3-18-2131/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2131

Haldusasi

OÜ Sangallo kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

6. novembri 2018. a hoiatuse nr 1712899/00081-1 alusel

sunniraha sissenõudmise keelamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 3. mai 2019. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Sangallo, esindaja Lembit Ülper

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Sangallo apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

25. september 2019

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Sangallo apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 3. mai

2019. a otsus haldusasjas nr 3-18-2131 muutmata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 18. novembril 2019

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see

on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-18-2131

2(8)

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ-le Sangallo kuulub alates 07.10.2002 Tallinnas Ristiku tn 10 kinnistu (registriosa nr

679801; katastritunnus 78408:803:0620; pindala 2390 m2; sihtotstarve 100% ärimaa), millel

asub äri- ja büroohoone, millele Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 10.12.1998

kasutusloa.

2. TLPA kohustas 14.03.2018 ettekirjutusega nr 1812899/00081 OÜ-d Sangallo viima ehitis

hiljemalt 13.07.2018 vastavusse TLPA poolt 27.08.1997 ehitusloaga nr 20307 ja 21.10.1998

ehitusloaga nr 22065 kinnitatud ehitusprojektidega.

TLPA tuvastas 22.02.2018 paikvaatlusel, et Ristiku tn 10 hoone Õle tn 3 poolsesse tulemüüri

on teise korruse tasandile ehitatud aknad. TLPA arhiivis olevast projektist nähtuvalt on hoone

eraldatud naaberkinnistust tulemüüriga, millesse ei ole kavandatud avasid (nähti ette

olemasolevad paekiviseinad puhastada, vuukida ja impregneerida). Seega on avad teostatud

õigusliku aluseta. Omavolilise ümberehitamisega ei vasta Ristiku tn 10 büroohoone sellele

ehitisele esitatavatele nõuetele, sest tagatud ei ole tuleohutus ja rikutud on keskkonnale

iseloomulikke tunnuseid (st piiril olev ja osaliselt lammutatud paekivist ajalooline tulemüür on

linnaehituslik arhitektuurne element, mis paikneb Põhja-Tallinna linnaosa miljöövääruslikus

piirkonnas). Tulemüür on ka piiriehitis, millesse avatäidete ehitamine saab toimuda ainult kõigi

puudutatud piirinaabrite nõusolekul (akende ehitamisel kaob senine privaatsus ja muutuvad

tuleohutuse nõuded). Ehitusseadustiku (EhS) § 8 kohaselt peab ehitis olema ohutu. Kuna

praegusel juhul on põhjustatud oht keskkonnale ja tagatud ei ole tuleohutus, ei vasta ehitis EhS

§ 11 lg 1 ja lg 2 p-de 2 ja 3 nõuetele. Ümberehitus riivab naabri õigusi, on linnaehituslikult

sobimatu ning ei ole kooskõlas ehitusprojekti ega tuleohutusnõuetega. Kuna Ristiku tn 10

hoone piirdekonstruktsioonile teostatud ümberehitus on tehtud õigusliku aluseta ja rikub EhS §

11 lg 1 ja lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 12 lg-te 1–3 nõudeid, siis tuleb omanikku kohustada tegema

ümberehitustöid, et viia hoone kooskõlla eeltoodud nõuetega. Kinnitatud ehitusprojektidele

vastavalt ehitades on TLPA ehitise 10.12.1998 vastu võtnud ning sellisel kujul vastab hoone ka

praegu kehtivatele nõuetele. TLPA senise praktika põhjal on sellises mahus ehitustööde

teostamiseks piisavaks tähtajaks neli kuud. Ettekirjutuses hoiatati ühtlasi, et selle täitmata

jätmise korral rakendatakse adressaadi suhtes sunniraha 1500 eurot.

TLPA märkis ettekirjutuse edastamisel 14.03.2018 e-kirjas järgmist: „Amet juhib tähelepanu,

et nõuetekohane ehitusprojekt tähendab seda, et tähtaja saabudes peab olema ehitusprojekt

ameti poolt kinnitatud ja ehitusteatis registreeritud.“

3. OÜ Sangallo esitas 10.07.2018 vastuse TLPA 14.03.2018 ettekirjutusele, milles märkis,

et omandas hoone juba lõpuni valmis ehitatuna ning ta ei ole hoonet 10.12.1998 kasutusloa

väljastamise aja seisuga võrreldes muutnud ega ümber ehitanud. Ettekirjutuse täitmiseks on OÜ

Sangallo esitanud 06.07.2018 ehitisregistrile Ristiku tn 10 büroohoone teise korruse plaani ja

tagumise külje vaated.

TLPA selgitas 03.08.2018 vastuses nr 4-4/2683-3, et kuivõrd ehitusprojekti joonistest ei nähtu

avasid Õle tn 3 poolses tulemüüris, ei saa väita, et TLPA oleks nende olemasolu kasutusloa

väljastamisega kooskõlastanud. Ühtlasi pikendades TLPA 14.03.2018 ettekirjutuse täitmise

tähtaega kuni 03.10.2018.

3-18-2131

3(8)

4. TLPA määras 06.11.2018 hoiatusega nr 1712899/00081-1 TLPA 14.03.2018

ettekirjutuse täitmise uueks tähtajaks 15.12.2018 ning hoiatas, et ettekirjutuse mittetäitmise

korral rakendatakse sunniraha 3000 eurot.

TLPA tuvastas 09.10.2018 paikvaatlusel, et Ristiku tn 10 kinnistu Õle tn 3 kinnistuga piirnevas

tulemüüris on aknaavad alles, mistõttu on OÜ Sangallo jätnud TLPA 14.03.2018 ettekirjutuse

nõude täitmata. Seetõttu rakendab TLPA adressaadi suhtes sunniraha 1500 eurot. Kui sunniraha

ei ole hiljemalt 11.11.2018 laekunud Tallinna Linnakantselei tulukontole, nõutakse sunniraha

sisse täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras.

Kuna TLPA 14.03.2018 ettekirjutuses määratud sunniraha ei osutunud kohustuse täitmiseks

piisavalt motiveerivaks, on 3000 eurot piisav summa, mis sunniks ettekirjutuse saajat sellega

pandud kohustust täitma. EhS § 133 kohaselt on juriidilise isiku suhtes rakendatava sunniraha

ülemmäär 64 000 eurot. Kui ettekirjutust ei täideta, tuleb ettekirjutuse saajal kanda hoiatuses

määratud sunniraha 3000 eurot hiljemalt 5 päeva jooksul Tallinna Linnakantselei tulukontole.

Vastasel juhul nõutakse sunniraha sisse TMS-s sätestatud korras.

5. OÜ Sangallo esitas Tallinna Halduskohtule 12.11.2018 kaebuse (nõudeid täpsustatud

20.11.2018) TLPA 14.03.2018 ettekirjutuse tühistamiseks ja TLPA 06.11.2018 hoiatuse alusel

sunniraha sissenõudmise keelamiseks. Sunniraha rakendamise alus on asendustäitmise ja

sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg 3 p 1 järgi ära langenud, sest kaebaja on TLPA 14.03.2018

ettekirjutuse täitnud. Kuna ettekirjutuse sisuks oli viia Ristiku tn 10 ehitis vastavusse

27.08.1997 ja 21.10.1998 ehituslubadega kinnitatud ehitusprojektidega ning TLPA kinnitusel

puuduvad tal kasutusloa väljastamise aegsed hoone vaated, saab ettekirjutust täita üksnes

puuduvate dokumentide vormistamisega ja nende TLPA-le esitamisega, et seadustada juba 22

aastat väldanud olukord, mida kaebaja ongi tähtaegselt teinud. Kuna TLPA ei ole teatanud, et

OÜ Sangallo esitatud dokumendid ei ole piisavad, loeb kaebaja ettekirjutuse nõuetekohaselt

täidetuks. Kuna ettekirjutusest ei selgu, kuidas seda tuleb täita, siis ei ole õiguspärane hiljem

väita, et kaebaja sooritus ei olnud see, mida TLPA tegelikult silmas pidas. TLPA viidatud aknad

olid hoonel olemas juba enne, kui kaebaja selle soetas. Pole loogiline, et kui büroohoone ruumid

oleksid kaebaja poolt korrektuurprojekti tellimise ajal olnud ilma akendeta, poleks seda viga

korrektuurprojektiga parandatud. Kuna ehitusluba kehtib kuni ehitisele kasutusloa andmiseni

(vt Riigikohtu 14.04.2015 määrus nr 3-3-1-7-15, p 11), siis ei saa pärast kasutusloa andmist

enam vaidlustada ehitise nõuetele vastavust. Sunniraha rakendamine on kaalutlusotsus, mille

tegemisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega.

6. Tallinna linn palus 12.12.2018 vastuses jätta kaebus rahuldamata. TLPA 14.03.2018

ettekirjutus on tehtud riikliku järelevalve käigus, mille raames kontrolliti kasutusloale kantud

andmete vastavust tegelikkusele (EhS § 130 lg 2 p 4). Kasutusloa saanud ehitusprojekti järgi

peab Ristiku tn 10 ja Õle tn 3 kinnistute piiril olev Ristiku tn 10 hoone sein olema tulemüür,

milles ei ole nähtud ette aknaid. Kuna järelevalve käigus tuvastati akende olemasolu, järeldati

seetõttu, et aknad on tulemüüri ehitatud omavoliliselt. Ettekirjutusest ei saa kuidagi tuletada, et

selle täitmiseks piisanuks üksnes mingite puuduolevate dokumentide esitamisest ning seda on

kaebajale täiendavalt selgitatud TLPA 03.08.2018 kirjas. Kaebaja ei ole ettekirjutuse nõuet

seniajani täitnud ja sunniraha rakendamise eesmärk on sundida teda ettekirjutust täitma. TLPA

06.11.2018 hoiatus on tervikuna õiguspärane ja proportsionaalne. Hoiatuse tegemise hetkeks

oli kaebajal ettekirjutuse täitmiseks aega ligikaudu seitse kuud ja hoiatuses määratud uut

täitmise tähtaega (15.12.2018) arvestades on kaebaja saanud ettekirjutuse täitmiseks algselt

määratud neljale kuule veel neli kuud lisaks, mis on enam kui piisav. Kuna kaebajal on olnud

piisavalt aega ettekirjutuse täitmise ettevalmistamiseks, siis on 06.11.2018 hoiatusega antud

täiendav aeg (39 päeva) mõistlik aeg ning kaebaja ei ole taotlenud ka selle tähtaja pikendamist.

TLPA ei pööra ettekirjutuse või hoiatuse vaidlustamisel üldjuhul sunniraha tasumise nõuet

3-18-2131

4(8)

täitmisele, sest ei eeldata, et adressaat täidaks ettekirjutuse nõude juba kohtuvaidluse ajal.

Hoiatuse eesmärk ei ole nõuda sisse sunniraha, vaid saavutada ettekirjutuse nõude täitmine.

7. Tallinna Halduskohus luges 23.01.2019 määrusega OÜ Sangallo kaebuse TLPA

14.03.2018 ettekirjutuse tühistamise nõude osas mittetähtaegseks, jättis kaebuse esitamise

tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetas selles osas HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1

p 2 alusel asja menetluse. OÜ Sangallo ei ole menetluse osalist lõpetamist vaidlustanud.

8. Tallinna Halduskohus jättis 03.05.2019 otsusega OÜ Sangallo kaebuse rahuldamata.

Riigikohtu 14.04.2015 määrus nr 3-3-1-7-15 (p 11) ei ole asjakohane, sest vaidluse esemeks ei

ole ehitus- ega kasutusluba, vaid riikliku järelevalve tulemusel tehtud ettekirjutuse täitmine.

Kuna ettekirjutuse tühistamise nõude osas on menetlus 23.01.2019 määrusega lõpetatud, ei saa

kaebaja enam vaidlustada asjaolu, mis oli ettekirjutuse andmise põhjuseks (s.o ehitusprojektis

ette nägemata akende olemasolu tulemüüris) ega ka vastustaja järeldust, et Ristiku tn 10 hoone

piirdekonstruktsiooni ümberehitus on tehtud õigusliku aluseta. Halduskohus jääb 23.01.2019

määruses toodud seisukohale, et ettekirjutuse resolutsioonist on arusaadav, et kaebajalt nõuti

ehitustööde tegemist, et viia ehitis kooskõlla ehitusprojektidega (st kõrvaldada ebaseadusliku

ehitustegevuse tulem). TLPA 14.03.2018 e-kirjas toodud selgitus, et tähtaja saabudes peab

olema ehitusprojekt vastustaja poolt kinnitatud ja ehitusteatis registreeritud, seondub

ebaseadusliku ehitustegevuse tulemi kõrvaldamisega. Isegi kui kaebaja ei mõistnud 14.03.2018

ettekirjutuse ja e-kirja põhjal, mida temalt nõutakse, pidi see talle selguma TLPA 03.08.2018

kirja põhjal. OÜ Sangallo seaduslik esindaja on õigusteadmistega isik (pankrotihaldur),

mistõttu ei saa tema käitumist mõista kogenematu isiku eksimusena protsessitoimingutes.

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei kõrvaldanud tulemüüris olevaid aknaid ettekirjutuses antud

tähtajaks (13.07.2018) ega ka pikendatud tähtajaks (03.10.2018). Tõendite põhjal on kaebaja

jätnud ettekirjutuse teadlikult täitmata ja ATSS § 8 lg 3 p-s 1 nimetatud alust ei esine. Kaebaja

ei ole esitanud muid põhjendusi, miks sunniraha hoiatus ei ole õiguspärane (nt sunniraha suurus,

hoiatuse täitmise tähtaeg). Kaebaja ei ole lisaks välja toonud kaalutlusvigu sunniraha hoiatuse

tegemisel. Riikliku järelevalve menetluse algatamise ajendiks oli TLPA-le esitatud teabenõue,

milles paluti teavet Ristiku tn 10 hoone seinas olevate akende seaduslikkuse kohta ning selgitati,

et tulemüüris olevad aknad kitsendavad Õle tn 3 kinnistu ehitusõigust, sest tuleohutuskuja peab

olema 8 m. TLPA viitab lisaks, et kaebaja on asunud takistama Õle tn 3 kinnistule taotletud

projekteerimistingimuste väljastamist. Seega puudutab õigusliku aluseta teostatud ümberehitus

naaberkinnistu omaniku õigusi. OÜ Sangallo jättis ettekirjutuse nõude korduvalt täitmata ning

puuduvad andmed, et ta oleks üldse asunud tegema ettevalmistusi nõude täitmiseks. Seega on

kohtul alust arvata, et ilma hoiatuse tegemiseta ei oleks kaebaja motiveeritud ebaseaduslikku

ümberehitust kõrvaldama ning vastustaja ei ole hoiatuse tegemisel seega teinud kaalutlusvigu.

EhS § 133 sätestab sunniraha ülemmääraks 64 000 eurot. Mida madalam on hoiatuse märgitud

sunniraha määr, seda madalam on haldusorgani kohustus sunniraha määra põhjendada. Kaebaja

ei ole väitnud, et 1500 ja 3000 euro suurune sunniraha omaks pöördumatut negatiivset mõju

tema majandustegevusele ning 2017. a majandusaasta aruande kohaselt on kaebajal piisavalt

vara sunniraha tasumiseks, mistõttu on kohaldatud sunniraha taotletava eesmärgi suhtes ka

proportsionaalne. TLPA on põhjendatult eeldanud, et adressaat ei asu kohtumenetluse ajal

ettekirjutust täitma, ja seega määratakse 3000 euro suuruse sunniraha osas kaebajale uus tähtaeg

ettekirjutuse täitmiseks, võttes sealjuures arvesse, et kaebaja ei ole hakanud seni tegema ka

sisulisi ettevalmistusi ettekirjutuse täitmiseks. Sellises olukorras ei saa korduva hoiatusega

antud tähtaeg ettekirjutuse täitmiseks olla küsimuseks, mille osas peaks kohus hindama kaebaja

subjektiivsete õiguste rikkumist ja seega ei oma hoiatuse kõnealune osa hoiatuse õiguspärasuse

hindamisel tähendust. Kuna hoiatus on õiguspärane, siis pole alust kaebust rahuldada.

3-18-2131

5(8)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. OÜ Sangallo palub 29.05.2019 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja

saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Halduskohus ei mõistnud, et kaebaja pöördus

kohtusse kaitse saamiseks vastustaja õigusvastase tegevuse eest (HKMS § 2 lg 1), mis seisneb

selles, et TLPA rakendab vaieldava ja ebaselge ettekirjutuse alusel OÜ Sangallo suhtes

ülekohtuselt sunnimeetmeid, hoidudes asja sisulisest lahendamisest. Halduskohus on lähtunud

pelgalt ettekirjutuse kehtivuse faktist ja selle vaidlustamise võimaluse puudumisest. Kohus ei

ole lahendanud haldusasja õigesti ja ausalt (HKMS § 2 lg 2), vaid jättis kaebuse sisuliselt üldse

lahendamata ja olulised asjaolud välja selgitamata (HKMS § 2 lg 4). Nõustuda ei saa sellega,

et kaebajal ei ole võimalik enam vaidlustada ettekirjutuses sisalduvaid ebaõigeid ja tegelikule

olukorrale mittevastavaid asjaolusid ja järeldusi. Kui ettekirjutuses tehtud järeldus ei ole tõene,

siis ei saa ega tohi isikut sundida ka seda täitma. Sunniraha rakendamine ei saa olla õigustatud

olukorras, kus ettekirjutuse adressaat on ebaselge sisuga ettekirjutuse oma arusaamist mööda

täitnud, kuigi täitmine ei ole toimunud viisil, nagu ettekirjutuse tegija seda eeldas. Ettekirjutuse

nõue viia ehitis vastavusse 27.08.1997 ja 21.10.1998 väljastatud ehituslubadega kinnitatud

ehitusprojektidega ei ole üheselt arusaadav. Esimene ehitusluba väljastati hoone varasemale

omanikule ja selle alusel toimus kogu hoone valmisehitamine (sh vaidlusaluse tagaseina osas).

Teine ehitusluba väljastati kaebaja enda tellitud korrektuurprojekti alusel ehitusmuudatuste

seadustamiseks, mis ei puudutanud vaidluse all olevaid aknaid. Kui hoone teise korruse ruumid

olnuks ilma akendeta, oleks ka see viga korrektuurprojektiga parandatud. Pole loogiline, et

kaebaja oleks jätnud ruumid pimedaks, kuid kohus ei ole sellega arvestanud. Ehitise nõuetele

vastavust ei ole ettekirjutuse tegemisega enam võimalik vaidlustada pärast ehitisele kasutusloa

andmist (vt lahend nr 3-3-1-7-15, p 11).

Kaebaja ei ole keeldunud ettekirjutuse täitmisest, vaid on asunud seda täitma. Vastustaja ei ole

ettekirjutuses selgesõnaliselt tuginenud halduskohtu viidatule, et probleemiks on tulemüüris

akende olemasolu, mida ehitusprojekt ette ei näinud. Haldusakt peab olema selge ja üheselt

mõistetav (haldusmenetluse seaduse § 55 lg 1; Riigikohtu 20.04.2018 otsus nr 3-15-443, p 12).

Vastustaja nõuab Ristiku tn 10 ehitise ehituslubade ja projektidega kooskõlla viimist olukorras,

kus hoone vastab selle vastuvõtmise aja ehituslikule seisule ning seda pole ümber ehitatud ega

muudetud. Järelikult ei ole kaebajal ka midagi kooskõlla viia, v.a esitada täiendavalt puudu

olevad dokumendid, mida kaebaja on ka teinud ja mida vastustaja on aktsepteerinud. Kaebajal

ei ole võimalik ehitada Ristiku tn 10 büroohoonet ümber, rikkumata hoone senist seisukorda.

Seetõttu ei ole tema suhtes sunniraha rakendamine võimalik (vt Riigikohtu 27.10.2015 määrus

nr 3-3-1-31-15, p 18). Ka ettekirjutusest endast nähtub, et TLPA on ehitusprojektidele vastavalt

ehitatud hoone 10.12.1998 vastu võtnud ja hoone vastab sellisel kujul ka praegu kehtivatele

nõuetele. Kui aknad oleksid ebaseaduslikud, siis ei nõuaks nende kõrvaldamine TLPA poolt

kinnitatud projekti ega ehitusteatise esitamist, kuid TLPA pole akende likvideerimist nõudnud.

Üheski seaduses ei ole sätestatud tulemüüri mõistet ja ükski ametlik register ei kajasta Ristiku

tn 10 / Õle tn 3 kinnistute vahelist tulemüüri. Kaebaja täitis ettekirjutuse temale arusaadaval ja

võimalikul viisil tähtaegselt, mistõttu on sunnivahendi kohaldamise alus ära langenud (ATSS §

8 lg 1). Teistsuguse tõlgenduse korral on ettekirjutus algusest peale õigusvastane ja õiguspärane

ei ole ka selle täitmiseks sundimine. Seadusel ei põhine ka järeldus, et õigusteadmistega isik

peab ettekirjutuse nõuet mõistma mitte nii, nagu see on sõnastatud, vaid nii, nagu vastustaja on

seda tegelikult mõelnud. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta ei ole arvestanud kaebaja

29.03.2019 seisukohas toodud põhjuseid, miks on sunniraha rakendamise alus ATSS § 8 lg 3 p

1 järgi ära langenud. Pärast ettekirjutuse täitmist on sunniraha kohaldamine õigusvastane (vt

Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 14). Sunniraha rakendamine ei pruugi olla

proportsionaalne ka siis, kui ettekirjutusest tulenevad adressaadi kohustused on ebaselged (vt

Riigikohtu 08.12.2016 otsus nr 3-3-1-62-16, p 14). Halduskohus on lisaks väljunud kaebuse

piiridest, asudes omaalgatuslikult tõendama kaebaja maksevõimet sunniraha tasumiseks. Kohus

3-18-2131

6(8)

on rikkunud ka kohtumenetluse norme, jättes kaebaja korduvatele taotlustele ja HKMS §-s 131

sätestatud eelduste puudumisele vaatamata asjas korraldamata kohtuistungi.

10. Tallinna linn palub 08.07.2019 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata. Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebaja ei saa sunniraha

kohaldamise õiguspärasust vaidlustades enam esitada vastuväiteid kehtiva TLPA 14.03.2018

ettekirjutuse õiguspärasusele. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et ettekirjutus ei ole üheselt

mõistetav, sest ettekirjutuse põhjendused ja nõuded (sh sunnivahendi rakendamise hoiatus) on

välja toodud täiesti ühemõtteliselt. Nii kaebus kui ka apellatsioonkaebus tuginevat peaasjalikult

väitele, et kaebaja ei saa ettekirjutusest aru, kuid vastustaja hinnangul on selline väide ilmselgelt

pahatahtlik. Kehtiv ettekirjutus tuleb täita viisil, nagu seda on ettekirjutuses nõutud. Mingite

vaadete ja plaanide esitamisega ei saa kuidagi heastada või olematuks muuta ehitusprojektist

mööda ehitamist. Ettekirjutuse sisu on kaebajale selgitatud ka TLPA 03.08.2018 kirjas. Lisaks

on kaebaja väitnud küll ehitusteatise esitamist, kuid seda ei ole vastustajale ega ehitisregistrile

tegelikult esitatud. Oluline on siiski, et ettekirjutuse nõude täitmiseks ei piisa üldse ehitusteatise

esitamisest. Tulemüüriga seonduvat on vastustaja selgitanud 12.12.2018 seisukohas ning seda

mõistet kasutab ehitusprojekt, mille alusel kaebaja ise 1998. a-l hoonele kasutusluba taotles.

Tulemüüri eesmärk on takistada tule levikut ühelt hoonelt teisele kustutustöödest olenemata ja

tulemüüris ei ole lubatud avatäited (vt siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 § 14 lg 12 ja § 23

lg 1; varem reguleerisid tulemüüri Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrus nr 315 ja siseministri

03.07.1998 määrus nr 25). Kaebaja väide, et Ristiku tn 10 hoonele anti 10.12.1998 kasutusluba

selliselt, et tulemüüris olid aknaavad juba olemas, on paljasõnaline ja ebausutav. Kasutusluba

väljastatakse üksnes siis, kui valminud ehitis vastab ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektile.

Seega pidid aknaavad kõnealusesse tulemüüri n-ö ilmuma alles pärast kasutusloa väljastamist.

Mõistlikku vaidlust ei saa olla, et kaebaja ei olnud kehtiva ettekirjutuse nõuet täitnud isegi

06.11.2018 hoiatuse tegemise ajaks, mistõttu on sunniraha rakendamise eeldused täidetud. EhS

§-s 133 ettenähtud ülemmääraga võrreldes on vastustaja rakendanud väga madalat sunniraha

määra, mida ei olnud tarvis ulatuslikult põhjendada. Kuna ettekirjutuses määratud sunniraha

suurus (1500 eurot) ei kallutanud kaebajat ettekirjutuse nõuet täitma, oli hoiatuses sunniraha

määra suurendamine (3000 eurot) põhjendatud. Kaebaja ei ole väitnud, et määratud sunniraha

suurus oleks tema maksevõimet arvestades ülemäärane. Kaebaja majandusnäitajad kinnitavad,

et vastustaja ei ole teinud sunniraha kohaldamisel kaalutlusvigu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Sangallo apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb

jätta rahuldamata.

12. Ringkonnakohus märgib esmalt, et nõustub apellandi etteheitega, et halduskohus rikkus

tema kaebuse kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramisega kohtumenetluse norme. OÜ

Sangallo avaldas 12.11.2018 kaebuse p-s 6.1 selgesõnaliselt soovi arutada asja kohtuistungil

ning jäi selle menetlusliku taotluse juurde ka 20.11.2018 täiendustes, vastates halduskohtu

13.11.2018 määruse p-le 5.1. Tallinna Halduskohus otsustas 01.03.2019 määrusega vaadata OÜ

Sangallo kaebuse (osas, milles haldusasja menetlust ei olnud Tallinna Halduskohtu 23.01.2019

määrusega lõpetatud) HKMS § 131 lg 1 p 2 alusel siiski läbi kirjalikus menetluses, põhjendades

seda asjaoluga, et vaidluse esemeks on jäänud üksnes sunniraha rakendamise õiguspärasuse

hindamine, mis on õigusküsimus, ning puudub vajadus tõendite kogumiseks istungil või isikute

ülekuulamiseks, mistõttu on kohtul võimalik teha otsus olemasoleva materjali põhjal. Asjaolu,

et halduskohus uuendas 18.03.2019 määrusega asja arutamise ja nõudis sunniraha kohaldamise

õiguspärasuse hindamiseks menetlusosalistelt täiendavaid seisukohti, viitab selgelt, et kaebuse

asjaolud ei olnud selged ja kaebus tulnuks seetõttu vaadata läbi kohtuistungil. Õige ei ole ka

halduskohtu seisukoht, et vaidluse all on üksnes õigusküsimused, sest sunniraha rakendamise

3-18-2131

7(8)

õiguspärasuse kontrollimiseks tuleb hinnata muu hulgas seda, kas ja kuidas pidi adressaat

ettekirjutusest aru saama ning kas tema tehtud toiminguid on võimalik käsitada ettekirjutuse

nõude (osalise) täitmisena.

Ehkki OÜ Sangallo esitas pärast halduskohtu 01.03.2019 määrusega asja kirjalikus menetluses

läbivaatamiseks määramist kohtule 29.03.2019 täiendava seisukoha, kuid ei esitanud selles (s.o

rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud avalduses) HKMS § 90 lg 1 alusel vastuväidet

kohtu tegevusele asja menetlusviisi määramisel, ei piira HKMS § 90 lg 2 praegusel juhul siiski

apellandi võimalust tugineda kohtulahendi peale edasi kaevates ka halduskohtu poolsele

menetlusveale, sest HKMS §-s 131 sätestatud nõudeid rikkudes asja kirjalikus menetluses

läbivaatamisega on piiratud isiku põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures (põhiseaduse

§ 24 lg 2; Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg 1), mis on osaks

halduskohtumenetluse üldisest aususe põhimõttest (HKMS § 2 lg 2) ja tagab tõhusamalt

kohtumenetluse avalikkuse (HKMS § 2 lg 7). Esimese astme kohtumenetluses tuleb kaebus

reeglina vaadata läbi kohtuistungil (HKMS § 126 lg 1) ning menetlusosaline ei pea kohtule ka

põhjendama, miks ta soovib asjas kohtuistungi korraldamist või miks ei ole asja võimalik

lahendada kirjalikus menetluses. Eeltoodu ei anna siiski alust saata asi halduskohtule uueks

läbivaatamiseks, sest apellant on saanud oma selgitused esitada nii kahes kohtuastmes

kirjalikult kui ka Tallinna Ringkonnakohtu 25.09.2019 istungil suuliselt. Seetõttu lahendab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse sisuliselt.

13. Kuna halduskohus lõpetas 23.01.2019 määrusega kaebetähtaja rikkumise tõttu praeguse

haldusasja menetluse OÜ Sangallo nõude osas tühistada TLPA 14.03.2018 ettekirjutus nr

1812899/00081 (tl 17-19) ning halduskohtu määrus on jõustunud ja ettekirjutus jätkuvalt

kehtiv, siis ei saa apellant enam esitada vastuväiteid ettekirjutuse õiguspärasuse suhtes (sh

küsimuses, kas ettekirjutuse tegemise aluseks olnud asjaolud on tuvastatud õigesti). ATSS § 8

lg 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks

ettekirjutus, mis kehtib ja mida ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Nimetatud

sättest tulenevalt on sunnivahendi rakendamise lubatavuse eelduseks ettekirjutuse kehtivus,

mitte aga selle õiguspärasus. Kui ettekirjutuse adressaat peab tema suhtes tehtud ettekirjutust

õigusvastaseks, tuleb tal õigeaegselt vaidlustada ettekirjutus ning selle tegemata jätmise korral

ei saa ta enam sunnivahendi rakendamise menetluses esitada vastuväiteid ettekirjutuse suhtes.

Seetõttu ei hinda ringkonnakohus asja lahendamisel apellandi väiteid, mis seonduvad sellega,

kas vastustaja on ettekirjutuse andmise menetluses õigesti tuvastanud, et Ristiku tn 10 ehitise

Õle tn 3 poolne sein peab olema tulemüür ja selle teise korruse tasandil olevad kaks akent on

ebaseaduslikult ehitatud pärast hoonele 10.12.1998 kasutusloa (tl 13-14) väljastamist.

14. Eeltoodut arvestades omab praeguse vaidluse lahendamiseks tähtsust üksnes see, kuidas

pidi OÜ Sangallo mõistma temale TLPA 14.03.2018 ettekirjutusest tulenevat kohustust ja kas

ta on selle määratud tähtajaks täitnud. Sunnivahendi rakendamise alus saab ATSS § 8 lg 3 p 1

tähenduses ära langeda üksnes siis, kui adressaat on tähtaegselt täitnud ettekirjutuse nõude

viisil, nagu keskmine mõistlik adressaat pidi sellest ettekirjutuse või selle kohta haldusorgani

antud selgituste põhjal aru saama. TLPA 14.03.2018 ettekirjutuse resolutsiooni kohaselt on

OÜ-d Sangallo kohustatud viima Ristiku tn 10 ehitis vastavusse TLPA 27.08.1997 ehitusloaga

nr 20307 ja 21.10.1998 ehitusloaga nr 22065 kinnitatud ehitusprojektidega (tl 85-94). Kuigi

ettekirjutuse resolutsioon võiks selle põhjendustest selgemini eristuda ja olla konkreetsemalt

sõnastatud, siis koosmõjus ettekirjutuse põhjendustega on siiski arusaadav, et järelevalveorgan

on pidanud õigusvastaseks olukorda, kus Ristiku tn 10 ehitise Õle tn 3 poolsesse tulemüüri teise

korruse tasandile on ehitatud aknad, mida ehitusprojektidest ei nähtu ja mis on TLPA-l olevate

dokumentide kohaselt ehitatud õigusliku aluseta (sh piirinaabriga kooskõlastamata). Akende

tõttu ei ole tagatud tuleohutus ja ebaseadusliku ehitamisega on tekitatud kahju keskkonnale.

3-18-2131

8(8)

Ehkki ringkonnakohtu hinnangul pidi apellant juba TLPA 14.03.2018 ettekirjutuse põhjal

mõistma, millist tegevust temalt oodatakse (st akende likvideerimist ja tulemüüri taastamist),

tuleb möönda, et TLPA 14.03.2018 e-kiri (tl 15) võis olla adressaadi jaoks eksitav (st sellest

võis jääda talle mulje, et temale heidetakse ette ehitusprojekti mittenõuetekohasust). Samas

hiljemalt TLPA 03.08.2018 kirjast nr 4-4/2683-3 (tl 96-96p) ei saanud apellandile jääda enam

mingit ebaselgust ettekirjutuse nõude tegeliku sisu osas. Muu hulgas märgitakse nimetatud

kirjas, et TLPA teostas 31.07.2018 Ristiku tn 10 hoone paikvaatluse ja tuvastas, et Õle tn 3

kinnistuga piirnevas tulemüüris olevad aknad on jätkuvalt alles ning seega ei ole ettekirjutuse

nõue täidetud. Sellest pidi apellant mõistma, et ettekirjutuse täitmiseks ei piisa tema poolt

tellitud hoone II korruse plaani ja täiendavate vaadete ega ehitusteatiste ja täiendavate seletuste

(tl 21-22; tl 25-26; tl 30-36; tl 50-59) ehitisregistrile esitamisest, vaid TLPA loeb ettekirjutuse

nõude täidetuks alles siis, kui Ristiku tn 10 hoone Õle tn 3 poole jäävad aknad on likvideeritud

ja tulemüür taastatud. OÜ Sangallo 10.07.2018 ja 30.08.2018 kirjades (tl 24; tl 27) toodud

vastuväited TLPA-le (samuti varasemalt 29.08.2017 ja 09.10.2017 esitatud selgitused TLPA-

le – tl 80-83) annavad alust järeldada, et vastustaja nõue oli apellandile tegelikult arusaadav,

kuid ta ei nõustunud lihtsalt TLPA hinnanguga, et vaidlusalused aknad on ehitatud pärast

hoonele kasutusloa andmist omavoliliselt ning on sellest tulenevalt püüdnud Ristiku tn 10

hoone ehitusprojektidega kooskõlla viimise asemel viia ehitusprojekte kooskõlla hoonega.

Nagu märgitud, kui apellant ei nõustunud TLPA 14.02.2018 ettekirjutuse aluseks olnud

järeldustega, tulnuks tal ettekirjutus õigeaegselt vaidlustada.

15. Iseenesest on õige, et sunniraha rakendamine ei oleks õigustatud juhul, kui apellant on

ettekirjutuse täitnud viisil, nagu ta pidi sellest aru saama, kuid esiteks oli TLPA 14.03.2018

ettekirjutus piisavalt selge ja teiseks ei saa adressaat jätta ettekirjutust üldse täitmata ka juhul,

kui ta on näiteks eksitusest mõistnud esialgu ettekirjutuse nõuet vääralt. Sellises olukorras

tuleks haldusorganil anda adressaadile üksnes täiendav tähtaeg ettekirjutuse nõude täitmiseks.

Praegusel juhul on vastustaja sellisel viisil ka käitunud. TLPA 13.04.2018 ettekirjutuses oli

selle täitmise tähtajaks määratud 13.07.2018 ning TLPA 03.08.2018 kirjaga pikendati seda

tähtaega kuni 03.10.2018. Sunniraha tasumist on apellandilt nõutud alles TLPA 06.11.2018

hoiatusega nr 1712899/00081-1 (tl 48-48p; tl 108-108p) ehk kolm kuud pärast ettekirjutuse

nõude sisu täiendavat selgitamist. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et Ristiku tn 10 hoone Õle tn

3 poolsed aknad on jätkuvalt alles (st täidetud on ATSS § 2 lg-tes 1 ja 2 sätestatud sunnivahendi

rakendamise eeldused), asjas ei esine sunnivahendi rakendamist välistavaid asjaolusid (ATSS

§ 8 lg 3) ning apellant ei ole esitanud vastuväiteid temalt vaidlustatud hoiatusega sissenõutava

ega sellega määratud sunniraha suurusele, samuti hoiatuse ATSS § 7 nõuetele vastavusele ning

ettekirjutuse nõude täitmiseks määratud tähtaja piisavusele, ei pea ringkonnakohus vajalikuks

halduskohtu otsuse p-des 19–21 toodud sellekohaseid põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4).

16. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb OÜ Sangallo apellatsioonkaebus

rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.05.2019 otsus muutmata.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et OÜ Sangallo on tasunud

apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, kuid pole esitanud andmeid muude

apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulude kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata, jäävad OÜ Sangallo menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel

tema enda kanda. Tallinna linn ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud,

mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)