1-18-5412/107 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.10.2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-5412 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi

sekretär Raili Raja Tõlk Riina Palmi, Natalja Lehmus Prokurör Viru Ri Ain Tali ngkonnaprokuratuuri abiprokurör Kaitsja Vandeadvokaat Margus Viira m

ääratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid V.F-i

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu V.F , isikukood , XXX viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 14.04.2018 ja lõpp 14.05.2021 Kohtuasja läbivaatamise aeg 08.10.2019, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § ; § 75 1; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387

RESOLUTSIOON

Jätta V. elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi F enne tähtaega vabastamata.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista V. -ilt menetluskuluna kaitsjatasu

F 199,20 ( sada üks üheksakümmend üheksa eurot 20 senti) eurot v.adv. Margus Viira poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga 99918700062519. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumäärus ja prokurörile. saata Viru Vanglale, V. -ile , kaitsjale

F

Asjaolud Tallinna Vangla esitas 19.08.2019 Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava V.F-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tallinna Vangla teatas 29.08.2019, et kinnipeetav V.F viidi täitmisplaani alusel Tallinna Vanglast üle Viru Vanglasse karistust kandma. 03.09.2019 saabusid Tallinna Vangla materjalid V. i vangistusest tingimisi enne tähtaega F- vabastamiseks Viru Maakohtusse.

Pärnu Maakohtu 29.11.2018 otsusega tunnistati V.F s

274 lg 1 üüdi KarS § järgi ning karistuseks mõist arS § 65 lg 2 alusel suurenda eti 1 aasta vangistust. K ti karistust Pärnu Maakohtu 05.10.2016 otsusega mõistetud kandmata karistuse 2 aastat 1 kuu vangistust võrra ning liitkaristuseks mõist KarS § 68 lg 1 alusel arvat eti 3 aastat 1 kuu vangistust. i karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 14.04.2018 V.F-ile ja mõistetud karistuse kandmise alguseks loeti 14.04.2018.

Tallinna Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve , ei toeta kinnipeetava kohaldamisega.

P

rokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, V.F-i

ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib . Ta kahetseb tingimisi enne tähtaega vabaneda toimepandut, on vanglas poolteist aastat olnud ja ning otsustanud alkoholist järele mõelnud üldse loobuda õik hädad tulevad ning vabanemisel soovib ennast kodeerida, sest k tema alkoholist. Ta on süüdi oma pere ees, tal on noor abikaasa ja laps, kellest ta on poolteist aastat eemal olnud. 05.08. suri tema Ta tahaks abistada oma esimene abikaasa ja laps jäi alles. perekonda Ta on vabandust palunud nii politseilt kui ka prokuratuuri ja otsida töökoht. lt. Alkoholivastast ravi ei ole ta otsustanud, et vanglas saanud, sellepärast ongi kindlalt vabanemisel kodeerib ennast. 2013. aastal suri ema ja siis hakkas rohkem alkoholi tarvitama. Vabanemisel hakkab elama vanemate majas xxxx. Kui vabaneb vanglast, siis abikaasaga otsustavad, kus elama hakkavad abikaasa xxxx, kuid on

, sest praegu õpib võimalus üle viia xxxx osakonda. Tal ei ole narkootikumidega kunagi probleeme olnud. Viha juhtimise `` `` programmis arutasid isik . Leiab, et , kuidas käitub kui on alkoholi või narkootikumide joobes oli huvitav, nad d kuidas mitte olla agressiivne ja osata inimestega suhelda. Programm rääkisi oli õpetlik kirja pandud veel ühte programmi, kuid ei jõudnud seda läbida, sest ning tal oli ta viidi üle Viru Vanglasse. Tahab ka vabaduses läbida täiendavaid programme. Firmal, kes talle töökoha garanteeris, on objektid mitmes Eesti linnas ja sealhulgas ka xxxx, seega on talle töökoht garanteeritud ka xxxx.

Kaitsja on arvamusel, et prokuratuuri seisukoht ei ole sisuline, eda kohtul mistõttu palub s mitte arvestada. Kaitsja on endunud, et prokuratuur ei ole kinnipeetava sügavalt ve iseloomustust läbigi lugenud, mistõttu ei tohiks kuidagi mõjutada isiku suhtes otsuse tegemist. Tegelikkuses avanes kinnipeetaval võimalus vabaneda elektroonilise järelevalve alla 24.04.2019, kuid praegu on juba oktoober, sest vangla saadab inimesi edasi-tagasi ja dokumendid liiguvad selletõttu aeglaselt. 29.10 võimalus juba .2019 avaneks kinnipeetaval vabaneda .

Sellega seonduvalt leiab kaitsja, ilma lisanõueteta ehk elektroonilise järelevalveta et käesoleval ajal täiendav meede, mis võimaldab elektroonilise valve alla vabanemine on kinnipeetavat täiendavalt motiveerida ja ühtlasi jälgida, et ta uusi õigusrikkumisi toime ei paneks. Vangla iseloomustus isiku suhtes on positiivne, sellest tuleneva kaitsjale lt jääb arusaamatuks vangla järeldused, et inime , kes kinnipidamise ajal on käitunud korrektselt st , läbinud programmid, puuduvad distsiplinaarkaristus , ei tohiks vabastada. Probleemina on ed vangla märkinud jääb hoiakud, kuid kaitsjale arusaamatuks, mida vangla hoiakute all silmas peab, kuivõrd iseloomustuses kirjeldatakse toimepandud kuritegusid, mitte hoiakuid vangistuse ajal v muudatusi õi käitumises.

Positiivsena on märgitud, et kuivõrd inimesel on varem olnud käitumiskontroll ning ta on rikkunud registreerimiskohustust, aga samas on ÜKT tunnid täitnud. See tähendab, et inimesel on olemas tööoskused, tööharjumus ja võimalus töötada al on elukaaslane ja ühine väike l ning oma perekonda toetada. T aps, kes vajavad perekondlikku ja majanduslikku hoolt. ainukeseks ja Kinnipeetav on ise väitnud, et tema põhiliseks põhjuseks, miks ta on kuritegusid toime pannud, on alkohol. Viimast kuritegu, võimuesindaja solvamist, ei oleks ta toime pannud, kui ta oleks kaine olnud.

Kinnipeetav lubas, et läheb mistõttu võib järeldada, et ta igal juhul on võimeline kandma igal juhul ravile, kohustusi selles osas, et ei tarvita alkoholi ja ta on mõistnud, et tema probleemide põhjus on alkohol. Eeltoodust tulenevalt leiab kaitsja, et kinnipeetav vabanemisel alkoholi probleemiga tõsiselt tegeleb ning ta ühiskonnale ohtu kujutada. Tervikuna ei tohiks enam leiab kaitsja, et taot b kohtul see rahuldada lus on põhjendatud ja palu . Ühtlasi nõustub kaitsja kriminaalhooldaja ettepanekuna kohaldada kinnipeetava suhtes käitumiskontrolli ühes keeluga mitte tarvitada alkoholi.

Kaitsja usub, et kinnipeetav saab kriminaalhoolduse tingimustega hakkama ning leiab, et e isiku puhul lektroonilise järelevalve alla paigutamine on ta kuritegusid toime ei pane. mõistlik, põhjendatud ja annab täiendava garantii selleks, et

Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne t ega karistusest vabastamine. ähta

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 3 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kõiki kehtivaid kuritegusid iseloomustab vägivalla kasutamine, nad on ettekavatsetud ning nende toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine, mistõttu on uue kuriteo toimepanemise kõrgeks riskiks isiku poolt alkoholi tarvitama asumine vabanemisel. K vangistuses on olnud korralik, tal innipeetava käitumine puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head. Tal on alaline elukoht isale kuuluvas majas ning garanteeritud töökoht OÜ- xxxx, mis s

tagab talle igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Samas oli enne vangistust kinnipeetaval samuti kindel elukoht ja töökoht ning enda sõnul sai ta majanduslikult hakkama. Kuivõrd varavastaseid kuritegusid ta majandusliku kasu saamiseks toime pannud ei ole, ei vähenda garanteeritud töökoha ja kindla sissetuleku olemasolu uue kuriteo toimepanemise riski. Seega ei erine kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused oluliselt sellest, millised need olid enne vanglasse sattumist i ole need ilmselt , mistõttu e määrava tähtsusega ka uute kuritegude ärahoidmisel. Kinnipeetava poolt kuritegude toimepanemine on otseses seoses alkoholi kuritarvitamisega. Isik on enda sõnul aru saanud, et alkoholi tarvitamine põhjustab tema jaoks vaid negatiivseid tagajärgi ning ta avaldas, et ei soovi enam alkoholi tarvitada. Viimati tarvitaski enda sõnul alkoholi viimase kuriteo toimepanemise ajal, peale seda ei ole enam tarvitanud. Kuivõrd viimase kuriteo pani kinnipeetav toime 14.04.2018 ning vangistust kannab ta samuti alates 14.04.2018, on kinnipeetava väide alkoholi viimati tarvitamise kohta usutav, kuna tal ei ole olnud vangistuses viibimise ajal võimalust alkoholi tarvitada, mis aga ei tähenda, et ta vabanemisel, võimaluse tekkimisel uuesti alkoholi tarvitama ei asu. tava käitumist Kinnipee võib pidada impulsiivseks. Ta ei ole enda varasemast käitumisest midagi õppinud, kuivõrd on toime pannud samalaadseid kuritegusid. Isik ei oska probleeme lahendada õiguspäraselt, vaid kasutab konfliktide lahendamiseks ja oma tahtmise saamiseks vägivalda. Kinnipeetav mõneti tunnistab enda eksimusi, kuid ilustab käitumist ja vägivaldsete kuritegude puhul süüdistab teisi enda provotseerimises kuritegude toimepanemiseks. Seega saab järeldada, et isik laseb end teiste poolt mõjutada. Ta on avaldanud soovi kuritegelikust käitumisest loobumiseks, kuid tema senine käitumine ei näita, et isik seda reaalselt ka suudaks. Kõike eelnevalt arvesse võttes puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav oleks oma kuritegelikust käitumisest teinud vajalikud järeldused ning ta suudab edaspidi käituda seaduskuulekalt.

Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei s

kaalu aa nende pinnalt järeldada veel karistuse eesmärkide täidetust. Samuti ei kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud siiski üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS -s 4 § 76 lg sätestatud asjaolude kogumis. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tingimisi enne tähtaega V.F-i vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.adv. Margus Viira, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 1 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on täies ulatuses 99,20 põhjendatud ja kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. 08.10.2019 rahuldas kohus kaitsja tasutaotluse kogusummas 199,20 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kristel Vedro Kohtunik 16.10.2019 kohtumäärus 5412 jõustus 29.11.2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/

Kai Rosar referent