2-18-6374/72 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vahur-Peeter Liin ja

Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-6374

Tsiviilasi

MOMO CAPITAL OÜ (pankrotis) pankrotihalduri

Martin Pärna hagi SIA Smart Finance Holding vastu

tehingu

tühisuse

tuvastamiseks,

omandiõiguse

tunnustamiseks

ja

tahteavalduse

andmise

kohustamiseks,

alternatiivselt

tehingu

tagasivõitmiseks või rahalise hüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31. mai 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MOMO CAPITAL OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind ringkonnakohtus 2 610 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja MOMO CAPITAL OÜ (11936408, pankrotis)

pankrotihaldur Martin Pärn

Kostja SIA Smart Finance Holding (Läti Vabariigi

registrikood

40203073579),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Martin Lepp

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu MOMO CAPITAL OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Martin Pärna

hagist loobumine ning lõpetada tsiviilasja nr 2-18-6374 menetlus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 31. mai 2019. a otsus.

3. Jätta MOMO CAPITAL OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Martin Pärna taotlus

maakohtus tasutud poole riigilõivu ja ringkonnakohtus tasutud riigilõivu (100

eurot) tagastamiseks rahuldamata.

4. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud MOMO CAPITAL OÜ (pankrotis)

kanda.

5. Määrata kindlaks SIA Smart Finance Holding hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus ning mõista MOMO CAPITAL OÜ-lt (pankrotis) SIA Smart

Finance Holding kasuks välja maakohtu menetluskulud 8125 eurot ja

apellatsiooniastme menetluskulud 375 eurot.

6. Kohustada

MOMO

CAPITAL

OÜ

(pankrotis)

tasuma

väljamõistetud

menetluskuludelt SIA-le Smart Finance Holding viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

2 (5)

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses

võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MOMO CAPITAL OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotihaldur Martin Pärn (hageja) esitas

24. aprillil 2018 Harju Maakohtule SIA Smart Finance Holding (kostja) vastu hagi, milles palus

tunnistada võlgniku ja kostja vahel 29. septembril 2017 sõlmitud Cash on Go Ltd aktsiate

müügileping tagasivõitmise korras kehtetuks. Hageja esitas 26. juulil 2018 maakohtule nõuete

täpsustuse, paludes tehingu tühisuse tuvastamist, omandiõiguse tunnustamist ja tahteavalduse

andmise kohustamist, alternatiivselt tehingu tagasivõitmist või rahalist hüvitist.

2. Harju Maakohus jättis 31. mai 2019. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

3. Hageja esitas 1. juulil 2019 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus

maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Ühes

apellatsioonkaebusega esitas hageja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise

kohustusest osaliselt vabastamiseks.

4. 12. juuli 2019. a määrusega jättis ringkonnakohus hageja menetlusabi taotluse rahuldamata

ja kohustas hagejat tasuma apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 3300 eurot. Hageja

taotlusel pikendas ringkonnakohus riigilõivu tasumise tähtaega kuni 30. septembrini 2019.

5. 30. septembril 2019 esitas hageja hagist loobumise avalduse.

6. Kostja

2. oktoobri 2019. a

seisukoha

kohaselt

peaks

ringkonnakohus

jätma

apellatsioonkaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 3 alusel menetlusse

võtmata ning jõustuma peaks maakohtu otsus, millega jäeti hagi rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et hageja hagist loobumine tuleb vastu võtta, vaidlustatud otsus

tühistada ja asjas menetlus lõpetada.

TsMS § 451¹ lg 1 järgi, kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas

edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse

lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või esitatakse

hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud

kohus. Hagi läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral võib

kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asja

menetluse. TsMS § 451¹ lg 2 sätestab, et pärast apellatsioonkaebuse esitamist saab sama

parahrahvi lõikes 1 nimetatud toiminguid teha ringkonnakohus, isegi kui kaebust ei ole veel

menetlusse võetud.

8. Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et praeguses olukorras tuleks hageja

apellatsioonkaebus jätta TsMS § 637 lg 1 p 3 alusel menetlusse võtmata. Menetlusõigusi

3 (5)

käsutavad pooled ning hagejal on õigus esitatud nõudest loobuda (TsMS § 4 lg 3 teine lause).

Kuna hageja soovib hagist loobuda, tuleb kohaldamisele TsMS § 451¹.

9. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad TsMS § 429 lg-s

4 sätestatud alused hagist loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Apellatsioonimenetluses hagist

loobumise vastuvõtmisel tühistab ringkonnakohus TsMS § 645 lg 1 kohaselt määrusega

esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse.

10. Ringkonnakohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg

1).

Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud

juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist

rahuldanud (TsMS § 168 lg 4). Praeguses asjas ei ole hagist loobumist tinginud kostja

käitumine, mistõttu tuleb maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda.

11. Kolleegium leiab TsMS §-st 2 sätestatud meneltusökonoomia põhimõtet silmas pidades, et

praeguses asjas saab ringkonnakohus TsMS § 174 lg 1 alusel määrata kindlaks ka kostja

menetluskulude rahalise suuruse.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS

§ 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

12. Kostja esitas 23. mail 2019 maakohtu menetluskulude kohta nimekirja, mille kohaselt

osutati talle maakohtu menetluses õigusteenust tunnihinnaga 125 eurot (käibemaksuta) summas

27 008,35 eurot. Lisaks kandis kostja tõlgi- ja bürookulu 756 eurot ja eksperdikulu 1750 eurot.

Kostja esitas 2. oktoobril 2019 apellatsiooniastme menetluskulude kohta nimekirja, mille

kohaselt osutati talle ringkonnakohtu menetluses õigusteenust tunnihinnaga 125 eurot

(käibemaksuta) summas 1562,50 eurot (12 tundi ja 30 min). Menetluskulud tulenesid maakohtu

otsusega tutvumisest ja selle analüüsist, kliendiga suhtlemisest, apellatsioonkaebuse ja

menetlusabi taotlusega tutvumisest, menetlusabi taotluse osas seisukoha koostamisest,

kompromissiläbirääkimise ettepanekuga tutvumisest, hagist loobumise avaldusega tutvumisest,

sellele seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisest.

Hageja leiab, et kostja esindaja kulud on põhjendamatult suured, arvestades, et asi lahendati

esimeses astmes kirjalikus menetluses ning apellatsioonkaebust pole menetlusse võetud.

Hageja arvates võiksid kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud olla ca 5000

eurot.

13. Kolleegiumi hinnangul tuleb kostja lepingulise esindaja ajakulu vähendada. Suurem osa

ajakulust tuleneb lepingulise esindaja suhtlemisest kliendi, kohtu või eksperdiga ja edasise

menetluse analüüsimisest ja planeerimisest. Asja materjalide põhjal ei saa lugeda selliseid

toiminguid vajalikuks ega põhjendatuks. Ringkonnakohus arvestab suhtlemise ja analüüsimise

ajakulu osas, mis võib lepingulisele esindajale olla vajalik menetlustoimingu tegemiseks.

14. Arve nr 2018137 spetsifikatsiooni kohaselt on 13. juunist 2018 4. juulini 2018 kulunud

esindajal menetlustoimingutele 50 tundi ja 5 min. Kostja esindaja tutvus hagimaterjalidega,

suhtles kliendi ja eksperdiga, analüüsis kohtupraktikat ja koostas 3. juulil 2018. a seisukoha

hagi tagamise avaldusele. Arvestades asja mahtu ja keerukust, on kolleegiumi arvates nimetatud

perioodi vajalik ja põhjendatud ajakulu 20 tundi. Samuti on põhjendatud tõlgikulu 150 eurot.

Arve nr 2018151 spetsifikatsiooni kohaselt on 5. juulist 2018 1. augustini 2018 kulunud

esindajal menetlustoimingutele 22 tundi ja 18 min. Kostja esindaja suhtles kliendi ja eksperdiga

ning koostas 6. augustil 2018. a taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks. Asja

4 (5)

materjalidest ei nähtu kostja esindaja vajadust kohtuda korduvalt V. Särgavaga kompromissi

läbirääkimisteks ja analüüsida hageja riigilõivu maksmisega seotud küsimusi. Nimetatud

perioodi vajalik ja põhjendatud ajakulu kolleegiumi arvates on 3 tundi.

Arve nr 2018172 spetsifikatsiooni kohaselt on 6. augustist 2018 3. septembrini 2018 kulunud

esindajal menetlustoimingutele 12 tundi ja 6 min. Kostja esindaja suhtles kliendiga, koostas

hagile vastuse ja tutvus kohtupraktikaga. Arve nr 2018183 spetsifikatsiooni kohaselt on

11. septembrist 2018 2. oktoobrini 2018 kulunud esindajal menetlustoimingutele 19 tundi ja 15

min. Kostja esindaja suhtles kliendiga, koostas 24. septembril 2018. a vastuse hagile ning esitas

kohtule vajalikud tõlked. Arvestades asja mahtu ja keerukust, on kolleegiumi arvates nimetatud

perioodide vajalik ja põhjendatud ajakulu 10 tundi. Samuti on põhjendatud tõlgikulu 600 eurot.

Põhjendatud pole registri väljavõtete tegemise kulu 6 eurot, sest kostja pole põhjendanud, miks

oli vajalik esitada kohtule pankrotivõlgniku kohta inglise keelne äriregistri väljavõte (vastuse

lisa 7).

Arve nr 2018215 spetsifikatsiooni kohaselt on 4. oktoobrist 2018 8. novembrini 2018 kulunud

esindajal menetlustoimingutele 19 tundi ja 50 min. Kostja esindaja tutvus kohtu ja

pooltevahelise kirjavahetusega. Asja materjalide põhjal saab nimetatud perioodi vajalikuks ja

põhjendatud ajakuluks pidada 1 tund, mis oli vajalik 25. oktoobri 2018. a seisukoha

koostamiseks. Teisi asja menetlemiseks vajalikke ja põhjendatud toiminguid asja materjalidest

ei nähtu.

Arve nr 2018223 spetsifikatsiooni kohaselt on 12. novembrist 2018 4. detsembrini 2018

kulunud esindajal menetlustoimingutele 14 tundi ja 27 min. Kostja esindaja suhtles kliendiga

ja andis talle ülevaate menetlusest. Asja materjalidest nähtub, et kostja esindaja on

4. detsembril 2018 esitanud kohtule seisukoha e-kirjaga. Seega on vajalik ja põhjendatud

ajakulu nimetatud perioodi osas 30 min. Teisi vajalikke ja põhjendatud toiminguid asja

materjalidest ei nähtu.

Arve nr 2018240 spetsifikatsiooni kohaselt on 6. detsembrist 2018 13. detsembrini 2018

kulunud esindajal menetlustoimingutele 2 tundi. Kostja esindaja suhtles kliendi ja kohtuga,

tutvus eksperdiarvamusega ning analüüsis edasist tegevust. Kolleegiumi hinnangul on

nimetatud perioodi vajalik ja põhjendatud ajakulu 1 tund ja 30 min eksperdiarvamusega

tutvumiseks.

Arve nr 2019015 spetsifikatsiooni kohaselt on 21. jaanuarist 2019 6. veebruarini 2019 kulunud

esindajal menetlustoimingutele 3 tundi ja 5 min. Kostja esindaja suhtles kliendi ja kohtuga.

Arve nr 2019029 spetsifikatsiooni kohaselt on 11. veebruarist 2019 28. veebruarini 2019

kulunud esindajal menetlustoimingutele 5 tundi ja 30 min. Kostja esindaja suhtles ja pidas nõu

kliendiga ning tutvus hageja täiendava kirjaga. Nimetatud perioodidel on kohus teinud pooltele

kompromissiettepaneku ning kostja esindaja on sellele vastanud. Seega on vajalik ja

põhjendatud ajakulu 1 tund ettepanekuga tutvumiseks, kliendiga suhtlemiseks ja kohtule

vastamiseks. Teisi vajalikke ja põhjendatud toiminguid asja materjalidest ei nähtu.

Arve nr 2019041 spetsifikatsiooni kohaselt on 18. märtsist 2019 3. aprillini 2019 kulunud

esindajal menetlustoimingutele 10 tundi ja 56 min. Kostja esindaja suhtles ja pidas nõu kliendi

ja eksperdiga ning teostas õiguslikku analüüsi. Arve nr 2019066 spetsifikatsiooni kohaselt on

4. aprillist 2019 2. maini 2019 kulunud esindajal menetlustoimingutele 32 tundi ja 32 min ning

täiendavalt 13. maist 2019 21. maini 2019 kliendiga suhtlemiseks ja seisukoha koostamiseks

24 tundi. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja 11. aprillil 2019 esitanud taotluse täiendava

ekspertiisi määramiseks, millest ta 24. aprilli 2019. a e-kirjaga loobus. Vajalik ja põhjendatud

on seega 21. mai 2019. a seisukoha koostamisele kulunud ajakulu, sh kliendiga suhtlemine, 8

tundi. Teisi vajalikke ja põhjendatud toiminguid asja materjalidest ei nähtu.

15. Kostja esindaja tunnitasu on vajalik ja põhjendatud ning ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ja

5 (5)

saab õigusteenuselt käibemaksu tagasi. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks maakohtus välja

mõista lepingulise esindaja kuluna (45 x 125) 5625 eurot.

Lisaks lepingulise esindaja kuludele tuleb hagejalt kostja kasuks TsMS § 143 p 1 alusel välja

mõista tõlgikulu 750 eurot ja eksperdikulu 1750 eurot.

16. Apellatsiooniastmes on kostja lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 esimese lause

järgi vajalik ja põhjendatud 3 tunni ulatuses, mis tuleneb hagist loobumise avaldusega

tutvumisest, kliendiga suhtlemisest ning sellele seisukoha koostamisest. Praeguse asja

menetlusstaadiumist tulenevalt ei pidanud kostja tutvuma apellatsioonkaebusega ega kulutama

aega

apellatsioonimenetlusega

seotud

toimingute

tegemiseks.

Samuti

ei

palunud

ringkonnakohus kostjalt seisukohta hageja menetlusabi taotluse suhtes. Vajalikuks ja

põhjendatud menetluskuluks ei ole menetluskulude nimekirja koostamine. Selline kulu ei ole

kohtupraktika kohaselt ka hüvitatav, sest menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei

nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma

lepingulise esindajata (vt Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 13 ja

selles viidatud lahend). Kostja esindaja tunnitasu on vajalik ja põhjendatud ning ei ületa

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja on kinnitanud, et ta on

käibemaksukohustuslane ja saab õigusteenuselt käibemaksu tagasi. Seega tuleb hagejalt kostja

kasuks apellatsiooniastmes välja mõista lepingulise esindaja kuluna (3 x 125) 375 eurot.

17. Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt kostja taotlusel tema kasuks välja mõista

hüvitatavatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

18. Hageja taotlus maakohtus tasutud poole riigilõivu tagastamiseks ja ringkonnakohtus

tasutud 100 euro riigilõivu tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata.

TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub

hagist. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud

riigilõivu (TsMS § 150 lg 3). Samuti puudub alus apellatsiooniastmes tasutud 100 euro

riigilõivu tagastamiseks, sest see ei ületa poolt ringkonnakohtu menetluses tasumisele kuuluvast

riigilõivust.

19. Hageja võib ringkonnakohtu määruse peale riigilõivu tagastamisest keeldumise osas edasi

kaevata Riigikohtule TsMS § 150 lg 8 alusel.

Pooled võivad menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule TsMS

§ 645 lg 2 alusel. Menetluskulude jaotust saavad pooled vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

20. Vastavalt tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-le 15 asendab praeguse kohtukoosseisu liiget

Margo Klaari Vahur-Peeter Liin.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest