2-19-8442/22 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-19-8442

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2019, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-8442 Tsiviilasi Alaealiste M P ja H P hagi V P vastu elatise suurendamise nõudes Menetlustoiming Poolte taotluse kompromissi kinnitamiseks lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: 1) H P (isikukood XXXXXXXXXXX); 2) M P (isikukood XXXXXXXXXXXX); seaduslik esindaja D P (isikukood XXXXXXXXX) Kostja: V P (isikukood XXXXXXXXXXXXXX). Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss, millega muudetakse Pärnu Maakohtu 1.12.2015 kohtumäärusega (maksekäsk) asjas nr 2-15-122929 kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud elatise suurust, järgmistel tingimustel:

1) alates 01.11.2019 kohustub V P lapse H P ülalpidamiseks maksma igakuiselt 160 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni XXXXXXXXXX.

2) alates 01.11.2019 kohustub V P lapse M P ülalpidamiseks maksma igakuiselt 160 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni XXXXXXXXXXX.

3) elatise tasumine alaealiste hagejate H P ja M P D P pangakontole (Swedbank) XXXXXXXXXX igakuuliselt 10. kuupäevaks. Makse selgitusse märkida H P ja M P elatisnõue.

2. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte sõlmitud kompromissi kinnitamisega.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu.

Asjaolud ja poolte taotlus

2-19-8442

1. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on alaealiste M P ja H P hagi V P vastu elatise suurendamise nõudes. Esitatud hagis paluvad hagejad suurendada kummagi hageja kasuks Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 1.12.2015 määrusega (maksekäsk, nr 2-15-122929) kostjalt väljamõistetud igakuulist 125 eurost elatist 170 euroni kuus, kuna hagejate vajadused on võrreldes varasemaga suurenenud.

2. 06.10.2019 saabus kohtule D. P ja V. P kirjalik kokkulepe (tl 57-59), millest nähtuvalt on pooled asjas jõudnud kompromissile.

3. 08.10.2019 kirjaga selgitas kohus pooltele, et esitatud kokkulepe on puudustega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 4 alusel edastas kohus pooltele kompromissilepingu projekti ning palus lähtuvalt sellest kokkuleppe vormistada. Ühtlasi selgitas kohus pooltele ka menetluse lõpetamise tagajärgi (tl 60-61).

4. 10.10.2019 saabus kohtule poolte allkirjastatud kompromissileping, milles pooled leppisid kokku järgnevas: „Alates 01.11.2019 kohustub V P lapse H P ülalpidamiseks maksma igakuiselt 160 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni XXXXXXXXX Alates 01.11.2019 kohustub V P lapse M P ülalpidamiseks maksma igakuiselt 160 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni 12XXXXX Elatise tasumine alaealiste hagejate H P ja M P D P pangakontole (Swedbank) XXXXXXXXXXXXX igakuuliselt 10. kuupäevaks. Makse selgitusse märkida H P ja M P elatisnõue.“ Pooled taotlevad tsiviilasjas nr 2-19-8442 kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist ning on nõus kompromissi kinnitamisega kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses (tl 64- 66).

5. 14.10.2019 selgitas kohus pooltele telefonitsi uuesti menetluse lõpetamise tagajärgi ning palus pooltel esitada kirjaliku kinnituse, et neile on menetluse lõpetamise tagajärjed arusaadavad (tl 67).

6. 14.10.2019 saabus kohtule D. P ja V. P kinnitus, et neile on üheselt arusaadavad menetluse lõpetamise tagajärjed.

Kohtu seisukoht

7. Kohus leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse lõpetada.

TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

2-19-8442

Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest (tl 68-70), järelikult ka TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Kohus peab võimalikuks poolte nõusolekul kompromissi kinnitamist kirjalikus menetluses.

8. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromissilepingust nähtuvalt pole pooled menetlusekulude jaotuse osas kokkulepet sõlminud, kuigi kohus on neile 08.10.2019 vastavasisulise ettepaneku teinud. Seega jäävad TsMS § 168 lg 3 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik