud korteritasu nõudest suuruses 593,67 eurot

moodustab viivise nõude suurus perioodi eest alates 01.07.2017.a. ja kuni 26.11.2018.a.

119,39 eurot (76,46 + 42,93).

Korteriomanike üldkoosoleku 19.06.2016.a. otsusega hiljemalt 31.12.2016.a. katuse remondi

eest tasumiseks määratud 1121,9 eurot on tasumata käesoleva ajani. Sellest nõudest

moodustab viivise suurus perioodi eest alates 01.01.2017.a. ja kuni 31.12.2017.a. 286,65 eurot

(1121,9 x 0,07 % x 365 päeva). Perioodi eest alates 01.01.2018.a. ja kuni 26.11.2018.a. aga

81,15 eurot (1121,9 eurot x 8 % : 365 päeva x 330 päeva). Kokku võlgnevus katuse remondi

eest tasumata jäänud võlgnevusest moodustab perioodi eest alates 01.01.2017.a. ja kuni

26.11.2018.a. 367,8 eurot (286,65 + 81,15).

Alates 1.07.2017.a. kuni 31.12.2017.a. suurenes võlgnevus kuni 817,30 euroni ehk 223,63

euro (817,30 – 593,67) võrra, mis kuulus tasumisele hiljemalt 30.01.2018.a. Viivise suurus

sellest (223,67 eurot) nõudest moodustab perioodi eest alates 01.02.2018.a. ja kuni

26.11.2018.a. 14,66 eurot (223,63 x 8 % : 365 x 299 päeva).

Aastal 2018.a. tasumata jäänud korteritasu nõudest viivise arvestus:

31.01.2018.a. arve summas 32,68 eurot. Viivis alates 01.03.2018.a. ja kuni 26.11.2018.a. on

1,94 eurot (32,68 x 8 % : 365 päeva x 271 päeva);

28.02.2018.a. arve summas 32,41 eurot. Viivis alates 01.04.2018.a. kuni 26.11.2018.a. on 1,7

eurot (32,41 x 8 % : 365 päeva x 240 päeva);

31.03.2018.a. arve summas 31,59 eurot. Viivis alates 01.05.2018.a. kuni 26.11.2018.a. on

1,45 eurot (31,59 x 8 % : 365 päeva x 210 päeva);

30.04.2018.a. arve summas 31,39 eurot. Viivis alates 01.06.2018.a. kuni 26.11.2018.a. on

1,24 eurot (31,59 x 8 % : 365 päeva x 179 päeva);

31.05.2018.a. arve summas 31,59 eurot. Viivis alates 01.07.2018.a. kuni 26.11.2018.a. on

1,03 eurot (31,59 x 8 % : 365 päeva x 149 päeva);

30.06.2018.a. arve summas 97,13 eurot. Viivis alates 01.08.2018.a. kuni 26.11.2018.a. on

2,51 eurot (97,13 x 8 % : 365 päeva x 118 päeva);

31.07.2018.a. arve summas 91,89 eurot. Viivis alates 01.09.2018.a. kuni 26.11.2018.a. on

1,75 eurot (91,89 x 8 % : 365 päeva x 87 päeva);

31.08.2018.a. arve summas 91,09 eurot. Viivis alates 01.10.2018.a. kuni 26.11.2018.a. on

1,14 eurot (91,09 x 8 % : 365 päeva x 57 päeva);

30.09.2018.a. arve summas 91,09 eurot. Viivis alates 01.11.2018.a. kuni 26.11.2018.a. on 0,5

eurot (91,09 x 8 % : 365 päeva x 26 päeva).

31.10.2018.a. arve suuruses 91,09 eurot on hagi esitamise hetkel samuti tasumata. Viivise

arvestus sellele nõudele hagi esitamise hetkel veel alanud ei ole.

Seega 2018.a. tasumata jäänud arvetest üldises suuruses 402,79 eurot moodustab viivise

üldine suurus 13,26 eurot (1,94 + 1,7 + 1,45 + 1,24 + 1,03 + 2,51 + 1,75 + 1,14 + 0,5).

Kokku viivise nõude suurus on avalduse esitamise kuupäeva (26.11.2018.a.) seisuga 515,11

eurot (119,39 + 367,8 + 14,66 + 13,26).

Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista sissenõutavaks muutunud majandamiskulude

võlgnevuse osa suuruses 1 624,21 euro, avalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud

viivise suuruses 515,11 eurot perioodi eest alates 01.01.2017.a. kuni 26.11.2018.a. ja viivise

seadusega sätestatud suuruses (VÕS § 113 lg 1 teine lause) võlgnevuse suuruses 1 642,21

eurot tasumata jäänud osast alates 27.11.2018.a. ja kuni võlgnevuse täieliku kustutamiseni.

Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Puudutatud isiku vastuväited

Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu.

Puudutatud isiku seiskoha kohaselt vastab tõele, et elamu aadressil Posti 7 Loksa korter xxxx

kuulus kuni korteri 2018.a. oktoobri kuus enampakkumisel müügini kaasomandina J R`le (4/6

kaasomandist), puudutatud isikule A R`ile (1/6 kaasomandist) ning 1/6 kaasomandist kuulus

ühisomanikele S S, N R ja N G. Puudutatud isikule kuulus (1/6 kaasomandist) elamus

aadressil Posti 7 Loksa korter xxxx.

Vastavalt avaldusele 2018.a. oktoobri kuu lõpuks majandamiskulude võlgnevus moodustas

4213,95 euro. Eelnimetatud korter on oktoobri kuus Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku poolt

korraldatud enampakkumisel müügi teel võõrandatud. Enampakkumise käigus on avaldaja

nõue rahuldatud summas 2 589,74 eurot. Seega võlgnevus moodustab 1 624,21 euro.

AÕS § 75 lg 1 kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel

asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud

kahju ja kulutusi. Korteriomanike poolt majandamiskulude kandmise sama korra sätestab

KrtS § 40 lg 1, mille kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi

ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Kuna puudutatud isikule kuulus osa

korteriomandist (1/6 kaasomandist), siis puudutatud isiku võlgnevus hageja ees moodustab

270,70 euro (1 624,21x1:6)

Puudutatud isik tegi ettepaneku avaldajale sõlmida kompromiss selliselt, et puudutatud isik

tasub avaldajale võlgnevus summas 270,70 euro. Juhul kui avaldaja keeldub kompromissi

sõlmimisest palub puudutatud isik kohtul jätta avaldus rahuldamata ja jätta menetluskulud

avaldaja kanda.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on hagita asjad

korteriomandi ja kaasomandi asjad. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita

menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist

ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja

kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud

nõude, mille korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi

võõrandamise kohustamises. TsMA § 613 lg p 1 alusel kohus lahendab KÜ Loksa linn, Posti

xxxx avalduse A R hagita menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1

kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et avaldus on põhjendatud

ja kuulub seega rahuldamisele.

Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:

1) Kuni 2018 oktoobri kuus läbi viidud enampakkumiseni kuulus aadressil Posti 7 Loksa

korter xxxx kaasomandina J R`le (4/6 kaasomandist), puudutatud isikule A R`ile (1/6

kaasomandist) ning 1/6 kaasomandist kuulus ühisomanikele S S, N R ja N G (tlk 13

pöördel-14).

2) Ajavahemiku juuni 2015- 30.10.2018 eest oli korteri Loksa, Posti 7-xxxx võlgnevus

KÜ Posti 7 eest 4213,95 eurot (tlk 17-20);

3) 10-17.10.2018 Tallinna kohtutäitur Mati Kadak poolt läbi viidud elektroonilisel

kordusenampakkumisel müüdi Loksa, Posti 7-xxxx korter 10 400 euro eest I F’le (tlk

10-13);

4) Vastavalt 10-17.10.2018 Tallinna kohtutäitur Mati Kadak poolt läbi viidud

elektroonilisel kordusenampakkumise müügist saadud 10 400 eurot jaotuskava

kohaselt kuulub KÜ-le Loksa linn, Posti 7 tasumisele Loksa linn, Posti 7-

jandamiskulude põhivõla katteks 2 589,74 eurot (tlk 34) ja Loksa linn, Posti 7-

jandamisekulude põhivõlg KÜ Loksa linn, Posti 7 on peale seda 1 624,21 eurot

(4 213,95-2 589,74);

5) Korteri enampakkumises müügist laekus avaldaja arvele 26.11.2018 2 589,74 eurot (tl

44).

Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud

faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete

tõenditega.

Kuna 10-17.10.2018 Tallinna kohtutäitur Mati Kadak poolt läbi viidud elektroonilisel

kordusenampakkumise müügist saadud 10 400 eurot jaotuskava kohaselt tasuti KÜ-le Loksa

linn, Posti 7 tasumisele Loksa linn, Posti 7-xxxx majandamiskulude põhivõla katteks 2 589,74

eurot, siis on Posti 7-xxxx korteri majandamisekulude põhivõlg KÜ Loksa linn, Posti 7 ees

peale seda 1 624,21 eurot ( 4 213,95-2 589,74). Sellest tulenevalt avaldaja nõuab puudutatud

isikult ajavahemiku 01.01.2018 -31.10.2018 remondireservi võlgnevust summas 50 eurot ja

võlgnevust fassaadi eest summas 1 574,21 eurot. Poolte vahel on vaidlus asjaolus, kas

avaldajal on puudutatud isiku suhtes nõudeõigus võlgnevuse summas 1 642,21 eurot ja viivise

eest. Puudutatud isik leiab, et kuna temale kuulus Loska linn, Posti 7-xxxx korteriomandist

1/6 kaasomandist, siis puudutatud isiku võlgnevus hageja ees moodustab 270,70 euro (1

624,21x1:6). Avaldaja hinnangul võib ta nõuda võlgnevust puudutatud isikult, sest tegemist

on korteriomandi kaasomanike solidaarse vastutusega majandamiskulude kandmise eest

avaldaja ees.

Majandamiskulude tasumist reguleerivad kuni 31.12.2017 kehtinud KOS § 13 lg 1, KÜS § 15

¹ lg 1 ning alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 40.

KOS 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-

õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi

majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud

võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Vastavalt KÜS § 15¹ lg-le 1 on

korteriühistu majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala

osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu

korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas

energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri

kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

KrtS § 40 lg 1 kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid

vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe

tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust

erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on

kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku

õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad

majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma

kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal

võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1

sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt

(solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt

võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. KrtS § 15 lg 2 sätestab, et korteriomandist

tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud solidaarselt.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus puudutatud isiku seiskohaga, mille kohaselt

korteriomandi kaasomanike vastutuse ulatus avaldaja ees majandamiskulude kandmisel on

piiratud igaühele neist korteriomandis kuuluva mõttelise osa suurusega. KrS § 15 lg 2

tulenevalt vastutavad Loksa, Posti 7-xxxx korteriomandi ühised omanikud KÜ Loksa linn,

Posti 7 ees solidaarselt ja KÜ Loksa linn, Posti 7 võib nõuda kohustuse täielikku või osalist

täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega võib KÜ Loksa linn,

Posti 7 nõuda puudutatud isikult A R’lt Loksa linn, Posti 7-xxxx korteriomandist tulenevate

kohustuste täitmist täies ulatuses.

Kohus selgitab, et VÕS § 69 lg 1 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle

võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle

endale langevas osas. Seega solidaarkohustuse täitnud puudutatud isikule läheb üle KÜ Loksa

linn Poste 7 nõue teiste Posti 7-xxxx korteriomanike vastu, välja arvatud talle endale langevas

osas.

Puudutatud isik A R ei ole esitanud vastuväiteid avaldaja poolt esitatud arvetel kajastatud

summadele ega 19.06.2016 korteriomanike koosolekul otsustatud katuse remondi tasumise

korrale ja remondimaksete suurusele ja 21.04.2018 avaldaja üldkoosolekul otsustatud fassaadi

remondi maksete suurusele ja tasumise korrale. Kohtule esitatud avaldusele lisatud arvetel on

kajastatud summade kujunemist üksikasjalikult kirjeldatud (tlk 21-24). Kohus leiab, et korteri

majandamiskulude nõue on põhjendatud ja tõendatud. Seega tuleb puudutatud isikult A Rilt

välja mõista põhivõlg summas 1 624,21 eurot.

Kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel

võis korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud

summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule

järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kuni 31.12.2017 on avaldaja arvestanud viivist

0,07% päevas summas 363,11 eurot (76,46+286,65). Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 42 lg 1

kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda

temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt

võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Alates 01.01.2018 kuni 26.11.2018 on avaldaja arvestanud viivist 8% aastas

summas 152 eurot (42,94+81,15+14,66 +13,25). Kohus nõustub avalduses toodud viivise

arvestusega ning leiab, et avaldaja viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud.

Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista viivise põhinõudelt summas 1642,21

eurot seadusega sätestatud suuruses alates 27.11.2018 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus leiab, et avaldaja nõue on põhjendatud.

Alates 26.11.2018 kuni kohtulahendi kuulutamiseni 17.10.2019 on kohus arvestanud viivist

summas 115,7 eurot (109 päeva, viivisemäär päevas 0,021918 eurot).

Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista 17.10.2019 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivised kokku summas 630,81 eurot ja alates 18.10.2109 põhinõudelt summas

1 642,21 eurot VÕS 113 lg 1 teises lauses ulatuses kuni võlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi. Arvestades avaldaja nõude rahuldamist, peab kohus põhjendatuks jätta TsMS

§ 171 lg 1 teise lause alusel menetluskulud (riigilõiv ja õigusabikulud) puudutatud isiku

kanda.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik