1-19-3553/19 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1(7)

K O

H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2019 Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-19-3553 Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Svetlana Hamaza Kohtuasi Viru Vangla materjalid .R-i vangistusest X tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 15.10.2019 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu X.R Viibimiskoht: Viru Vangla; v : xxx; abanemisjärgne elukoht isikukood: ; XXX Venemaa Föderatsiooni kodakondsus; ; emakeel vene keel põhiharidus – Varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, neist viimane: - Viru Maakoh otsusega 10.05.2019 tu KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi KarS § 65 lg päeva ja

1 ja 2 alusel 1 aasta 7 kuud ja 22

vangistust. Karistuse kandmise algus 11.03.2019 Karistuse kandmise algus 11.03.2019 02.11.2020 ja lõpp Kaitsja Vandeadvokaat Irina Žurina

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § ja KrMS § 426, § 432 määras

:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve X.R alla vabastamata.

Rahuldada kaitsja vandeadvokaat taotlus ja v .R-ilt X Irina Žurina älja mõista riigituludesse menetluskulud 201 (kakssada ) eurot ja 12 senti kaitsjatasu

üks kohtulikus me

netluses osutatud õigusabi eest.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor pangas nr EE401700017002872300.

2(7)

Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus „ 99919700024284 .R X , 1-19-3553, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Maakohtu 10.05.2019 otsusega tunnistati .R süüdi KarS §121 lg 2 p 2, X järgi (02.10.2018 episood) ja mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

X.R-i karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ja lõplikult kuuluti .R il kandmisele 4 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel X -

liideti mõistetud karistusele 4 kuud 27 päeva vangistust Viru Maakohtu 24.10.2018 otsusega mõistetud ja mõisteti .R ile liitkaristuseks X - karistus 1 aasta vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvati liitkaristusest maha Viru Maakohtu 24.10.2018 otsusega mõistetud ja osaliselt ärakantud karistus

38 tundi

(millele

üldkasulikku tööd vastab 38 päeva vangistust) ning mõisteti .R ile X - liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 22 päeva vangistust. Samuti tunnistati .R X süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi (08.03.2019 episood) ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele 6 kuud vangistust käesoleva kohtuotsusega eespool mõistetud karistus 1 aasta 1 kuu 22 päeva vangistust ning mõisteti talle lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud 22 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 30.05.2019.

Viru Vangla esitas 26. .2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava .R-i X vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Karistuse kandmise algus 11.03.2019 02.11.2020. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 06.01.2020.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 28.09.2019.

X.R andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.

Kinnipidamisasutusest .R-i ta on X kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kriminaalkorras karistatud 3 korda. Reaalset vangistust kannab esimest korda. Isikut on korduvalt karistatud füüsilise vägivalla eest, seega muster kordub. Isikut on veel karistatud elektrienergia, maagaasi ja soojusenergia ebaseadusliku kasutamise eest. Võrreldes eelmise kuriteoga on vägivaldsuse raskusaste suurenenud. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarvitamine, halb probleemide lahendamise oskus ja mõtlematu käitumine.

X.R-i

ndividuaalne täitmiskava on 02.08.2019 kinnitatud, mistõttu ei ole veel jõudnud hõive tegevustes osaleda. Isikut ei ole veel tööle määratud, kuna isikul puudub veel vastav meditsiiniline tõend. Isik ei ole subkultuurne, ta soovib töötada ning osaleda sotsiaalprogrammides. Isiku käitumises ei esine probleeme, ta on rahulik ning suhtub ametnikesse viisakalt.

3(7)

X.R-il puuduvad distsiplinaarkaristused.

X.R elas aadressil: xxx. Tegemist on 1-toalise korteriga, mille ema talle olevat ostnud. uudub elekter. Korteril on suured kommunaalvõlad ning korter on sundmüügis. Korteris p Enne vangistust elas isik oma elukaaslase juures, kelle vastu pani toime kuriteo. Isiku sõnul ei ole tal peale vabanemist elukohta, seega on vajalik isikule tugiisiku teenust. .R X taotles vabastamist elektroonilise järelevalve alla aadressile xxx. Tegemist on rehabilitatsioonikeskusega Uus Põlvkond ning kõnealune elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Kirjaliku nõusoleku, toetamaks kinnipeetava vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist, andis

rehabilitatsioonikeskuse „Uus põlvkond“ direktor.

