4-18-6598/21 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

4-18-6598

Otsuse kuupäev

17. oktoober 2019

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Paavo Randma

Kohtuasi

N.V väärteoasi kalapüügiseaduse § 77 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 21. veebruari 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsioon, kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse pooled

N.V kaitsja vandeadvokaadi abi Allan Valk

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

18. september 2019, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 21. veebruari 2019. a otsus ja saata väärteoasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks

teises kohtukoosseisus.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtuvälise menetleja otsus

1. Keskkonnainspektsiooni (KKI) 7. detsembri 2018. a otsusega karistati N.V kalapüügiseaduse (KPS) § 77 lg 2 alusel

100 trahviühiku ehk 400 euro suuruse rahatrahviga kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise korra rikkumise eest.

Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt saabus N.V 15. oktoobril 2018 Ida-Virumaal kutseliselt kalapüügilt Peipsi järvel ja

ta tõi maale 130,54 kg koha, kuigi teatas Keskkonnainspektsioonile ja märkis püügipäevikusse, et ta püüdis 90 kg koha.

2. KPS § 61 lg 9 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2016. a määruse nr 155 „Kalapüügiga seonduvate

andmete esitamise kord“ (edaspidi kord) § 20 lg 1 p 3 sätestab, et kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

toimuva kalapüügi kohta esitatakse KKI-le vähemalt üks tund enne püügilt sadamasse või randa saabumist andmed püütud

kala hinnangulise koguse kohta kilogrammides liikide kaupa. N.V on rikkunud korra § 20 lg-t 4, mille kohaselt ei tohi

andmetes märgitud kalakogus laeva pardal või muus kala transportimiseks kasutatavas vahendis olevast ja maale toodavast

kalakogusest erineda rohkem kui kümme protsenti.

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse N.V kaitsja.

Maakohtu otsus

4. Viru Maakohtu 21. veebruari 2019. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati väärteomenetlus

väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. N.V kaitsja kaebus rahuldati. Maakohtu seisukohad on

kokkuvõtlikult järgmised.

5. Maale toodud koha kogus pole tõsikindlalt tõendatud. Kohtuvälises menetluses koostati 16. oktoobril 2018

sündmuskoha vaatluse protokoll, millest nähtub, et sündmuskoha vaatlust toimetati 15. oktoobril 2018 kell 17.59-18.50 Ida-

Virumaal Alutaguse vallas Rannapungerja külas. Kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) ega ka VTMS-s ei sätestata

tõendina sündmuskoha vaatluse protokolli. Juhul, kui kohtuväline menetleja pidas silmas KrMS §-s 87 nimetatud

vaatlusprotokolli, siis KrMS § 84 lg 1 järgi toimetatakse sündmuskoha vaatlust kuriteo toimepanemise kohas või kohas, mis

on seotud kuriteo toimepanemisega. Praegu koostati protokoll järgmisel päeval pärast sündmuskoha vaatlust KKI büroos.

6. Sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt viibisid vaatluse juures KKI inspektorid A. A., R. O. ja R. S. Kalalaeval

asusid erinevates kohtades valget ja sinist värvi plastkastid. Kolm kasti olid täidetud kohaga ja üks kast oli osaliselt täidetud

latikaga. Ülejäänud kastid olid tühjad. Rohkem andmeid maale toodud kala koguse kohta protokollis ei ole. Sündmuskoha

vaatluse protokollist nähtuvalt on selle lisaks mh kalade massi mõõtmise protokoll, kuid väärteoasja materjali hulgas seda

dokumenti ei ole.

7. Väärteoasja materjali hulgas on 15. oktoobril 2018 Ida-Virumaal Alutaguse vallas Rannapungerja külas koostatud kalade

massi mõõtmise protokoll, mille kohaselt toimetati mõõtmist kell 18.00-18.50 ning mõõtmise juures viibisid KKI

inspektorid A. A., R. O. ja R. S. Mõõtmisel kasutati kahte mitteautomaatkaalu ning kolme kasti koha kogukaal oli

130,54 kg. Ka kalade massi mõõtmise protokoll ei võimalda tuvastada maale toodud kala kogust.

8. Nimelt nähtub tunnistaja A. A. ütlustest, et kalalaeva sadamasse saabumise ajal oli lisaks temale kohal KKI inspektor

P. J., kes kaalus kalad ja kirjutas saadud andmed oma märkmikusse. Fotosid kalade kaalumisest ei tehtud ja R. O. ning

R. S. kaalumise juures ei viibinud. A. A. ei osanud öelda, kui palju kalakastid kaalusid. Kalade massi mõõtmise protokoll

koostati päev enne sündmuskoha vaatluse protokolli, massi mõõtmise protokollis märgitud mõõtmise juures viibinud isikute

arv on vastuolus A. A. ütlustega ja ei ole täpselt selge, millist kaalu mõõtmisel kasutati. Kalade massi mõõtmise protokolli ei

ole võimalik siduda sündmuskoha vaatluse protokolliga.

9. Kuna A. A. ei näinud kaalude näitusid, pole võimalik ühegi tõendi abil välja selgitada, kui palju koha menetlusalune isik

maale tõi. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus isiku süüdiolekus tema kasuks.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kassatsioon

10. Maakohtu otsuse peale kassatsiooni esitanud kohtuväline menetleja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise

menetleja otsuse jõustamist. Alternatiivselt palub kohtuväline menetleja saata väärteoasi maakohtule uueks arutamiseks.

Kohtuvälise menetleja seisukohad on lühidalt järgmised.

11. Maakohus ei järginud KrMS § 61 lg-s 2 sätestatut ega hinnanud tõendeid kogumis. See viga kujutab endast

väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist VTMS § 150 lg 1 p 8 mõttes, sest maakohtu otsuse lõpposa järeldused ei vasta

tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele.

12. VTMS § 31 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid.

Tulenevalt KrMS § 63 lg-st 1 on tõend mh uurimistoimingu protokoll. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et

väärteomenetluses koostatud sündmuskoha vaatluse protokoll on käsitatav uurimistoimingu - täpsemalt sündmuskoha

vaatluse - protokollina KrMS § 63 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-

116-10, p 8).

13. Kriminaal- ega väärteomenetluse seadustikust ei tulene, millal ja kus tuleb sündmuskoha vaatluse tulemused

protokollina vormistada. Sündmuskoha vaatluse käigus kogetud ja vaadeldud asjaolude hilisem arvutikirjas vormistamine ei

muuda protokolli lubamatuks ega ebausaldusväärseks tõendiks.

14. Sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt toimus sündmuskoha vaatlus 15. oktoobril 2018 Ida-Virumaal Alutaguse

vallas Rannapungerja külas ja sama protokolli lisaks on 15. oktoobril 2018 koostatud kalade massi mõõtmise protokoll.

Maakohtu seisukoht, et massi mõõtmise protokolli pole võimalik sündmuskoha vaatluse protokolliga seostada, on alusetu.

Sündmuskohta vaadeldi ja kalade massi mõõdeti 15. oktoobril 2018. Maale toodud kala kogus on tõendatud kalade massi

mõõtmise protokolliga. See, et massi mõõtmise protokoll ja sündmuskoha vaatluse protokoll koostati erinevatel päevadel, ei

anna alust massi mõõtmise protokolli tõendikogumist välja jätta.

15. Vaatluse käigu fotografeerimine ja fotode protokolli juurde lisamine ei ole kohustuslik. VTMS § 50 kohaselt võib

vajaduse korral kriminaalmenetluses sätestatud korras talletada menetlustoimingu protokolli lisana tõendusteavet fotol,

joonisel, filmil, heli- või videosalvestises või muul viisil. Tulenevalt KrMS § 148 lg-st 1 võib vajaduse korral tõendusteabe

peale uurimis- või muu menetlustoimingu protokollis esitamise talletada ka fotol, filmil, heli- või videosalvestises või

joonisel või muul näitlikustaval viisil. KrMS § 149 lg 1 järgi talletatakse uurimis- või muu menetlustoimingu tingimused,

käik ja tulemused fotol, kui seda peab vajalikuks uurimisasutuse ametnik või kui pildistamise kohustus on sätestatud

kriminaalmenetluse seadustikus. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et fotode puudumine ei muuda

vaatlusprotokolli ebausaldusväärseks tõendiks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. mai 2009. a määrus asjas nr 3-1-1-

41-09, p 7). Seega ei muuda kogu sündmuskoha vaatluse fotografeerimata jätmine selle käigus kogutud teavet

ebausaldusväärseks.

16. Menetlusaluse isiku süü on tõendatud sündmuskoha vaatluse protokolli, kalade massi mõõtmise protokolli ja A. A.

ütlustega kogumis. Sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt kaaluti kolm kohakasti ja seejärel vastavalt

mõõtemetoodikale kolm tühja kalakasti. Nähtuvalt kalade massi mõõtmise protokollist ja A. A. ütlustest fikseeris kala ja

tühjade kalakastide kaalu P. J. Saadud näidud kajastati kalade massi mõõtmise protokollis.

Vastus kassatsioonile

17. Menetlusaluse isiku kaitsja palub jätta maakohtu otsus muutmata ja kassatsioon rahuldamata. Kaitsja hinnangul ei ole

maakohus rikkunud väärteomenetlusõigust. Väärteoasjas olevate tõenditega ei ole võimalik tuvastada kaldale toodud kala

kogust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

18. Vaidlusaluse väärteoasja lahendamise sõlmküsimuseks on, kas menetlusaluse isiku kalapüügilt toodud kala kogus erines

rohkem kui kümme protsenti KKI-le teatatud ja püügipäevikusse märgitud andmetest (korra § 20 lg 4 rikkumine).

Maakohus on selle võrdlemisi lihtsakoelise küsimuse lahendamisel eksinud menetlusõiguse nõuete vastu, eirates tõendite

hindamise põhimõtteid ja jättes oma seisukohad jälgitavalt põhjendamata. See tingib kohtuotsuse tühistamise ja väärteoasja

maakohtule uueks arutamiseks saatmise.

19. Kohtuvälise menetleja hinnangul on väärtegu tõendatud mh 16. oktoobril 2018 koostatud sündmuskoha vaatluse

protokolliga, milles kirjeldatakse 15. oktoobril 2018 toimetatud vaatluse käiku ja selle käigus kogutud teavet. Protokolli

lisaks on kalade massi mõõtmise protokoll, mille kohaselt tehti mõõtmised 15. oktoobril 2018. Mõõtevahendina kasutati

kahte mitteautomaatkaalu. Märgitud on mh kalade kaal koos mahutiga, mahuti kaal ja kalade kaal ilma mahutita.

20. Väär on maakohtu seisukoht, et menetlusseadus ei sätesta tõendina sündmuskoha vaatluse protokolli.

Väärteomenetluses kohaldatakse tõendite kogumise osas kriminaalmenetluse sätteid, kui seadustik ei näe ette erisusi

(VTMS § 31 lg 1). KrMS § 83 lg 1 järgi on vaatlus uurimistoiming, mille eesmärgiks on koguda kriminaalasja

lahendamiseks vajalikke andmeid, avastada kuriteojäljed ja võtta asitõenditena kasutatavad objektid ära. Sama paragrahvi

lõike 2 punkti 1 kohaselt võib vaatlusobjektiks olla mh sündmuskoht. Sündmuskoha vaatlust toimetatakse kuriteo

toimepanemise kohas või kohas, mis on seotud kuriteo toimepanemisega (KrMS § 84). Vaatlus fikseeritakse

vaatlusprotokollis (§ 87). Ka kohtupraktikas on selgitatud, et väärteomenetluses koostatud sündmuskoha vaatluse protokoll

on käsitatav uurimistoimingu (täpsemalt sündmuskoha vaatluse) protokollina KrMS § 63 lg 1 mõttes ja kala loendamise

protokoll sündmuskoha vaatluse protokolli lisana KrMS § 148 tähenduses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

10. märtsi 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-116-10, p 8), mistõttu on tegemist süüteomenetluses lubatava tõendiga.

21. Maakohus osutab, et sündmuskoha vaatluse protokoll koostati päev pärast sündmuskoha vaatlust KKI büroos.

Seejuures ei selgita maakohus, kas ja kuidas mõjutab see kõnealuse protokolli usaldusväärsust. Kassaator märgib õigesti, et

seadus ei sätesta sündmuskoha vaatluse protokolli koostamise (s.o sündmuskoha vaatluse käigus kogutud teabe tõendina

vormistamise) aega ja kohta. Seda saab põhjendada asjaoluga, et protokolli koostamise aeg ja koht võivad sõltuda mitmest

tegurist, nt konkreetse süüteo tehioludest, vaatluse eesmärgist, vaatlusel osalevatest isikutest, vaatluse käigust,

vaatlusprotokolli lisadest, aga ka ilmastikuoludest jms. Kolleegium leiab, et juhul, kui uurimistoimingu protokolli ei ole

võimalik või otstarbekas vormistada uurimistoimingu käigus, võib seda teha ka pärast uurimistoimingut. Võib väita, et

selline toimimine ongi praktikas pigem reegel kui erand. Seega ei tingi ainuüksi sündmuskoha vaatluse protokolli

koostamine või vormistamine sündmuskoha vaatlusest hiljem või teises kohas a priori vaatlusprotokolli ebausaldusväärsust.

Küll aga peab protokolli koostaja viibima menetlustoimingu juures, sest oma allkirjaga kinnitab ta, et menetlustoiming tehti

just sellisel viisil, nagu see on protokollis kajastatud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-

1-1-31-11, p 20.1).

22. Lisaks ei ole maakohus põhjendanud, kuidas mõjutab vaatlusprotokolli usaldusväärsust tõik, et kalade kaalumist ei

fotografeeritud. Uurimistoimingu tingimused, käigu ja tulemused ning kogutud tõendusteabe võib talletada fotol

menetlustoimingu protokolli lisana, kui selleks esineb vajadus või kui see on kohustuslik (VTMS § 50, KrMS § 149 lg 1).

Maakohus ei viita, et kaalumise fotografeerimine oleks olnud kohustuslik. Kohtupraktikas on selgitatud, et fotode

puudumine ei muuda vaatlusprotokolli ebausaldusväärseks tõendiks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. mai 2009. a

määrus asjas nr 3-1-1-41-09, p 7).

23. Maakohtu järeldused, mis puudutavad sündmuskoha vaatluse protokolli lisaks olevat kalade massi mõõtmise protokolli,

ei ole mõistetavad. Esmalt asub maakohus seisukohale, et sündmuskoha vaatluse protokolli lisana märgitud kalade massi

mõõtmise protokolli väärteo asja materjalide hulgas ei ole. Seejärel jätkab maakohus siiski kalade massi mõõtmise

protokolli analüüsimisega. Seega on maakohtu põhjendused vastuolulised.

24. Kalade massi mõõtmise protokolli kohta märgib maakohus täpsemalt, et see ei võimalda tuvastada maale toodud koha

kogust, sest massi mõõtmise protokoll koostati päev enne sündmuskoha vaatluse protokolli. Ka siinkohal ei selgita

maakohus, kuidas osutatud asjaolu protokolli usaldusväärsust mõjutab. Samuti piirdub maakohus vaid väitega, et massi

mõõtmise protokollis märgitud mõõtmise juures viibinud isikute arv on vastuolus A. A. ütlustega, jättes tähelepanuta, et

A. A. kirjeldas maakohtu istungil antud ütlustes kalade massi mõõtmise käiku ja selgitas, et R. O. ja R. S. viibisid mõõtmise

juures alates tühjade kalakastide kaalumisest. Põhjendamata on jäänud ka kohtu järeldus, et ei ole täpselt selge, millist kaalu

mõõtmisel kasutati.

25. VTMS § 110 p 2 ja § 134 lg 1 kohaselt märgitakse maakohtu otsuse põhiosas istungil tõendamata jäänud asjaolu,

tõend, mida ei peeta usaldusväärseks, ning põhjendus, miks kohus seda usaldusväärseks ei pea. Seejuures peab kohtu

mõttekäik olema otsuse lugejale jälgitav (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. aprilli 2017. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-

10-17, p 10). Maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta, mistõttu ei ole väärteomenetluse lõpetamiseni viinud argumendid

arusaadavad. Tegemist on väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 tähenduses.

26. Juhindudes VTMS § 174 p-st 7, § 175 p-st 2 ja § 150 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu

21. veebruari 2019. a otsuse ning saadab väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kassatsioon

tuleb rahuldada.

(allkirjastatud digitaalselt)