4-19-4128/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number 4-19-4128

Otsuse kuupäev 24. september 2019

Kohtunik Kristel Vedro

Kohtuistungi sekretär Raili Raja

Väärteoasi

N.H

227 lg 3 süüdistus LS § järgi

Menetlusalune isik

N.H (isikukood XXX xxxx, )

elukoht xxxx,

Xxxx , varem

töökoht OÜ väärteokorras karistatud

Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 24.09.2019

Istungil osalenud isikud menetlusalune isik N.H ning

Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, kohtuväline menetleja esindaja Martin Rist

Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1.Tunnistada N.H L

karist arest 7 (seitse) S § 227 lg 3 järgi süüdi ja useks mõista päeva. 2. N.H karistuse kandmise alguseks lugeda tema arestimajja saabumise aeg.

3. LS § 227 lg p 2 alusel võtta ära sõiduki juhtimisõigus 5 N.H-lt lisakaristusena

kolmeks kuuks.

4. Liiklusseaduse § 127 alusel on N.H kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Otsus saata täitmiseks Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonnale.

2

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool

soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme

päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 11

ettenähtud juhul.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal

maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele käesoleva seadustiku § 113 lõike

4 punkti 1

kohaselt kohtus tutvu

miseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik

kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral tehakse täisotsus avalikult teatavaks 15.10.2019.

Asjaolud

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik T K

koostas menetlusalusele isikule N.H-le 13.07.2019 59192 väärteoprotokolli AB 15 , mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 13.07.2019 kell 22:04 mootorratast xxxx, r/m xxxx

, Lääne-Viru maakonnas, Vinni vallas, Rakvere Rannapungerja tee 27. km-l, liikus Rakvere –

suunas. Protokolli kohaselt juhtis isik mootorsõidukit kiirusega 140 + /- 5 km/h teel, kus

lubatud suurim sõidukiirus on , millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte 90 km/h vähem kui 35 km/h. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p

1 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi. Kohtus palus kohtuväline menetleja parandada iga 35 km/h, 45 km/h-ks ja lugeda rikkumise väärteoprotokollis arvutusv kirjelduseks, et N.H + /- 5 km/h teel, kus lubatud juhtis mootorsõidukit kiirusega 140 suurim sõidukiirus on 90 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui

45 km/h. Kohtuotsuse põhjendused

2. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja

väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7

kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu

tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku väärteo N.H toimepanemise 13.07.2019 kell 22:04 tõendatuks mõõteseadme protokolli, videosalvestusega ja ga. menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli

3. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse

kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb

menetlusaluse isiku N.H süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises

menetluses ja kohtus kontrollitud tõenditega: mõõteseadme protokolli, videosalvestusega ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga.

3

4. Kohus loeb menetlusaluse isiku N.H süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks

kiirus protokolliga. mõõteseadme kasutamise Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist

nähtub, et 13.07.2019 kell 22.04 Lääne – -Viru maakonnas, Vinni vallas, Rakvere Rannapungerja tee 27. km-l Rakvere suunas teostas Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna

patrulltalituse patrullpolitseinik T K riikliku järelevalve korras N.H poolt juhitud

mootorratta xxxx, r/m xxxx, liikumiskiiruse mõõtmist, kasutades liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet, mis oli kinnitatud sõidukile. Protokollist eesmist antenni nr KR009123, nähtub, et tegemist oli valgeajal kattega asulavälise teega, kus nähtavus oli hea, ilmastik oli

sademeteta, teeolud kuivad ja kahesuunalise teega, kus mõlemas sõidusuunas oli üks

sõidurada. Patrullsõiduk seisis ning mõõtmine toimus paigal seistes. Mootorsõiduk paremal

liikus ühel sõidurajal, kus oli veel mitu sõidukit, lähenedes patrullsõidukile ning sooritas

möödasõitu. Kiirusemõõteseadme helisignaal oli ühtlane ning sõiduki kiirust jälgiti target

aknas, seadmel lukustati näit, lugemiks oli 1 km/h, lubatud sõidukiirus mõõdetaval 40

teelõigul 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/ 5 km/h, seega ületas lubatud - sõidukiirust mitte vähem kui 4 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu, juht 5

tutvus näiduga ning kinnitas seda allkirjaga protokollis. Seade on testitud 13.07.2019 kell 11.00. Seade on töökorras. Mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat.

5. Kohus loeb menetlusaluse isiku N.H süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks

kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli juurde kuuluva videosalvestusega.

Videosalvestisest nähtub samuti, et 13.07.2019 kell 22.04 sooritas mootorratas xxxx, r/m xxxx möödasõitu autode kolonnist ning sõiduauto kiiruseks luges kiirusmõõteseade 140 km/h.

6. Kohus loeb menetlusaluse isiku N.H süü tõendatuks veel menetlusaluse isiku

kohtus antud ütlustega, mille kohaselt ta tunnistas süüteo toimepanemist ja kahetses. Tema

ütlus sõitis ta mööda kruusat es liikus kaks sõiduautot, tema hoidis te kohaselt eid. Tema e

pikkivahet, järsku tema ees sõitev auto pidurdas, siis tagurdas tagumine auto, teda see ei

häirinud, kuna tal o i pikk vahe. Päras seda jätkas tema ees sõitev auto väga eb l astabiilse

kiirusega sõitmist urvis tõmbas kiiruse 70 peale ja siis 90 peale, siis jälle 60 peale, siis , k N.H vaatas, et on pikk sirge lõik ja otsustas mööda sõita ja ei pannud tähele, et kiirus läks liiga suureks. 7. Karistusseadustik (edaspidi KarS) § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis,

et Liiklusseaduse § 227 lg 3 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. 8. KarS § 12 sätestab, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega

põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et ta ületas sõidukiirust vähemalt 45 km/h.

4

9 15 lg 1 p 1 kohaselt

. LS § on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit

tunni s. LS § 227 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest 41– –karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, 60 kilomeetrit tunnis arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

10. Kohus leiab, et N.H on oma tegevusega realiseerinud LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteokoosseisu, kuna ta juhtis mootorsõidukit kiirusega 140 + /- 5 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiiru 90 st mitte vähem kui 4 süüdistuses LS § 227 lg 3 järgi on täidetud 5 km/h. Kohus leiab, et N.H

objektiivne s. süüteokoossei

11. KarS § 12 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et N.H pani toime süüteo otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik ta tahtis sõidu N.H kinnitas, et autodest mööda sõita, ning kui tuli pikk sirge teelõik, sõitiski neist mööda, ei pannud tähele et kiirus läks liiga suureks. , et ta teostas süüteokoosseisule vastava asjaolu ja Seega N.H teadis tahtis või vähemalt möönis seda. süüdistuses LS § 22 järgi Kohus leiab, et N.H 7 lg 3 on täidetud ka subjektiivne süüteokoosseis.

12. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. 13. KarS § 48 kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et menetlusalust isikut tuleb karistada väärteo toimepanemise eest arestiga alla sanktsiooni keskmist . määra, milleks on arest 7 päeva 14 p 2 LS . Liiklusseadus § 227 lg 5 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada § 227 lg 3 s sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest - kuust kuni k on uue kuuni. Kohus leiab, et käesoleval ajal põhjendatud menetlusalusele isikule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks.

15. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad

liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga

õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks

õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate

mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema.

5

16. Karistusregistri väljavõtte kohaselt oli menetlusalusel isikul süüteo toimepanemise ajal

üks kehtiv väärteokaristus. Viimase samalaadse väärteo on

N.H toime pannud

25.05.2019. Nimelt on 25.05.2019 Politsei-ja Piirivalevameti Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse Patrulltalituse poolt karistatud LS § N.H

227 lg 2

järgi rahatrahviga 33 trahviühikut summas 132,00 eurot, rahatrahv tasutud

27.05.2019. kaks kuud Käesolev süütegu on seega toime pandud vähem kui pärast eelmise

samaliigilise süüteo toimepanemist. See annab alust asuda seisukohale, et isik ei ole

varasemast karistusest endale mingeid järeldusi teinud. Kuivõrd ainult rahatrahvi

kohaldamine isikut ei mõjutanud edaspidi lubatud suurima sõidukiiruse ületamise

toimepanemisest hoiduma, on kohtu hinnangul põhjendatud ka lisakaristuse kohaldamine. Kuna ei ole

, tuleb isiku üksnes rahatrahvi määramine oma eripreventiivset eesmärki täitnud tähelepanu juhtida sellele, et liiklusalaste süütegude jätkuv toimepanemine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav käitumine õiduki juhtimisõiguse äravõtmine kui eripreventiivne eesmärk ning s peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kohtu hinnangul on

määratud karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid, mis peab üldperventiivselt andma signaali, et riik . kohaldab lubatud suurima sõidukiiruse ületamisel lisakaristust

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2019 kohtuotsusega osaliselt tühistatud meie otsus karistuse osas.

24.09.2019 kohtuotsus 4-19-4128 jõustus osaliselt 28. detsembril 2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.

(allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent