3-19-731/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-731

Haldusasi

MTÜ Eesti Metsa Abiks kaebus Harku Vallavalitsuse

19.03.2019 korralduse nr 118 „Harkujärve külas Hobuseraua

tee 26 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine“

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: MTÜ Eesti Metsa Abiks (rg-kood 80419411),

seaduslik esindaja Sven Anton;

Vastustaja: Harku vald, volitatud esindaja Liina Sepp;

Kolmas isik: OÜ E. TIMMI ÕIGUSBÜROO (rg-kood

10650845)

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 14.11.2019 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

2(8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harku Vallavolikogu 24.04.2014 otsusega nr 40 algatati vastavalt OÜ E. TIMMI

ÕIGUSBÜROO taotlusele Hobuseraua tee 26 (varasem Põllu 7a-2) maaüksuse ja lähiala

detailplaneering, mis võeti vastu 28.06.2018 Harku Vallavolikogu otsusega nr 64.

2. Harku Vallavalitsuse 19.03.2019 korraldusega nr 118 kehtestati Hobuseraua tee 26

maaüksuse ja lähiala detailplaneering vastavalt Ruum ja Maastik OÜ (rg-kood 11038715) tööle

nr 02/18.

Planeeritav maa-ala, suurusega u 4,03 ha paikneb Harkujärve külas Harku järve ja Rannamõisa

tee vahelisel alal, Tiskre ojast läänes, u 1,1 km kaugusel Kiriku tee ja Hobuseraua tee

ristumiskohast põhja suunas, perspektiivse Kaarle tee ääres ja hõlmab terves ulatuses

Hobuseraua tee 26 (katastritunnus 19814:001:0280) 100% maatulundusmaa maaüksust ning

osaliselt Kaarle tee (katastritunnus 19814:001:0317) 100% transpordimaa maaüksust, osaliselt

Nurme (katastritunnus 19801:001:2468) 100% maatulundusmaa maaüksust ning osaliselt

jätkuvalt riigi omandis olevat maad. Hobuseraua tee 26 maaüksus, suurusega u 4,01 ha, on

hoonestamata, maaüksuse loode-poolses osas kasvab mets ning lõunaosa paikneb niidualal.

Detailplaneeringuga kavandatakse olemasoleva maatulundusmaa sihtotstarbega Hobuseraua

tee 26 katastriüksuse jagamine kolmeks elamumaa sihtotstarbega krundiks, kolmeks

transpordimaa sihtotstarbega krundiks, üheks üldkasutatava maa sihtotstarbega krundiks, üheks

maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks ning üheks jäätmehoidla maa sihtotstarbega krundiks.

Planeeringus määratakse muu hulgas ehitusõigus kolmele elamumaa krundile nelja elamuühiku

püstitamiseks: detailplaneeringu põhijoonisel pos nr 1 ja pos nr 2 on määratud ehitusõigus

mõlemale krundile ühe üksikelamu ja kahe abihoone püstitamiseks (ehitisealuse pinnaga kuni

250 m²) ning põhijoonisel pos nr 3 on määratud ehitusõigus ühe kaksikelamu ja kahe abihoone

püstitamiseks (ehitisealuse pinnaga kuni 500 m²). Lisaks näeb detailplaneeringu lahendus ette

kergliiklustee võrgustiku loomise ning selle perspektiivse ühendamise Kaarle tee kaudu

Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna riigimaantee äärse kergliiklusteega.

3. MTÜ Eesti Metsa Abiks esitas 18.04.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku

Vallavalitsuse 19.03.2019 korralduse nr 118 tühistamiseks. Kaebus on esitatud avalikes huvides

(keskkonnakaitselistest eesmärkidest lähtuvalt). Tallinna Halduskohus kaasas 24.04.2019

määrusega menetlusse kolmanda isikuna OÜ E. TIMMI ÕIGUSBÜROO. Sama määrusega

jättis kohus rahuldamata kaebusega koos esitatud esialgse õiguskaitse taotluse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja taotleb kaevatava otsuse tühistamist ja vastustajalt enda menetluskulude

väljamõistmist. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised:

