3-19-269/12 · Riigikohtu halduskolleegium

R I I G I K O H U S

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-19-269 Määruse kuupäev

16. oktoober 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld Kohtuasi Maksuja Tolliameti taotlus saada luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks Menetlusosalised Taotleja Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Liisa Nikkarinen Puudutatud isik Timo Vaarmann, esindaja vandeadvokaat Tuuve Tiivel Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 20. märtsi 2019. a määrus Menetluse alus Riigikohtus Maksuja Tolliameti määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksuja Tolliameti määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. märtsi 2019. a määruse resolutsiooni punkt 2 ja Tallinna Halduskohtu 13. veebruari 2019. a määruse resolutsiooni punkt 1 osas, millega jäeti Maksuja Tolliameti taotlus rahuldamata.

3. Rahuldada Maksuja Tolliameti taotlus täies ulatuses. Muuta Tallinna Halduskohtu

13. veebruari 2019. a määruse resolutsiooni punktis 1 Timo Vaarmannile kuuluvale kinnistu osale seatud kohtuliku hüpoteegi summat, määrates selleks 138 780 eurot 68 senti.

4. Sõnastada Tallinna Halduskohtu 13. veebruari 2019. a määruse resolutsiooni punkt 1 tervikuna järgmiselt: „Rahuldada Maksuja Tolliameti taotlus ning anda Maksuja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) 138 780 euro

68 sendi suuruse kohtuliku hüpoteegi seadmist Timo Vaarmanni (isikukood X) omandis olevale kinnisasja ½ kaasomandi osale asukohaga X maakond, X vald, X alevik, X tee (registriosa nr X).“

5. Muuta Tallinna Halduskohtu 13. veebruari 2019. a määruse põhjendusi määruskaebusega vaidlustatud osas vastavalt praeguse määruse põhjendustele.

6. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

7. Avaldatavas määruses asendada hüpoteegi esemeks oleva kinnisasja andmed ja puudutatud isiku isikukood tähemärgiga.

3-19-269 2(5) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (MTA) esitas halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse, et saada luba Eesti Vabariigi kasuks 138 780 euro 68 sendi suuruse kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Timo Vaarmannile kuuluvale kinnistu ½ kaasomandi osale. Taotlusega alustas maksuhaldur T. Vaarmanni kui Lumemarja Invest OÜ endise juhatuse liikme suhtes maksumenetlust eesmärgiga koostada vastutusotsus.

Taotluse põhjenduste kohaselt kontrollis MTA Lumemarja Invest OÜ käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ajavahemikul september 2015 kuni märts 2016 ning kohustas 13. detsembri 2016. a maksuotsusega äriühingut tasuma täiendavalt käibemaksu

81 154 eurot 22 senti. Pellegraanul OÜ, Endmills OÜ ja Trimax OÜ ei ole äriühingule teenust osutanud. Esitatud arved on fiktiivsed. Lumemarja Invest OÜ osales maksupettuses, sest äriühingu seaduslik esindaja T. Vaarmann värbas töötajaid ja lähetas neid tööle Jaapanisse, kuid raamatupidamises kajastati variettevõtete arveid eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu, mida väidetavad tehingupartneritest müüjad riigieelarvesse ei tasunud. Äriühing vaidlustas maksuotsuse kohtus, kuid kohtud jätsid kaebuse rahuldamata (haldusasi nr 3-17-433). Äriühingu juhatuse liikmeks oli ajavahemikul 27. septembrist 2013 kuni 8. novembrini 2018

T. Vaarmann. On tekkinud põhjendatud kahtlus, et T. Vaarmanni tegevuse ja äriühingu maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning isik võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga. T. Vaarmann võis äriühingu ainsa juhatuse liikmena rikkuda tahtlikult MKS §-s 8 nimetatud kohustusi.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 13. veebruari 2019. a määrusega MTA taotluse osaliselt ja andis loa seada 134 285 euro 44 sendi suurune hüpoteek. Kohus leidis, et on põhjendatud kahtlus, et

T. Vaarmanni tegevuse ja äriühingu maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. T. Vaarmann oli juhatuse liige 27. septembrist 2013 kuni 8. novembrini 2018. Seega oli MKS § 8 järgi tema kohustus tagada maksustamisperioodide 2015. a september kuni 2016. a märts maksudeklaratsioonidel kajastatud andmete õigsus ja maksude tasumine. T. Vaarmann võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga (MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1) ja kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine (MKS § 1361 lg 1). Juhatuse liige saab vastutada vaid maksuvõla (sh intressi) eest, mis on tekkinud tema juhatuse liikmeks oleku ajal. Seega peab kohus põhjendatud hüpoteegi suuruseks

134 285 eurot

44 senti (mitte maksuhalduri taotletud

138 780 eurot 68 senti, mis hõlmab ka intressi aja eest, mil T. Vaarmann enam juhatuse liige ei olnud).

3. MTA palus ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses rahuldada MTA taotlus täies ulatuses ja lubada seada T. Vaarmanni varale hüpoteek 138 780 eurot 68 senti.

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20. märtsi 2019. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu määruse muutmata. Kohus leidis, et nii maksusumma kui ka intressi tasumise kohustus on maksukohustuslase kohustuseks (MKS § 105 lg 1) ning maksukohustuslase seadusliku esindaja solidaarne vastutus intressivõla eest saab MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 alusel järgneda vaid juhul, kui ta on jätnud intressi tasumise kohustuse tähtaegse ja täieliku täitmise süüliselt korraldamata. Isikul ei ole üldjuhul võimalik korraldada maksuvõlalt arvestatava intressi tasumise kohustuse täitmist maksukohustuslase vara arvel, kui tal puudub volitus maksukohustuslast esindada ja käsutada tema vara, mistõttu ei saa tal olla ka sellist kohustust, mille rikkumisele võiks järgneda solidaarvastutus tekkiva intressivõla eest. Pärast ametisuhte lõppu ei saanud T. Vaarmann mõjutada seda, kuidas äriühing intressi arvestamise kohustust täidab. Seega ei ole T. Vaarmannil taotluses esitatud

3-19-269 3(5) asjaoludel kohustust arvestada ega tasuda pärast ametisuhte lõppu tekkinud intresse ning ta ei saa vastutada solidaarselt äriühinguga viimasele tekkinud intressivõla 4495 euro 24 sendi eest.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. MTA palub määruskaebuses kohtute määrused tühistada osas, milles MTA taotlus jäi rahuldamata, ja teha uus määrus, millega rahuldada taotlus saada luba 138 780 euro 68 sendi suuruse hüpoteegi seadmiseks. MTA on seisukohal, et maksuvõlalt tasutav intress on olemuslikult lahutamatult seotud põhivõlaga. Olukorras, kus põhivõlg on tekkinud juhatuse liikme süülisest tegevusest isiku juhatuse liikmeks oleku ajal, on intressikohustus selgelt ja vahetult seotud juhatuse liikme tegevusega. Kui isik oleks juhatuse liikmeks oleku ajal maksukohustused täitnud, ei oleks intressikohustust üldse tekkinud. Kui vastutusmenetluses on põhivõla osas tuvastatud juhatuse liikme vastutuse eeldused, siis ei tule kõrvalkohustuse (st intressivõla) osas eraldi hinnata, kas esinevad MKS § 8 lg-s 1 ja § 40 lg-s 1 sätestatud vastutuse alused või mitte. Kui MTA on tuvastanud juhatuse liikme süülise tegevuse põhivõla tekkimisel, saab eeldada süülisust ka intressivõla osas. Lumemarja Invest OÜ ainus juhatuse liige T. Vaarmann korraldas äriühingu tegevust selliselt, et Lumemarja Invest OÜ kajastas maksuarvestuses fiktiivseid tehinguid ning osales aktiivselt maksupettuses. Lisaks on Lumemarja Invest OÜ juhatuse liige ennast maksuvõlgades äriühingu juhtimiselt eemaldanud ning pole alates 9. novembrist 2018 enam äriühingu juhatuse liige. Lumemarja Invest OÜ kustutati käibemaksukohustuslaste registrist juba 15. jaanuaril 2018 ning deklareeris viimati käivet mais 2017. Registreeritud töötajaid äriühingul pole. Äriühingule on esitatud 3. aprillil 2018 kustutamishoiatus. Kõik eelnev viitab sellele, et tegemist pole enam tegutseva äriühinguga ning uus juhatuse liige Lumemarja Invest OÜ-s ettevõtlusega edasi ei tegele. Kui endine juhatuse liige kogu süüliselt tekitatud intressikohustuse eest ei vastuta ning äriühingul endal ja uuel juhatuse liikmel vara pole, jääb riigil õigeks ajaks tasumata maksukohustuselt arvestatud intressitulu osaliselt saamata. Kui intressivõla sissenõudmine oleks piiratud juhatuse liikmeks oleku ajaga, puuduks maksukäitumist distsiplineeriv vahend, mis motiveeriks äriühingut ja tema juhatuse liiget õigeks ajaks maksukohustusi täitma.

6. Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja leiab, et ei ole õige äriühingu endiselt juhatuse liikmelt nõuda MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel vastutusotsusega intressi selle aja eest, mil ta ei olnud enam juhatuse liige.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Riigikohtus on vaidluse all vaid küsimus, kas hüpoteegi seadmine on põhjendatud ka ulatuses, mis peaks tagama maksuintressi aja eest, mil T. Vaarmann ei olnud enam äriühingu juhatuse liige. MTA taotluse kohaselt tekkis maksuvõlg koos intressidega 134 285 euro 44 sendi ulatuses T. Vaarmanni ametis oleku ajal. Intressid 4495 eurot 24 senti arvestati ajavahemiku eest, millal T. Vaarmann ei olnud enam juhatuse liige. Kohtud on praeguses asjas asunud seisukohale, et tagada ei saa kavandatavat vastutusotsust intressi osas ajavahemiku eest (s.o 9. november 2018 kuni

8. veebruar 2019), mil isik ei olnud enam maksukohustuslaseks oleva äriühingu juhatuse liige.

8. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, vastutusotsuse.

3-19-269 4(5)

MKS § 32 p 4 alusel on maksuvõlg ka tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestatud tasumata intress. MKS § 115 lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani. Juhul kui intress jäetakse tasumata volitab MKS § 115 lg 3 maksuhaldurit intressinõuet esitama.

9. Kolleegium leiab, et MTA määruskaebus on põhjendatud. Tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi arvestamise ja tasumise kohustus on maksuvõlaga automaatselt ja vältimatult kaasnev kõrvalkohustus (MKS § 31 lg 1 p 5 ja § 115 lg 1). Asjas nr 3-16-2514/23 tehtud otsuse p-s 13 on kolleegium leidnud, üldjuhul ei ole maksuhalduril intressinõuet esitades kaalutlusõigust. Intressi arvutamine on välistatud vaid MKS §-s 119 loetletud juhtudel.

Selgitamaks välja, kas maksukohustuslase seaduslik esindaja vastutab intressivõla eest, on esmajoones oluline vaadelda ajavahemikku, mil toimusid põhivõla põhjustanud sündmused, mitte ajavahemikku, mille eest intressi arvestatakse.

MKS võimaldab vastutusotsusega nõuda endiselt juhatuse liikmelt intressi tasumist aja eest, mil ta ei olnud enam juhatuse liige, kui põhivõlg on kindlaks määratud maksuotsusega ning maksu juurde määramise põhjustas juhatuse liikme tahtlik või raskelt hooletu maksude arvestamise või deklareerimise kohustuse rikkumine. Sedalaadi juurdemääramise võivad tuua kaasa näiteks maksupettus või ka raskest hooletusest tingitud maksude väärarvutus. Ka olukorras, kus maksu ei ole juurde määratud, kuid juhatuse liige on siiski rikkunud maksu tasumise kohustust muul viisil MKS § 40 lg-s 1 tingimustele vastavalt (nt jätnud õigeks ajaks esitamata pankrotiavalduse vms) võib endisel juhatuse liikmel lasuda intressi tasumise solidaarkohustus aja eest, kui ta enam ei ole juhatuse liige.

Plaanitava vastutusotsuse täitmise tagamisel ei pea vastutusotsust toetavad asjaolud olema tõendatud (vrd kolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-17-17, p-d 11 ja 13), vaid piisab nende põhistamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 63).

10. Praeguses asjas esinevad juhatuse liikme tegevuses maksupettuse tunnused ning maksuvõlg on kindlaks määratud maksuotsusega. Maksuotsuse õiguspärasust on kohtud kontrollinud haldusasjas nr 3-17-433. Kui juhatuse liige oleks maksupettusest hoidunud, ei oleks võlga tekkinud. Seega väide, et isikul ei ole üldjuhul võimalik korraldada maksuvõlalt arvestatava intressi tasumise kohustuse täitmist maksukohustuslase vara arvel, kui tal puudub volitus maksukohustuslast esindada ja käsutada tema vara, ei ole praeguse määruse p-s 9 toodud kriteeriumitel asjakohane.

11. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kolleegium Maksuja Tolliameti määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 20. märtsi 2019. a määruse resolutsiooni p 2 ja Tallinna Halduskohtu

13. veebruari 2019. a määruse resolutsiooni p 1 osas, millega jäeti Maksuja Tolliameti taotlus rahuldamata, tuleb tühistada. Kolleegium rahuldab Maksuja Tolliameti 12. veebruari 2019. a taotluse täies ulatuses ning muudab Tallinna Halduskohtu 13. veebruari 2019. a määruse resolutsiooni p-s 1 Timo Vaarmannile kuuluvale kinnistu osale seatud kohtuliku hüpoteegi summat, määrates selleks 138 780 eurot 68 senti. Tallinna Halduskohtu 13. veebruari 2019. a määruse resolutsiooni p 1 tuleb tervikuna sõnastada järgmiselt: „Rahuldada Maksuja Tolliameti taotlus ning anda Maksuja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) 138 780 euro 68 sendi suuruse kohtuliku hüpoteegi seadmist Timo Vaarmanni (isikukood X) omandis olevale kinnisasja ½

3-19-269 5(5) kaasomandi osale asukohaga X maakond, X vald, X alevik, X tee (registriosa nr X).“ Kolleegium muudab Tallinna Halduskohtu 13. veebruari 2019. a määruse põhjendusi määruskaebusega vaidlustatud osas vastavalt praeguse määruse põhjendustele.

Vastustaja ega puudutatud isik ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist. Menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).

HKMS § 175 lg 3 alusel asendab Riigikohus avaldatavas määruses hüpoteegi esemeks oleva kinnisasja andmed ja puudutatud isiku isikukoodi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)