4-19-3411/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL lõpposa

Kohus Viru Maakohus Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-19-3411 Otsuse kuupäev

25. september 2019 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekret

är Raili Raja Väärteoasi K.H

süüdistuses LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik

K.H (isikukood XXX EV kodanik ) , elukoht xxxx,

ristatud ei tööta, varem väärteokorras ka Asja läbivaatamise aeg 25.09.2019 Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik K.H

Kohtuväline menetleja Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue

Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada K.H

01 lg 2

LS § 2 järgi süüdi ja karistuseks mõista arest

15 (viisteist)

päeva.

2. K.H karistuse kandmise alguseks lugeda tema arestimajja saabumise aeg.

Otsus saata täitmiseks litseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere Po politseijaoskonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 11

ettenähtud juhul.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetlus

4 punkti 1 e pooltele käesoleva seadustiku § 113 lõike kohaselt kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral tehakse täisotsus avalikult teatavaks 15.10.2019.

Asjaolud

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik

Aleksei Savvi koostas menetlusalusele isikule K.H-le

31.05.2019

väärteoprotokolli nr AB 15 väärteoasjas 2590, 19, 002301, 00688, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 31.05.2019 kell 21:54 xxxx xxxx mootorsõidukit , registrimärgiga , liikus Maheda tn 1 suunas. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Kohtuotsuse põhjendused

2. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku K.H väärteo toimepanemise tõendatuks tun ülekuulamise 31.05.2019 kell 21:54 nistaja protokolli,

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga.

3. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku K.H süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses ja kohtus kontrollitud tõenditega: tunnistaja ütlustega, S H

menetlu

saluse isiku ütlustega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ja sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga.

4. Kohus loeb menetlusaluse isiku K.H süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtus ülekuulatud tunnistaja ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt teostati S H

31.05. Haljala alevikus. 2019 liiklusjärelevalvet Märgati kahtlase sõidustiiliga juhti, kes politseiautot nähes kiirendas. Paariline pööras patrullauto ringi, sõideti sõiduautole järgi, anti peatumise

märguanne. Sõiduk peatus, sõidukist väljus juht, kes jooksis majade vahele.

Tunnistaja jooksis talle järele. Grossi poe juures jäi isik seisma, tunnistaja toimetas ta patrullauto juurde. Tuvastati isik, selgus, et tal puudub juhtimisõigus. Alustati menetlust. Tutvustati õigusi-kohustusi.

5. Kohus loeb menetlusaluse isiku K.H süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt tema sõitis vanemate kodu juures Haljala poe juurde, et sõiduauto maha müüa. Läks koju tagasi, et lepingut võtta, kui politsei teda kinni pidas. Pani algul jooksu, siis jäi poe juures seisma, et mitte rohkem pahandusi kaasa tuua. Autokool on pooleli. Rahatrahv e tasub kohtutäituri kaudu.

6. Kohus loeb menetlusaluse isiku K.H tuks 31.05.2019 kell 21.54 süü tõenda

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille alusel on kõrvaldatud K.H

sõiduki juhtimiselt, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus kuni aluse ära langemiseni.

7. Kohus loeb menetlusaluse isiku K.H süü tõendatuks 14.10.2017 kell 21.10 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille alusel on kõrvaldatud K.H

sõiduki juhtimiselt, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus kuni aluse ära langemiseni.

8. Kohus loeb menetlusaluse isiku K.H süü tõendatuks 31.05.2019 sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga. Akti kohaselt teisaldati sõiduauto , registrimärgiga xxxx xxxx, Haljala alevikust, Maheda tn 1, Rakvere, Kastani tn 8, asuvasse hoiukohta.

9. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusel isikul väärteo toimepanemise ajal üks kehtiv kriminaalkaristus KarS § 1 § 423

82 ja KarS kaks järgi ning kehtivat väärteokaristust, mõlemad LS § 201 lg 2 järgi, rahatrahvid tasumata.

10. Karistusseadustik (edaspidi KarS) § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse § 201 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik.

11. KarS § 12 sätestab, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

p 1 korral, kellel ei ole vastava . LS § 90 lg 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning p 3 korral, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt liiklusseaduse §-le 91.

13. LS § 201 kehtestab mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. LS § 201 lg 2 kohaselt karistatakse isikut, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

14. Kohus leiab, et K.H on oma tegevusega realiseerinud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteokoosseisu, kuna ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus leiab, et K.H objektiivne süüdistuses LS § 201 lg 2 järgi on täidetud süüteokoosseis.

15. KarS § 12 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et K.H pani toime süüteo otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik, kes käib autokoolis oli teadlik, et tal mootorsõiduki juhtimisõigus puudub. Seega oli K.H teadlik, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, vaatamata sellele, ta asus mootorsõidukit juhtima. Seega

K.H teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. süüdistuses LS § 2 järgi on Kohus leiab, et K.H

01 lg 2 täidetud ka subjektiivne süüteokoosseis.

16. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

17. V

äärteomenetlus VTMS § 30 alusel lõpetamisele ei kuulu.

18. KarS § 48 kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendava raskendavad asjaolud puuduvad. ks asjaoluks on süü tunnistamine,

Kohus leiab, et menetlusalust isikut tuleb karistada väärteo toimepanemise eest arestiga sanktsiooni keskmis

s . es määra , milleks on arest 15 päeva

19. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema.

K.H hoiduma . Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada süütegude toimepanemisest karistuseks mõistetud arestiga 1 päeva. K.H on viimati karistatud LS 04.01.2019. Rahatrahv 600 eurot on tasumata. § 201 lg 2 järgi Käesolev

süütegu on seega toime pandud vähem kui pool aastat pärast eelmise samaliigilise süüteo toimepanemist. See annab alust asuda seisukohale, et isik ei ole varasemast karistusest endale mingeid järeldusi teinud. Antud asjaolu arvestades ei ole põhjendatud asendada arest üldkasuliku tööga. Varem ei ole karistusena aresti kohaldatud, seetõttu K.H-le

on nimetatud karistus kohane antud süüteo toimepanemise eest mõistetud karistuse määramisel. Pannes toime järjekordse süüteo, ei ole menetlusalune isik sellest vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu on kohus seisukohal, et aresti kohaldamine menetlusalusele isikule on avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused, seda nii töökoha kaotuse jms näol Kohtu hinnangul peab isik, kes paneb toime süüteo, olema valmis .

kandma talle määratud karistust. Kohtu hinnangul on määratud karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid, mis peab üldperventiivselt andma signaali, et riik karistab juhtimisõiguseta isikut mootorsõiduki juhtimisel arestiga. korduval

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

25.09.2019 kohtuotsus 4-19-3411 jõustus 10.12.2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.

Kai Rosar Referent