1) Detailplaneering (DP) ei ole kooskõlas Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138

kehtestatud üldplaneeringuga (ÜP). Planeeritav kinnistu asub ÜP järgi kahel – s.o „Harku järve“

ja „Harku järvest läänes asuvate metsade“ – rohevõrgustiku tuumaalal, mille eesmärkideks on

tiheasutusest tulevate negatiivsete keskkonnamõjude kompenseerimine, puhveralade loomine

ja liikumiskoridori tagamine väikeimetajatele ja lindudele. Harku valla rohevõrgustiku

tuumalade ja koridoride uuringus on rõhutatud eriti kompensatsiooni rolli Harku järve tuumala

puhul, sest tegemist on kehvakvaliteedilise elupaigaga, milles antropogeenne surve on väga

suur nii reostuse kui elustiku häirimise seisukohalt. DP järgi planeeritakse luua kolm

elamumaad koos ehitusõigusega rohevõrgustiku tuumalade vahele selliselt, et liikumine ühelt

tuumalalt teisele käib üle planeeritud elamumaade. Samuti planeeritakse taastada praegu

kasutuses mitteolev sõidutee ja ehitada täiendav sõidu- ja kergliiklusteede võrgustik selliselt, et

3(8)

elamumaad oleksid ligipääsetavad sõidukitega. Täiendava hoonestuse ja teede loomine tõstab

antropogeenset survet tuumaladele, sest inimese mõju suureneb nii elamute kui ka sõidukite

tõttu. Samuti lõigatakse ära tuumalade vaheline liikumiskoridor, mis on vajalik lindudele ja

väikeimetajatele. Seega DP ei arvesta ega juhindu ÜP-ga määratud rohevõrgustiku tuumaalade

eesmärkidest.

2) Vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 tähenduses,

sest ta on jätnud täielikult uurimata planeeritava hoonestuse ning rajatava sõidu- ja

kergliiklustee mõju rohevõrgustiku tuumaladele, sh Harku järvele ja metsadele. DP ega selle

seletuskiri ei maini kordagi rohevõrgustike uuringut ega teisi dokumente, mis selgitavad

rohevõrgustike tuumaalade eesmärke.

3) Vastustaja on rikkunud põhjendamiskohustust. Selgitamata on jäetud, millest lähtuvalt on

jõutud järeldusele, et DP on kooskõlas ÜP-ga. Kuna planeeritav kinnistu asub rohevõrgustiku

tuumalal, siis on vaja hinnata DP mõju nendele tuumaaladele. Vastustaja on jätnud DP-s

rohevõrgustiku tuumalad mainimata ega ole selgitanud, kas rajatav hoonestus ja sõidutee on

kooskõlas ÜP eesmärkidega rohevõrgustiku tuumaalade määramisel.

4) DP vastuvõtmisel oli vastustajal kohustus kaaluda kõiki asjaolusid. Vastustaja ei ole

kaalunud ühtegi argumenti, mis oleks võinud kaasa tuua DP kehtestamata jätmise, nt ÜP

eesmärk vähendada inimese mõju Harku järvele ja selle metsadele, tuumalade eesmärki

kompenseerida negatiivset keskkonnamõju. Vastustaja on jätnud täielikult arvestamata

võimalike piirangutega, mis tulevad ÜP rohevõrgustiku tuumalade eesmärkidest ja

funktsioonidest lähtuvalt. Tallinna Ringkonnakohus on 29.10.2008 lahendis nr 3-06-2301

leidnud, maakonna teemaplaneeringust tulenevate rohevõrgustikega ja nende eesmärkidega

arvestamata jätmine on oluline kaalutlusviga, mis toob kaasa detailplaneeringu kui haldusakti

õigusvastasuse (punkt 14). Kui ÜP-ga on kehtestatud rohevõrgustiku tuumalad, siis on nende

eesmärkide ja funktsioonidega (sh nende omavahelise liikumiskoridoriga) arvestamata jätmine

selline kaalutlusviga, mis toob kaasa õigusvastase DP. Vastustaja on isegi jätnud kaalumata

võimalikud piirangud, mis tuleks tarvidusele võtta inimmõju ja negatiivse keskkonnamõju

vähendamiseks.

5. Harku vald palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

1) Kaebaja ei ole üheselt selgitanud kaebeõiguse alust, mida tema arvates vaidlustatud korraldus

ebaproportsionaalselt riivab või rikub ning mille kaitseks käesolev kaebus esitati. Kaebaja kui

keskkonnaorganisatsiooni õigustele ei esine vaidlustatud haldusaktiga reaalset või usutavat

rikkumise ohtu. Kaebuses on tuginetud peamiselt kehtestatud DP vastuolule Harku valla

kehtiva ÜP-ga. Kaebaja ei ole DP avalikustamise käigus (avaliku väljapaneku perioodil

01.08.2018-15.08.2018) esitanud ettepanekuid ja vastuväiteid, milles isik oleks tuginenud või

viidanud kaebuses nimetatud õiguste rikkumisele. Lisaks ei ole isik muul moel varasemalt,

kõnesoleva DP koostamise protsessis seisukohtadega jms osalenud või soovinud asjas kaasatud

olla.

2) DP on kooskõlas nii Harku valla kehtiva ÜP-ga kui ka Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid

täpsustava teemaplaneeringu lahenduse ja tingimustega, kuivõrd planeeritav elamumaa ala

paikneb selle kohaselt elamumaa juhtfunktsiooniga tiheasustusalal. ÜP kohaselt on tuumala roll

oluline nii elustiku populatsioonide toetajana kui ka lähedalasuvatest tiheasustusaladest lähtuva

inimmõju puhverdaja ja inimestele puhkevõimaluste pakkujana. ÜP-le vastavalt on need alad

maaüksusest ette nähtud säilitada puhke- ja virgestusmaana ning ÜP seletuskirja p 2.17 kohaselt

tuleb tuumalasse kuuluvate metsamassiivide pindala säilitada puutumatuna ja majandada metsa

edaspidi lageraiest erinevate majandamisvõtetega. Kehtiva ÜP dokumentide ja materjalide

4(8)

kohaselt ei paikne Hobuseraua tee 26 maaüksuse DP planeeritud hoonestus rohevõrgustiku

tuumalal, vaid elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal, ning selle osas ei kehti

keskkonnakaitselisi piiranguid. Hobuseraua tee 26 kinnistu põhjaosas asuv metsaala

säilitatakse, samuti kuulub säilitamisele planeeritud kruntide hoonestusalasse jääv väärtuslik

kõrghaljastus. Lisaks jääb maaüksus osaliselt Harku järve piiranguvööndisse, mille osas tuleb

järvega vahetult piirnevat ala hoida piiranguvööndi ulatuses looduslikuna. ÜP-ga ei ole

kehtestatud ega ette nähtud tuumalade ühenduskoridori Hobuseraua tee 26 kinnistu kaudu.

Põhjendamatu on kaebaja väide tuumalade vahelise liikumiskoridori läbilõikamisest, kuna

rohekoridorid olid juba ÜP koostamisel olemasoleva hoonestusega läbi lõigatud ning

tegelikkuses ei toiminud ega toimi. Käesoleval juhul arvestab planeeringulahendus

olemasolevat olukorda ning ka rohevõrgustike elemente, sest planeeringuga jäetakse 25 meetri

laiune koridor eeldatavaks loomade liikumiskoridoriks, kuhu ei ole lubatud piirdeaedade

püstitamine. Sellise liikumiskoridori ettenägemine planeeringus oligi eesmärgiga tagada

loomadele ja lindudele liikumiskoridor sõltumata asjaolust, et ÜP-st sellist nõuet ei tulene.

Kavandatud tegevus ja ehitusmaht on antud piirkonda ning maaüksusele sobiv. DP koostamisel

on järgitud avalikku huvi, tagades säästva ja tasakaalustatud ruumilise lahenduse ja arengu.

3) Vastustajal on seadusest tulenev kohustus DP koostamisel lahendada sõidu- ning vajadusel

kergliiklusteede toimivad lahendused, st hooneid ei ole võimalik kavandada ilma juurdepääsuta

avalikult kasutatavalt teelt/teele. DP-ga on muuhulgas kavandatud piirkonna ühendamine

Klooga maanteega (11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee). ÜP kohaselt on kõikide

rajatavate ja rekonstrueeritavate teede puhul vajalik ette näha kergliikluse rada või muu

kergliiklust soodustav lahendus. ÜP jaotise 2.21 „Teed ja liiklusskeem“ kohaselt kavandatakse

perspektiivis kergliiklusteed-terviserada ümber Harku järve. Harku Vallavolikogu on

29.12.2016 otsusega nr 156 algatanud Harku valla teede ja juurdepääsude teemaplaneeringu,

mille koostamise raames soovitakse lahendada ka Kiriku tee ühendus Klooga maanteega mööda

Hobuseraua teed, sh taastada ja tagada läbipääs Hobuseraua teelt lõigus, kus see täna on

tõkestatud.

4) Kaebaja väited uurimispõhimõtte rikkumisest on alusetud. DP vastab ÜP-le, mille

koostamisel on perspektiivse elamumaa (tiheasustusala), väärtuslike maastike, rohevõrgustike

jne paiknemist põhjalikult uuritud, sh on läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine

(KSH). Seega on juba ÜP-s tiheasustusala määramisel arvestatud perspektiivselt sellega, et ala

on vähemalt tiheasustusalana märgitud ulatuses elamualana käsitatav. Seega kui DP-ga

soovitakse hoonestust rajada selleks ÜP-s ettenähtud elamumaa juhtfunktsiooniga

tiheasustusalale, puudub üldjuhul vajadus täiendavateks uuringuteks, ÜP koostamisel teostatud

uuringute kordamiseks või ÜP-ga kehtestatud maakasutuse juhtfunktsiooni õigsuses

kahtlemiseks. Eeltoodust tulenevalt on ka omanikul õigus maaüksust vastavalt ÜP-s määratud

juhtfunktsioonile kasutada.

Planeeringu KSH vajaduse üle otsustamiseks koostati eelhinnang. Keskkonnaamet oma

23.10.2012 kirjas nr HRJ 6-8/12/25395-2 on leidnud, et KSH algatamine ei ole eelduslikult

vajalik ja tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Keskkonnatingimustega arvestamine on

võimalik planeerimismenetluse käigus. Harku Vallavolikogu on hinnanud DP KSH algatamise

vajalikkust ning jõudnud seisukohale, et see ei ole olulise keskkonnamõju puudumise tõttu

vajalik. Harku Vallavolikogu on 24.04.2014 otsusega nr 41 jätnud DP KSH algatamata, sest

planeeringulahenduse kontekstis ei ole ette näha olulisi negatiivseid mõjusid keskkonnale.

Seega on ebaõige kaebaja väide, nagu kohalik omavalitsus oleks täielikult jätnud uurimata

planeeritava hoonestuse mõju.

5(8)

5) Vastustaja ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. Nii DP menetlusdokumentides kui ka

seletuskirjas on selgitatud, mis alustel on DP kooskõlas Harku valla ÜP-ga, mille kohaselt

paiknevad planeeritavad elamumaa krundid elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal.

Maaüksuse põhjapoolne osa paikneb ÜP kohaselt „Harku järvest läänes asuvad metsad“

tuumalal, mille osas on maakasutuseks määratud puhke- ja virgestusmaa juhtfunktsiooniga ala

(valdavalt looduslik maa, kuhu võib ehitada väikesemahulisi puhkeotstarbelisi ehitisi).

Kehtestatud DP-ga on nimetatud ala jäetud maatulundusmaaks. DP lõunapoolne osa, ÜP

kohane haljasala ja parkmetsamaa juhtfunktsiooniga ala, on kavandatud üldkasutatavaks

maaks, mis peale DP kehtestamist võõrandatakse tasuta omavalitsusele selleks, et tagada ala

avalik kasutus haljasalana.

6) DP materjalides on piisava põhjalikkusega märgitud kaalutlused, millest on DP kehtestamise

otsuse tegemisel lähtutud. Juhul, kui DP kehtestamata jätmiseks asjaolusid või põhjendusi

planeerimismenetluse käigus ei ole tõusetunud või need on menetluse käigus lahenduse

leidnud, ei ole vaja DP kehtestamise otsuse koostamisel analüüsida argumente, mis DP

kehtestamise hetkel enam kohased ei ole. Põhjendamatu on kaebaja väide, et arvestamata on

jäetud võimalikud piirangud, mis tulenevad ÜP rohevõrgustiku tuumalade eesmärkidest ja

funktsioonidest ning mis tuleks tarvitusele võtta inimmõju ja negatiivse keskkonnamõju

vähendamiseks. DP koostamisel arvestati kehtiva ÜP-ga ning kavandati läbi elamuala täiendav

rohekoridor olemasoleva kraavi kaldale, et säilitada eelduslik ühendus kahe tuumala vahel.

Põhijoonisel on tähistatud võimaliku planeeritava piirdeaia asukoht ning piiretest vaba 25

meetri laiune ulukite liikumisala planeeringuga kavandatud elamumaa kruntidel. Lisaks on DP

seletuskirja p-s 8 välja toodud keskkonnakaitse abinõud, mille kohaselt nähakse planeeringus

ette täiendavad istutused planeeritud sõidu- ja kergliiklustee vahelisele alale, säilitatakse ja

puhastatakse olemasolevad kuivenduskraavid ning seatakse nõuded kraavide hoolduseks.

Täiendavalt on märgitud, et kavandatud hoonestusalad ei ole planeeritud rohevõrgustiku

tuumalasse ning on jäetud võimalikult suurte aladena eesmärgiga säilitada maksimaalselt

väärtuslikku kõrghaljastust.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kuna vastustaja on

vaidlustanud kaebajal kaebeõiguse olemasolu, käsitleb kohus esmalt kaebeõigusega seonduvat

(I) ning seejärel poolte sisulisi väiteid (II) ning viimaks võtab seisukoha menetluskulude osas.

I

7. MTÜ Eesti Metsa Abiks selgitas kaebeõigust 03.05.2019 menetlusdokumendis (tl 112),

märkides, et esitab kaebuse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 30 lg 2 alusel

(keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigus). Kaebaja on kohtu nõudmisel esitanud enda põhikirja

(tl 113-114). Viidatud põhikirja p 3 kohaselt on MTÜ eesmärgiks Eesti metsade jätkusuutlik,

ühiskondlikult aktsepteeritud, kõigi huvigruppide vajadusi arvestav ja keskkonnahoidlik

majandamine. Eesmärgiks on hoida keskkonda läbimõtlematu ja keskkonnavaenuliku tegevuse

eest.

Riigikohus

on

selgitanud

keskkonnaorganisatsiooni

kaebeõigust

KeÜS

alusel

planeerimismenetlusega seonduvalt asjas nr 3-16-1472/92 (nn Hiiu mereplaneeringu asi).

Riigikohus märkis seal, et kuigi KeÜS § 30 lg st 2 tuleneb keskkonnaorganisatsiooni õigus

kohtusse pöörduda, seab säte keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigusele siiski ka piirangud.

Lisaks sellele, et vaidlustatud haldusakt või toiming peab olema seotud organisatsiooni

keskkonnakaitseliste eesmärkide või tegevusvaldkonnaga, tuleneb sellest ka loogiline järeldus,

et keskkonnaorganisatsiooni kaebuse alus (HKMS § 41 lg 2) peab eelnimetatutega seonduma.

Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigus ei ole piiramatu populaarkaebuse esitamise õigus,

6(8)

mistõttu keskkonnaorganisatsiooni kaebuse aluseks olevad argumendid peavad olema seotud

keskkonna kaitse eesmärkidega.

Kohus leiab, et antud juhul saab kaebaja kaebeõigust keskkonnaorganisatsioonina tunnustada,

kuna kaebaja tugineb väidetele, et vaidlustatud detailplaneering kahjustab rohevõrgustiku

tuumala, sh metsi, mille kaitsmisega organisatsioon tegeleb ning kohus nõustub kaebajaga ka

selles, et mets on toimiv ökosüsteem, mitte pelgalt asi iseenesest. Asjaolu, kas vaidlustatud

haldusakt kujutab endast reaalset rikkumise ohtu (toob kaasa kaitstavate väärtuste rikkumise)

on sisulises vaidluses tuvastatavaks asjaoluks.

II

8. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlustatud otsusega kehtestatud DP on vastuolus kehtiva

Harku valla ÜP-ga.

8.1 Kehtiva ÜP dokumentide kohaselt paikneb Hobuseraua tee 26 maaüksus elamumaa

juhtfunktsiooniga tiheasustusalal (tl 124). Tiheasustusala on ÜP-s selgelt piiritletav, olemasolev

ja kavandatav kompaktne hoonestuse, ühise teedevõrguga ala, kus rohkem kui kolm elamut

ja/või äri/tootmis/puhkeotstarbelist hoonet asuvad üksteisele lähemal kui 100 m. Vastavalt ÜP

seletuskirja punktile 2.18.4 on tiheasustusalad alad, kus kõrge asustustihedus tingib lahendamist

vajavate teemade ning erinevate huvide ja väärtushinnangute rohkuse. ÜP seletuskirja punkti

2.19.1 kohaselt on tiheasustusalad valla piirkonnad, kus ruumiline planeerimine peab järgima

linnalisele asulale omaseid põhimõtteid. Maakatastriseaduse § 181 lg 1 kohaselt on elamumaa

sihtotstarbega maa alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja garaažide

maa. Vastustaja on DP kehtestamisel seega lähtunud sellest, et kehtiv ÜP (mis väljendab

avalikkuse kokkulepet) võimaldab Hobuseraua tee 26 katastriüksuse jagada elamumaa

sihtotstarbega kruntideks ja kavandada neile elamute rajamise ehk ei välista seda.

8.2 DP ülesandeks on muu hulgas sellega kavandatavate hoonete toimimiseks vajalike ehitiste,

sh avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine (PlanS § 126 lg 1 p 4).

Vastustaja on õigesti osundanud, et hooneid ei olegi võimalik kavandada ilma juurdepääsuta

avalikult kasutatavalt teelt. Seejuures ei ole kaebajal alust ka eeldada, et teatud perioodil

kasutuses mitteolevat (tõkestatud) sõiduteed või selle osa kunagi ei taastata ja sellelt läbisõitu

ei kavandata. Samuti on ÜP kohaselt kõikide rajatavate ja rekonstrueeritavate teede puhul

vajalik ette näha kergliikluse rada või muu kergliiklust soodustav lahendus. ÜP-st nähtuvalt

kavandatakse perspektiivis kergliiklusteed-terviserada ümber Harku järve (vt ÜP seletuskiri,

lk 53). Seega on DP-ga kergliiklustee kavandamine samuti kooskõlas kehtiva ÜP-ga. Kaebaja

ei saa eeldada, et elamumaa juhtfunktsiooniga tiheasustusalal paiknevat maaüksust kunagi ei

hoonestata ega hoonete toimimiseks vajalikke juurdepääsu- või kergliiklusteid ei kavandata.

8.3 Kehtiva ÜP dokumentide ja materjalide kohaselt ei paikne Hobuseraua tee 26 maaüksuse

DP-ga planeeritud hoonestus rohevõrgustiku tuumaladel ning selle osas ei kehti

keskkonnakaitselisi piiranguid. Maaüksuse põhjapoolne osa paikneb ÜP kohaselt „Harku

järvest läänes asuvad metsad“ tuumalal, mille osas on maakasutuseks määratud puhke- ja

virgestusmaa juhtfunktsiooniga ala. DP-ga on eelnimetatud ala jäetud maatulundusmaaks. DP

seletuskirjast nähtuvalt Hobuseraua tee 26 kinnistu põhjaosas asuv metsaala säilitatakse ning

ka planeeritud kruntide hoonestusalasse jääv väärtuslik kõrghaljastus kuulub säilitamisele (vt

DP seletuskiri p 4.3). Kuna maaüksus jääb osaliselt Harku järve piiranguvööndisse, tuleb järve

veekvaliteedi minimaalse kaitse tagamiseks ja elustikule levimisvõimaluste tagamiseks hoida

järvega vahetult piirnevat ala vähemalt piiranguvööndi ulatuses looduslikuna (vt DP seletuskiri

p 2.3). Maaüksuse lõunapoolne osa on ÜP kohaselt haljasala ja parkmetsamaa

juhtfunktsiooniga ala, mis on DP-ga kavandatud üldkasutatavaks maaks ja mis peale DP

kehtestamist jäetakse avalikuks kasutamiseks haljasalana. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja

7(8)

DP kehtestamisel arvestanud kehtivast ÜP-st, sh rohevõrgustiku tuumalade funktsioonidest ja

kasutustingimustest tulenevate piirangutega (vt ÜP seletuskiri p 2.17, lk 36).

8.4 Kaebaja väited rohekoridori läbilõikamisest on alusetud. Esmalt on vastustaja asjakohaselt

osundanud, et kehtivas ÜP-s ei ole ette nähtud tuumalade ühenduskoridori Hobuseraua tee 26

kinnistu kaudu. Samuti on varasemates kohtumenetlustes korduvalt märgitud, et rohekoridor

K9 oli juba varasemalt loodud elamukvartaliga läbi lõigatud ega toiminud enam tegelikkuses

(nt Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2014 otsus asjas nr 3-13-693, 24.04.2015 otsus asjas nr 3-

14-50433). DP ei saa mittetoimivat rohekoridori täiendavalt kahjustada. Rohekoridori rolli

täidab reaalsuses 100 m laiune vöönd järve kaldal. Nii on ka ÜP seletuskirjas toodud, et järve

ümbritsev kitsas vöönd omab olulist rolli väikeimetajate, veelindude ja kahepaiksete

levimiskoridorina (vt ÜP seletuskiri, lk 36). Ühtlasi jäetakse nähtuvalt DP materjalidest

täiendavalt 25 meetri laiune koridor (kruntide Pos 2 ja Pos 3 vahel) eeldatavaks loomade ja

lindude liikumiskoridoriks, kuhu ei ole lubatud piirdeaedade püstitamine. Seega on vastustaja

DP kehtestamisel täiendavalt arvestanud sellega, et loomadele ja lindudele oleksid liikumiseks

tingimused tagatud.

9. Põhjendamatu on kaebaja väide, et vastustaja on jätnud uurimata planeeritava hoonestuse

ning rajatavate teede mõju rohevõrgustiku tuumaladele. DP on koostatud vastavuses kehtiva

ÜP-ga ning ÜP koostamisel (sh maakasutuse juhtfunktsioonide määratlemisel) on nii KSH kui

ka muud vajalikud uuringud läbi viidud. Kehtiv ÜP ei välista planeeringualal ehitusõigust.

Lisaks eeltoodule on vastustaja kaalunud DP puhul KSH algatamise vajalikkust ka sisuliselt –

planeeringu KSH vajaduse üle otsustamiseks küsiti vastavalt DP algatamisel kehtinud

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg-le 6

arvamust Keskkonnaametilt ja koostati eelhinnang. Keskkonnaamet leidis 23.10.2012

arvamuses nr HJR 6-8/12/25395-2, et kavandatav tegevus ei põhjusta olulist negatiivset

keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on

võimalik planeeringumenetluse käigus. (tl 131) Harku Vallavolikogu 24.04.2014 otsuse nr 41

(tl 128) lisaks olevas eelhinnangus leiti, et kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt

väike, ei ole vajalik läbi viia DP-le KSH-d (tl 129-130). Kohus nõustub vastustajaga, et kui DP-

ga soovitakse hoonestust rajada selleks ÜP-ga ettenähtud elamumaa juhtfunktsiooniga

tiheasustusalale, puudub üldjuhul vajadus täiendavateks uuringuteks, ÜP koostamisel teostatud

uuringute kordamiseks või ÜP-ga kehtestatud maakasutuse juhtfunktsiooni õigsuses

kahtlemiseks.

10. DP materjalide ja kehtestamise korralduse (sh punkt D) põhjal on arusaadav, mis põhjustel

on vastustaja pidanud DP-d kooskõlas olevaks kehtiva Harku valla ÜP-ga ning kaebaja väited

põhjendamiskohustuse rikkumisest on alusetud. Kohus rõhutab veel kord, et ÜP dokumentide

ja materjalide kohaselt ei planeerita DP-ga hoonestust rohevõrgustiku tuumaladel, vaid

elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal, mille osas ei kehti keskkonnakaitselisi

piiranguid. Eeltoodud asjaolud nähtuvad ka DP-st ja selle seletuskirjast. Rohevõrgustike

tuumalasid ja nendest tulenevate piirangutega arvestamist on käsitletud DP seletuskirja p-s 2.3

(maakasutust kitsendavad tingimused) kui ka seletuskirja p-s 3 (planeeritud ala seosed

külgnevate aladega). Ühtlasi käsitleb DP seletuskirja p 8 keskkonnakaitse abinõusid ning selle

kohaselt on planeeringus muu hulgas arvestatud Harku valla ÜP rohevõrgustike tuumaladega:

kavandatud hoonestusalad ei ole rohevõrgustiku tuumalasse planeeritud ning kavandatud

elamumaa kruntide hoonestusalad on jäetud võimalikult suurte aladena, et edasisel

projekteerimisel oleks võimalik hoone asukohta valida nii, et võimalikult palju väärtuslikku

kõrghaljastust säiliks. Eeltoodut arvestades on väär kaebaja väide, et DP-s on jäetud

rohevõrgustiku tuumalad täielikult mainimata ning nendega arvestamata.

8(8)

11. Riigikohus on korduvalt selgitanud ulatusliku kaalutlusõigusega planeerimisotsuste

kohtuliku kontrolli piire, märkides, et kohus ei teosta erinevate huvide kaalumist haldusorgani

eest, ei muuda planeeringulahendust haldusorgani asemel ega otsusta planeeringulahenduse

otstarbekuse üle (HKMS § 158 lg 3; nt Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-23-16,

nr 3-3-1-15-08, nr 3-3-1-8-02 jt). Kohus saab kontrollida üksnes seda, kas kaalutlusõiguse

alusel tehtud otsus pole ilmselgelt meelevaldne. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks

vaidlustatud korralduse andmisel teinud kaalutlusvigu.

11.1 Erinevalt kaebajast leiab kohus, et DP kehtestamisel on arvestatud piirangutega, mis

tulenevad rohevõrgustiku tuumalade funktsioonidest ning mis tuleks tarvidusele võtta

inimmõju ja negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks. Kavandatud hoonestusalad ei ole

planeeritud rohevõrgustiku tuumalasse ning on jäetud võimalikult suurte aladena, et säilitada

maksimaalselt väärtuslikku kõrghaljastust. Kinnistu põhjaosas asuv metsaala säilitatakse ja

järvega vahetult piirnevat ala tuleb hoida piiranguvööndi ulatuses looduslikuna. DP-ga on

kavandatud täiendav piiretest vaba liikumiskoridor olemasoleva kraavi kaldale, mis peab olema

läbipääsetav Harku järvest kuni põhjapool asuva metsani (p 6.1). Eeltoodut arvesse võttes ei

ole asjakohane kaebaja viide Tallinna Ringkonnakohtu otsusele haldusasjas nr 3-06-2301,

milles vaidlustatud DP-st tulenevalt asus planeeringuala lähtuvalt Harju maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringust rohekoridori alaks arvatud piirkonnas ning kohus tühistas haldusakti

põhjusel, et haldusorgan ei olnud läbi viinud mingit analüüsi seoses rohekoridori toimimise

tagamisega ning ka asja materjalidest ei nähtunud, kuidas rohekoridori toimivus tagatakse ja

DP võimalikku mõju kompenseeritakse. Käesoleval juhul ei näe kehtiv ÜP ette tuumalade

ühenduskoridori Hobuseraua tee 26 kinnistu kaudu ning DP-ga ei planeerita hoonestust

rohevõrgustiku tuumaladel. DP lähtub kehtivast ÜP-st, sh arvestab rohevõrgustiku tuumalade

funktsioonide ja kasutustingimustega ning see kajastub selgelt ka DP materjalides.

11.2 Asjaolu, et vastustaja otsustas vastavalt maaomaniku soovile kehtestada ÜP kohasele

elamumaa juhtotstarbega alale eramute kavandamiseks DP, ei tähenda, et maaomaniku

huvidele oleks omistatud ilmselgelt ülemäärane kaal või avalike huvidega jäetud arvestamata.

ÜP määrab omavalitsuse territooriumil maakasutuse juhtfunktsiooni. DP on lähiaastate

ehitustegevuse aluseks ning DP eesmärk on eelkõige ÜP elluviimine. Kehtiv Harku valla ÜP

võimaldab Hobuseraua tee 26 maaüksusel elamuarendust. Vaidlusalune DP on kooskõlas

ÜP-s kehtestatud vastava piirkonna maakasutusega ja maa omanikul on õiguspärane huvi oma

maad vastavalt kasutada.

11.3 Kui vastustaja peab põhjendatuks DP kehtestada, siis arusaadavalt ei saa nõuda seda, et

otsuses tuuakse välja argumendid, mis võiks tuua kaasa DP kehtestamata jätmise. Kuivõrd

kaebaja ei ole ise DP menetluses osalenud ega esitanud DP avalikul väljapanekul ettepanekuid

või vastuväiteid, ei saanud vastustaja neid käsitleda ka vaidlusaluses korralduses. Kuna antud

juhul ei esinenud asjaolusid, mis võinuks kaasa tuua DP kehtestamata jätmise, otsustas

vastustaja kooskõlas kehtivate õigusaktidega Hobuseraua tee 26 maaüksuse ja lähiala DP

kehtestada.

12. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Harku Vallavalitsuse 19.03.2019 korraldus nr 118 on

õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. Seega jätab kohus kaebuse rahuldamata.

13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole

taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud

tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kohtu poolt kaasatud kolmas isik ei ole menetluses

aktiivselt osalenud ning tema poolt kulude kandmist ei nähtu.

/allkirjastatud digitaalselt/