4-18-4523/20 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 4-18-4523 Määruse kuupäev 16. oktoober 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Hannes Kiris Kohtuasi M. M-i taotlus menetluskulude hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari 2019. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M. M-i kaitsja vandeadvokaat Eva Tibar, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu), esindaja Aivar Toompere Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 18. september 2019, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari 2019. a määrus ja saata asi ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

2. Määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu tegi 22. mail 2018 M. M-ile kirjalikus hoiatamismenetluses väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 541 lg 1 p 2 ja liiklusseaduse (LS) § 262 p 2 alusel hoiatustrahvi 20 eurot selle eest, et ta parkis 18. mail 2018 mootorsõidukit keelatud kohas, rikkudes LS § 21 lg 4 p-s 2 sätestatud nõuet.

2. M. M-i kaitsja Indrek Repnau esitas 10. juunil 2018 hoiatustrahvi peale kohtuvälisele menetlejale kaebuse. 28. juuni 2018. a määrusega jättis kohtuväline menetleja kaebuse läbi vaatamata. M. M- i kaitsja esitas 13. juulil 2018 selle määruse peale VTMS § 76 alusel kaebuse kohtuvälise menetleja juhile. 9. augusti 2018. a määrusega jättis linnasekretär kaebuse rahuldamata. 3. septembril 2018 esitas M. M-i kaitsja VTMS § 78 alusel viimati nimetatud määruse peale kaebuse Harju Maakohtule. 10. septembri 2018. a määrusega tühistas Harju Maakohus kohtuvälise menetleja 28. juuni 2018. a ja kohtuvälise menetleja juhi 9. augusti 2018. a määruse. 12. oktoobril 2018 lõpetas kohtuväline menetleja väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

3. 4. veebruaril 2019 esitas M. M-i kaitsja VTMS § 23 alusel Harju Maakohtule taotluse valitud kaitsjale osutatud õigusabi eest makstud 1200 euro hüvitamiseks.

4-18-4523

2(6) 4. 8. veebruari 2019. a määrusega rahuldas Harju Maakohus selle taotluse ja mõistis taotletud summa Tallinna Linnavalitsuse eelarvest M. M-i kasuks välja.

5. 20. veebruaril 2019 esitas kohtuväline menetleja maakohtu viimati nimetatud määruse peale määruskaebuse, milles taotles selle tühistamist ja menetluskulude jätmist M. M-i kanda. Kohtuvälise menetleja seisukohad olid järgmised.

5.1. Maakohus ei teavitanud kohtuvälist menetlejat menetluskulude hüvitamise taotluse esitamisest ega küsinud taotluse suhtes seisukohta.

5.2. Kohtul ei olnud kolm kuud pärast põhivaidluses otsuse tegemist õigust menetluskulusid välja mõista. Kohus saab VTMS §-s 23 nimetatud menetluskulude taotluse lahendada üksnes põhivaidluses kohtuotsust või menetlust lõpetavat määrust tehes. Käesolevas asjas esitati menetluskulude väljamõistmise taotlus hilinenult ja kohus pidi jätma selle läbi vaatamata.

5.3. Kohus pole kulusid välja mõistes hinnanud seda, kuivõrd oli nende tekkimine tingitud menetlusaluse isiku käitumisest. Nimelt tuvastas kohus, et M. M. ei esitanud menetlejale parkimise õigust kinnitavat luba. Kui viimane oleks esitanud sellise loa juba kohtuvälise menetluse käigus, ei oleks kohtuvaidlust ega kohtumenetluse kulu tekkinud.

5.4. Maakohtu määrust ei saa täita, sest linnavalitsusel ei ole oma eelarvet.

6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27. veebruari 2019. a määrusega kaebuse osaliselt, tühistas maakohtu määruse ja saatis väärteomenetluses kantud õigusabikulude hüvitamise taotluse lahendamiseks kohtuvälisele menetlejale. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei olnud menetluskulude hüvitamise taotluse läbivaatamiseks pädev. Väärteomenetluse seadustik ei reguleeri kaitsjale makstud tasu hüvitamise korda juhul, kui väärteomenetluse lõpetab kohtuväline menetleja. Seetõttu tuleb VTMS § 38 lg 1 kohaselt analoogia korras lähtuda kriminaalmenetluse kohta käivatest sätetest, millest tulenevalt on kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse lõpetamisel menetluskulude hüvitamise otsustus kohtuvälise menetleja pädevuses. Kohaldades alusetult VTMS § 23, rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 2 mõttes. Menetluskulude hüvitamise taotlus oleks tulnud esitada lahendamiseks kohtuvälisele menetlejale või selle juhile. Samuti märkis ringkonnakohus, et VTMS § 198 kohaselt on ringkonnakohtu määrus lõplik ega kuulu edasikaebamisele.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. M. M-i kaitsja vandeadvokaat Eva Tibar taotleb määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kaebaja seisukohad on lühidalt järgmised.

7.1. Ringkonnakohtu määrus ei ole lõplik. Tulenevalt VTMS § 196 lg-st 4 ja kohtupraktikast on kaebajal õigus esitada määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale.

7.2. Ringkonnakohus jättis kohtumenetluse poole teavitamata määruskaebuse esitamisest ning ei andnud võimalust esitada määruskaebuse kohta oma seisukohti. Nii sai kaitsja kohtuvälise menetleja määruskaebusest teada alles päeval, mil talle edastati ringkonnakohtu määrus. Sellega rikkus ringkonnakohus oluliselt väärteomenetlusõigust.

4-18-4523

3(6) 7.3. VTMS § 23 sõnastus ei erista kohtuvälist ja kohtumenetlust. Küll aga sätestab see norm üheselt, et väärteomenetluse lõpetamise korral hüvitatakse valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu just kohtu määruse alusel. Ringkonnakohus juhindus valesti VTMS §-st 38, sest viidatud paragrahvis ei käsitleta valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist. Ka on kohtupraktikas asutud seisukohale, et väärteomenetluse lõpetamisel kohtuvälise menetleja poolt on võimalik valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist taotleda kohtult.

8. Kohtuväline menetleja leiab, et ringkonnakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik, mistõttu palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Riigikohus selgitab esmalt ringkonnakohtu määruse peale esitatud kaebuse menetlemist (I). Seejärel käsitleb kolleegium määruskaebuses väidetud väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist (II) ning vastab küsimusele, kelle pädevuses on lahendada valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotlus olukorras, kus väärteomenetluse on lõpetanud kohtuväline menetleja (III). Lõpuks võtab kolleegium kokku määruskaebemenetluse tulemuse (IV).

I

10. Kaitsja leiab, et vaatamata VTMS §-s 198 märgitule, saab ringkonnakohtu määrust siiski vaidlustada, sest VTMS § 198 on vastuolus sama seadustiku § 196 lg-ga 4. Kolleegiumi hinnangul väärib kaitsja poolt esiletoodu tähelepanu.

11. VTMS § 198 sisaldub väärteomenetluse seadustikus muutumatul kujul alates selle vastuvõtmisest, s.o 1. septembrist 2002, ja sätestab, et määruskaebuse läbi vaadanud kohtu tehtud määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Samas näeb VTMS § 196 lg 4 teine lause alates 1. septembrist 2011 ette, et määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse võtab Riigikohus menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahend selles asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.

12. Enne 1. septembrit 2011 oli VTMS § 196 lg 4 sõnastatud järgmiselt: „Riigikohtule esitatud määruskaebus võetakse menetlusse, olenemata käesoleva seadustiku § 160 lõikes 4 nimetatud asjaoludest.“ Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu nr 599 seletuskirjas (Riigikogu XI koosseis, lk 126) märgiti, et VTMS § 196 lg 4 uus sõnastus loodi analoogselt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-ga 5. Viimase ülesehitus on tõepoolest kehtiva VTMS § 196 lg 4 redaktsiooniga sarnane. Nimelt sätestatakse KrMS § 390 lg 5 esimeses lauses, et ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmine otsustatakse sarnaselt kassatsiooni menetlusse võtmisega. Kolmandas lauses aga rõhutatakse, et määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse peale esitatud määruskaebust menetletakse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahend selles asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.

13. Koos VTMS § 196 lg 4 ja KrMS § 390 lg 5 sõnastuse muutmisega tunnistati kehtetuks KrMS § 391, mis sarnaselt seni kehtiva VTMS §-ga 198 nägi ette, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus tehtud kohtumäärus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata. Eespool viidatud seletuskirja kohaselt oli muudatuse eesmärk anda Riigikohtule pädevus vaadata läbi ka neid määruskaebusi, millega vaidlustatakse määruskaebuse läbivaatamisel tehtud

4-18-4523

4(6) ringkonnakohtu määrusi juhul, kui asja lahendamine on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohast.

14. Lähtudes 1. septembril 2011 süüteomenetluse seadustikes tehtud muudatustest ja seaduseelnõu nr 599 seletuskirjas sisalduvatest selgitustest nende muudatuste eesmärkide kohta, tuleb asuda seisukohale, et KrMS § 390 lg 5 ja VTMS § 196 lg 4 uue sõnastuse loomise ning ühtaegu KrMS § 391 kehtetuks tunnistamisega jäi VTMS § 198 ekslikult kehtetuks tunnistamata. Et aga viimati nimetatu on vastuolus VTMS § 196 lg 4 teise lausega, siis tulenevalt põhimõttest lex posterior derogat legi priori (hilisem seadus muudab varasema seaduse) tuleb kohaldada hilisemat sätet ehk VTMS § 196 lg-t 4. Seega saab kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse ka määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse peale, kuid Riigikohus menetleb kaebust üksnes juhul, kui see on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.

II

15. VTMS § 194 lg 3 näeb ette, et määruskaebuse läbivaatamisel järgitakse VTMS 11.–14. peatüki sätteid, arvestades määruskaebemenetluse erisusi. VTMS § 145 lg 1 kohaselt võib ringkonnakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kuivõrd VTMS § 145 lg 1 asub 13. peatükis, siis tuleb ringkonnakohtul sellest sättest juhinduda osas, mis ei ole vastuolus määruskaebemenetluse sätetega. Arvestades, et VTMS § 194 lg 2 kohaselt vaadatakse määruskaebus läbi kirjalikus menetluses kohtumenetluse poolte osavõtuta, siis määruskaebemenetluses ei ole vajalik välja selgitada poolte seisukohta kohtuistungi korraldamise vajaduse kohta. Kuid VTMS § 145 lg-s 1 märgitud teisi tingimusi tuleb ringkonnakohtul määruskaebemenetluses järgida.

16. Esiteks tuleb ringkonnakohtul määruskaebust läbi vaadates edastada see teisele kohtumenetluse poolele. Kui menetlusalust isikut ei teavitata kohtuvälise menetleja kaebusest, rikutakse menetlusaluse isiku õigust olla oma asja arutamise juures (VTMS § 19 lg 1 p 3). Seda põhjusel, et õigus olla oma asja arutamise juures ei tähenda kitsalt vaid õigust osaleda asja kohtulikul arutamisel, s.t viibida istungisaalis ja teada istungi toimumisest, vaid laiemalt õigust olla teadlik menetlusest ja selle läbiviimise viisist. Erandiks ei ole ka menetlus, milles on arutluse all menetluskulude hüvitamine.

17. Teiseks tuleb ringkonnakohtul anda teisele kohtumenetluse poolele võimalus esitada enda seisukoht kaebuse kohta, hoolimata asjaolust, et VTMS § 196 lg 1 kohaselt peab kõrgema astme kohus vaatama määruskaebuse läbi 10 päeva jooksul selle kättesaamisest. Selle nõude järgimata jätmist on kolleegium käsitlenud menetlusõiguse olulise rikkumisena (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. novembri 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-105-12, p 6; 4. juuni 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-50-12, p 11).

18. Eeltoodud põhjustel nõustub kolleegium kaitsjaga, et praegusel juhul rikkus ringkonnakohus VTMS § 150 lg 1 p 3 tähenduses väärteomenetlusõigust sellega, et jättis kohtumenetluse poole määruskaebuse esitamisest teavitamata ega andnud talle võimalust esitada määruskaebuse kohta oma seisukohti.

III

4-18-4523

5(6) 19. Ringkonnakohus leidis, et menetluskulude hüvitamise taotlus oleks praeguses asjas tulnud esitada lahendamiseks kohtuvälisele menetlejale või selle juhile. Määruskaebuse esitaja hinnangul on ringkonnakohtu selline seisukoht ekslik ega tulene seadusest. Kriminaalkolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga ja märgib kaitsja tasu hüvitamise kohta väärteomenetluse lõpetamise korral järgmist.

20. VTMS § 23 sätestab selgelt ja ühemõtteliselt, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p-des 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest.

21. Osundatud VTMS § 23 sõnastusest nähtuvalt ei ole oluline, kas väärteomenetluse lõpetab kohtuväline menetleja või kohus, sest sõltumata sellest hüvitatakse kaitsja tasu kohtu määrusega. Kui seadusandja oleks soovinud, et kohtu pädevus kaitsja tasu hüvitamisel piirduks pelgalt juhtudega, mil väärteomenetluse lõpetab kohus, siis oleks kõnealune säte kas vastavalt sõnastatud (nt: „Väärteomenetluse lõpetamise korral kohtu poolt § 29 …“) või oleks see paigutatud väärteomenetluse seadustiku 11. („Väärteoasja arutamine maakohtus“) või 12. („Kaebemenetlus maakohtus“) peatükki. Praegu asub kõnealune paragrahv aga seadustiku 2. peatüki 3. jaos („Kaitsja väärteomenetluses“), mis on suunatud reguleerima nii kohtuvälist kui ka kohtumenetlust. Seega viivad VTMS § 23 grammatiline ja süstemaatiline tõlgendamine mõlemad tulemusele, mille kohaselt hüvitab väärteomenetluse lõpetamise korral valitud kaitsjale makstud tasu määruse alusel just kohus, mitte kohtuväline menetleja.

22. Eelmises punktis märgitud järeldust toetab ilmekalt ka VTMS § 23 eelmise ja praeguse redaktsiooni võrdlus. Nimelt sõnastati VTMS § 23 väärteomenetluse seadustiku jõustumisel 1. septembril 2002 järgmiselt: „Kui kohus tühistab väärteo eest karistuse määramise otsuse ja lõpetab väärteomenetluse ning kohtuvälises menetluses võttis selle asja arutamisest osa menetlusaluse isiku kaitsja, võib kohus isiku taotlusel otsustada kaitsjale makstud tasu temale hüvitada riigivõi kohaliku eelarve vahenditest.“ Seega oli VTMS § 23 algne redaktsioon võrreldes praegusega selgelt kitsama kohaldamisalaga. Karistusõiguse reformiga seotud seaduste muutmise seaduse eelnõuga nr 1289 (Riigikogu IX koosseis) muudeti VTMS § 23 sõnastus selliseks, nagu see kehtib ka praegu. Muudatus jõustus 21. märtsil 2003, kuid seda kohaldati tagasiulatuvalt alates 1. septembrist 2002, mil väärteomenetluse seadustik jõustus. Kui seadusandja oleks soovinud VTMS § 23 kohaldatavust piirata vaid olukordadeks, mil väärteomenetluse lõpetab kohus, oleks seda ka tehtud.

23. Seega ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et VTMS § 23 reguleerib vaid neid juhtumeid, kus väärteomenetluse lõpetab kohus, ja et praegusel juhul tuli analoogia korras kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku sätteid. Vastupidi – kolleegiumi hinnangul tuleb valitud kaitsjale makstud tasu hüvitada VTMS § 23 kohaselt kohtu määruse alusel. Seetõttu oli maakohus õigustatud ja kohustatud läbi vaatama M. M-i kaitsja esitatud valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotlust ning ringkonnakohtul oli omakorda pädevus lahendada maakohtu sellise määruse peale esitatud määruskaebust.

24. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul sisuliselt hinnata kohtuvälise menetleja määruskaebuse väiteid. See tähendab omakorda, et lahendada tuleb ka küsimus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotluse tähtaegsusest. Seejuures märgib kolleegium, et kohtuvälise menetleja seisukoht, mille kohaselt oleks tulnud taotlus esitada kohtule enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa (antud juhul kohtule, kes tegi 10. septembri 2018. a määruse), kohaldub ainult olukorras, kus väärteomenetluse lõpetab kohus. Praegusel juhul on väärteomenetluse lõpetanud

4-18-4523

6(6) aga kohtuväline menetleja. Kui kohus leiab, et taotlus oli tähtaegne, siis tuleb analüüsida ka taotluse põhjendatust.

IV

25. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 194 lg-st 3, § 175 p-st 2, § 150 lg 1 p-st 3 ja § 174 p-st 7 koosmõjus §-ga 152, tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari 2019. a määruse ja saadab väärteoasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Riigikohus rahuldab määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)