Isikul on kehtiv isikut 09.07.2020. tõendav dokument kehtivusega kuni

Kinnipeetav omandas Venemaal 9.klassi hariduse. Riigikeelt isik ei valda. Haridusse suhtub positiivselt, on huvitatud riigikeele õppimisest. Hiljem ütles, et õppida ta ei suuda. Haiguse tõttu ei ole ta enda sõnul võimeline loetavalt kirjutama, tema tähelepanuvõime hajub. Tugevate preparaatide manustamise tulemusena esineb probleeme mäluga.

Enne vangistust .R X ei töötanud, kuna sai töövõimetuspensionit 100%. Isik on olnud töötukassas arvel tööotsijana. Venemaal töötas perioodil 2003 2005 metsas raietöödel. - Eestisse tuli elama 2005. a. Esialgu tegi juhutöid metsas raietöödel. 2008 2014 töötas teetöödel - asfalti panijana. Isikul on küll kindel sissetulek, kuid ta omab võlgasid, mille tasumisega on raskusi. Ennetähtaegse vabanemise korral .R koheselt töökohta ei oma. X Riigipoolsete tugiteenuste tagamiseks tuleb end arvele võtta Eesti Töötukassas, et oleksid tagatud riigipoolsed toetused tööturuametis pakutavate teenuste näol.

Isiku sõnul ei ole kunagi oma emaga läbi saanud, kuna nad olevat väga erinevad inimesed. Peale oma esimese elukaaslase surma 2016. a, läksid nad emaga veel rohkem tülli, kuna ema solvas tema surnud elukaaslast. Seejärel olevat nad kättpidi üksteisele kallale läinud. Isikut on ka karistatud selle eest, et ta kasutas ema suhtes füüsilist vägivalda. Isa on surnud. Isikul ei ole õdesid-vendi. Praeguse elukaaslase suhtes on korduvalt kasutanud füüsilist vägivalda. Lapsi ei ole. Suhtlusringi on kuulunud kriminaalse taustaga isikuid, kellest osad on surnud, osadega ise enam ei soovi suhelda. Elustiili tuleb pidada riskivaks ja hoolimatuks, kuna on korduvalt kasutanud lähedaste vastu vägivalda, mis näitab, et isik ei väärtusta peresuhteid ega austa peale iseenda kedagi.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et .R i endise elukaaslase sõnul kinnipeetav X - X.R soovib temaga suhelda ja kooselu uuesti alustada, kuid elukaaslane b välista kooselu võimalikkuse.

Isik alustas alkoholi tarvitamist 15.a vanuselt. Enamasti nooruses tarvitas õlut. Nüüd tarvitab ka viina. Isik tarvitab alkoholi palju, vahel on ka kuuajased tsüklid. Raha kulus palju alkoholi ostmiseks, enamus pensionist saadud raha joodi maha. Isikuvastased kuriteod on isik sooritanud alkoholijoobes. Tunnistab, et muutub alkoholijoobes agressiivseks, ei oska ennast tagasi hoida. Samuti ta tunnistab, et on alkoholisõltlane. Isik on aastaid elanud asotsiaalset elu, seega motivatsio

on alkoholi loobumiseks on küsitav.

Isikut on korduvalt väärteo korras karistatud narkootikumide tarvitamise eest. Noorukina Venemaal elades tarvitas vahel heroiini. Eestisse tulles tarvitas amfetamiini 1-2 korda kuus, süstimist eitab. On ka kanepit proovinud. Isik alustas narkootikumide tarvitamisega 17.a vanuselt. Isiku sõnul tarvitas harva, kuna see olevat kallis lõbu. Igapäevane elu pigem ei ole seotud hankimise ja tarvitamisega. Väidetavalt tarvitab, kui pakutakse, ise kulutab hankimisele raha vähe.

4(7)

Isik põeb kroonilist haigust. Diagnoositud on psühhiaatrilised probleemid. Saab ravi. Enda tervislikku seisundit loeb heaks, suitsiidimõtteid ei ole esinenud. Kohanemisraskusi eitab. Kooliajal esinesid käitumisraskused. Isik vajab ravi jätkamist ja psühhiaatri jälgimist.

Suhtlemisoskused on tavapärased. Korduvalt kasutanud vägivalda oma lähedaste suhtes. Käitumist tuleb pidada impulsiivseks, kuna kordab vigu, sest ei suuda õppust võtta varasematest eksimustest. Probleemide lahendamiseks kasutab vägivalda, tarvitab alkoholi. Probleemides ja ebaõnnestumises pigem süüdistab teisi. Isik ei oskagi muud moodi oma probleeme lahendada. Selline käitumine näitab, et isikul on väljakujunenud elustiil. Ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Kasutades teiste suhtes vägivalda näitab see isiku vähest empaatiavõimet. Samas saab aru, et kõige taga on alkohol ning kaine peaga ta nii ei käituks. Eesmärgid ebamäärased.

X.R t

unnistab küll oma kuritegu, kuid isiku käitumine viitab vähesele motiveeritusele loobuda kuritegelikust käitumisest. Leiab, et ametnikud vaid teevad oma tööd, seega suhtumist ametnikesse tuleb pidada positiivseks. Varem on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, kuid väljendas valmisolekut täita kriminaalhoolduse nõudeid. Suhtumist ühiskonda tuleb pidada negatiivseks, kuna tegemist on korduva seaduserikkujaga, kes ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Kuritegelikud hoiakud, samuti oma teosse kriitilise suhtumise puudumine ja teo õigustamine viitavad motivatsiooni puudumisele loobuda kuritegelikust käitumisest. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vabaduses on riskifaktoriks alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine. Korduvkaristatus näitab, et oma varasematest karistustest ei ole kinnipeetav teinud järeldusi ja on jätkanud kuritegude toimepanemist. Varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset mõju avaldanud, isik rikkus kriminaalhooldusel kohustust mitte tarvitada alkoholi ja kateseajal esines õigusrikkumisi. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et .R muudaks oma hoiakuid ja X mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega, teadvustaks tingimisi karistuse ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud elama seaduskuulekat elu.

Ohustatud on avalikkus (risk ühiskonnas ning kõrgohtlik e täiskasvanu/täiskasvanu ) konkreets te suhtes. Oht seisneb vägivalla kasutamises ja lõhkeseadeldise olulise osa ebaseaduslikus käitlemises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik tarvitab alkoholi ning ta kaotab probleemide ilmnemisel enesekontrolli.

Viru Vangla, arvestades .R-i ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise X tõenäosust, tingimisi enne tähtaega vabastamist ei toeta .R-i X .

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus vabastab .R-i X tingim elektroonilise valve pikkuseks isi ennem tähtaega elektroonilise valvega, oleks otstarbekas määrata katseaeg ja käitumiskontrolli pikkus kuni tema karistusaja lõpuni, s.o. kuni

2 kuud ning 02.11.2020. .R-ile X Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata järgmised kohustused: mitte tarvitama alkoholi; mitte omama ega tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; äbima alkoholi ravi otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu l ; määratud tähtajaks või asuma tööle või võtma ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, ; mis maandab . uue kuriteo sooritamise riske mõtlemise ja käitumise valdkonnas

Kohtuistung

15.10.2019 toimunud k ist ohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastam elektroonilisele järelevalvele kohaldamisega. Kinnipeetav kinnitas, et vabanemise korral ta hakkab elama rehabilitatsioonikeskuse aadressil: xxx. s „Uus Põlvkond“ Ta lubas käituda edaspidi seadusekuulekalt, vabaduses ta hakkab asuma tööle Ta on juba alustanud tööd vanglas. .

5(7)

Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, .R-i

X ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja leidis, et kõik eeldused vabastamiseks tingimisi enne tähtaega on X.R-i olemas.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et .R-i X tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt või eise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme b kohus t kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 3 kehtivat kriminaalkaristatust. Ta on korduvalt karistatud kehalis se toimepanemise eest. Viimane kuritegu pani ta toime e väärkohtlemi oma elukaaslase suhtes.

Kohus hindab neid kui asjaolusid, et vangistus ei piisavalt distsiplineerivalt ning kohus mõju talle ei ole veendunud, et vabaduses viibimine osutab .R-i paremat X käitumisele mõju.

Süüdimõistetul on 9 klassi haridus. Isik omandatud erialasid. Ta ei valda riigikeelt. ei Kinnipeetaval on tasumata võlgasid. Garanteeritud töökoht isikul puudub. Isikul on probleemid ka alkoholi tarvitamisega editsiiniosakonna andmetel on isik alkoholi , puudub (m sõltlane) lähivõrgustik ning on olemas vägivalla kasutamise lähedaste suhtes. risk

Samas tuleb positiivseks lugeda, et .R-il puuduvad distsiplinaarkaristused ning

X i vanglas ei esine probleeme. siku käitumises

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama asuda sse „ rehabilitatsioonikeskuse Uus Põlvkond“ aadressil xxx, mille juht .R vanglast vabanemisel siia : X on nõus, et elama asub. Toasse

on võimalik paigutada elektroonilise järelevalve seadmed.

Kohus arvestab nimetatud asjaolusid kuna need maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske.

6(7)

Vaatamata ülaltoodule tähtaegne va ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne ngistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvalt kuritegude eest karistamist ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.

K kuidagi takistab .R-i uute X ohus ei ole veendunud, et püsiv elukoht kuritegude toimepanemast. Kohus leiab, et mõned kuriteod on võimalik toime panna ka elektroonilise järeleval trooniline järelevalve ei ve all viibides ning ka kodust lahkumata ehk elek taga uute kuritegude toimepanemise vältimist samas ulatuses nagu seda kinnipidamise puhul.

Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et puhul on olemas tõenäo X.R-i line kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise ning uute süütegude toimepanemise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Isik oli varasemalt kriminaalhooldusel, kuid see ei saanud takistada teda samalaadsete kuritegude vägivaldsete toimepanemist. .R varem X ei õigustanud talle antud võimalust läbida edukalt katseaeg ning pole üles näidanud sellist hoolsust, mida eeldatakse kriminaalhooldusaluste puhul.

Arvestades ei ole kohtu hinnangul ülaltoodut, käesoleval ajal kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.

Kohus rõhutab, et ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel on esikohal toimepandud kuriteo asjaolud (KarS § 76 lg 4).

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

K ei kaalu .R-i isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud X äesoleval hetkel (elukoha olemasolu, distsiplinaarkaristuse puudumine korduv ) üle negatiivseid argumente ( karistatus, kuriteo toimepanemise asjaolud, uue kiriteo toimepanemine katseaja jooksul, alkoholi halb suhtlusringkond, , omandatud eriala ja sõltuvus, võlgade olemasolu, töökoha lähedase toetuse puudumine

Kohtul puudub alus arvata, , vägivaldne käitumine probleemide lahendamisel). et taolise käitumisega isik sobib käesoleval ajal kriminaalhooldusele.

Tuleb ka ära märkida, et X.R ei ole veel alustanud programmi Eluviisitreening, mis on mõeldud isikute ja/või narkosõltuvus. Kohus on seisukohal, et le, kellel esineb alkoholiisikule, kes pani kuriteo toime alkoholijoobes, kellel on olemas alkoholisõltuvus, kes lisaks sellele tarvitab ka narkootilisi aineid a kasulik kuna , nimetatud programmi läbimine on eriti vajalik j oluliselt maandub uute kuritegude toimepanemise riske. See tähendab, et selles programmis osalemine on isiku vabastamine X - .R i enda huvides ning käesoleval hetkel tingimisi enne tähtaega oleks liiga ennatlik.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaeg

ne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

7(7)

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu X.R-i Viru Maakohtu 10.05.2019 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik