2-19-11394/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2019.a kell 14.00, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-11394

Tsiviilasi

K Ö avaldus pankroti välja kuulutamiseks

Menetlusosalised

Avaldaja/võlgnik K Ö (isikukood xxxx, elukoht: Xxxx),

lepinguline

esindaja

Kaupo

Süvaoja,

e-post:

kaupo@oigusburoo.com

Ajutine pankrotihaldur: Peeter Sepper (Kotzebue 9, Tallinn

10402, e-mail peeter.sepper@haldur.eu, telefon 5054013)

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K Ö avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja K Ö (isikukood xxxx, elukoht: Xxxx, e-post xxxx) pankrot 15.

oktoobril 2019.a kell 14.00.

3. Nimetada K Ö pankrotihalduriks Peeter Sepper (Kotzebue 9, Tallinn 10402, e-mail

peeter.sepper@haldur.eu, telefon 5054013).

4. Määrata K Ö võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 30. oktoober 2019.a

algusega kell 14.00 Tallinnas Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 3007.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik

isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest

haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning

võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue

vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise

korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Saata määruse ärakiri K Ö’le, pankrotihaldurile ja Rahandusministeeriumile.

7. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

8. Määrata K Ö ajutise halduri Peeter Sepperi töötasuks 744,60 eurot (sh käibemaks)

ja vajalike kulutuste hüvitiseks 109,68 eurot (sh käibemaks), kõik kokku 854,28

eurot (sh käibemaks).

9. Menetluskulud jätta K Ö kanda.

10. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasust 397 eurot, millele lisandub

käibemaks 79,40 eurot ja kanda see Bürooteenused ja Õigusabi OÜ (12416958)

arvelduskontole nr xxxx.

11. Ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused kokku summas 377,88 eurot (sh

käibemaks) välja mõista K Ö’lt ja kanda see Bürooteenused ja Õigusabi OÜ

(12416958) arvelduskontole nr xxxx.

12. Avaldada

teade

pankroti

väljakuulutamise

kohta

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded (PankrS § 33 lg 1).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

Asjaolud

K Ö esitas 30.07.2019 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on ta püsivalt

maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab võlgnik võetud laene ning nende katmiseks

piisava sissetuleku puudumist. Võlgnik käib tööl, kuid tema töötasu jäi liiga väikseks kõikide

kohustuste täitmiseks. Avalduse kohaselt ei ole võlgnikul muud vara, mille arvelt tekkinud

rahalisi kohustusi täita. Avalduse kohaselt on võlgnevuste summa ca 13 812,84 eurot. K Ö on

esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Peeter Sepper esitas 03.10.2019 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on

võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 17 946,80 eurot ning igasugune turuväärtust omav

vara puudub, sh puudub vara ka edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur on

seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetuse põhjuseks on raske

juhtimisviga PankrS § 29 lg 2 mõttes, kuna võlgnik hakkas võtma kiirlaene, mida oma

palgataset arvestades ei olnud ette prognoositavalt võimeline teenindama. Maksejõuetus

kujunes välja 2018. a. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude olemasolu ega

vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Kuivõrd võlgnik on esitanud

kohustustest vabastamise algatamise menetluse taotluse, siis teeb ajutine haldur kohtule

ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes

toodud seisukohtade juurde. Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata pankrotihaldurina.

Võlgnik ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja K Ö pankrot tuleb välja kuulutada.

Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Peeter Sepperi,

kes on andnud selleks nõusoleku.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS §

31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõendite ja ajutise halduri poolt tuvastatuga on kindlaks

tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt

17 946,80 eurot ning vara puudub. Võlgniku sissetulek on 1000 eurot kuus, kuid sissenõutavaks

muutunud kohustuste suurust arvestades ei ole võlgnik võimeline võlausaldajate nõudeid

rahuldama. Samuti puudub tal igasugune vara, mille arvel oleks võimalik kohustusi täita ning

pankrotimenetluse kulusid kanda.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse,

kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.

Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171 lg-le 2 tingiksid

pankroti välja kuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud

aluseid, siis kuulutab kohus K Ö pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda

täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta.

PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest

kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige,

juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

Antud juhul puudub võlgnikul kinnisvara ja seosed äriühingutega, mistõttu puudub vajadus

määruse kinnistusosakonnale ja äriregistrile saatmiseks.

PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida

nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku

vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule

kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel

töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.

PankrS § 89 lg 1 p 1 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud

kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada

sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise

kohustust.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt

on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri

kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise

aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse

andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud

aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse

või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt

võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

ajutine haldur tegutseb.

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid

katta. Sisuliselt on tegu situatsiooniga, kus avalduse menetlus raugeks pankrotti välja

kuulutamata. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamise

avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja

hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise

halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski

võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes

olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka

juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud

kohustustest vabastamise avalduse.

Ajutine haldur on 03.10.2019 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate

ülesannete täitmiseks kokku 7,3 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu

määrast 85 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 744,60 eurot (sh käibemaks) ja vajalike

kulutuste hüvitiseks 109,68 eurot (sh käibemaks), kõik kokku 854,28 eurot (sh käibemaks).

Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning

kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri

aruandele ega tasu ja kulude arvestusele vastu vaielnud.

Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub

käibemaks 79,40 eurot ja kanda see Bürooteenused ja Õigusabi OÜ (12416958)

arvelduskontole nr xxxx. Kohus mõistab vastavas summas ajutise halduri tasu välja riigi

vahenditest.

Ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused summas 377,88 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus

välja võlgnikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik