3-19-1748/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi nr 3-19-1748

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 15.10.2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-1748

Haldusasi MTÜ Eesti Keskerakond kaebus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni kohustamiseks X 25.06.2019 avalduse uuesti läbivaatamiseks RESOLUTSIOON Tagastada MTÜ Eesti Keskerakond kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 25.06.2019 Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile (ERJK) pöördumise, milles palus algatada menetlus tuvastamaks erakonnaseaduse rikkumine seoses keelatud annetuse saamisega, mis seisneb persoonilugude (11 lugu) avaldamises erinevates meediaväljaannetes enne 2019. a Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimisi.

2. ERJK leidis 15.08.2019 protokollilises otsuses nr 101, et menetluse algatamiseks puudub alus, kuivõrd vabas ajakirjanduses teeb artiklite teemade üle valikuid sõltumatu toimetus, mida ei mõjuta persoonilugude objektid ise. Samuti valitsevad vabas ajakirjanduses tasakaalustatuse reeglid ning ei saa öelda, et esinemine seal poleks kättesaadav teistele isikutele.

3. MTÜ Eesti Keskerakond esitas 16.09.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse ERJK 15.08.2019 otsuse tühistamiseks ja kohustamaks ERJK vaadata X 25.06.2019 avaldus uuesti läbi. Kaebaja leiab, et otsus rikub tema subjektiivseid õigusi, sest kaebajaga konkureerivatel erakondadel ja nende liikmetel lubatakse valimatult ennast erinevate meediakanalite vahendusel reklaamida, kuid kaebajat käsitavad artikleid loetakse keelatud annetuseks. Kaebajal on subjektiivne huvi selle vastu, et kaebajaga valimistel konkureerivad isikud omaksid kaebajaga võrdseid võimalusi valimiseelsel ajal meedias figureerida. Antud juhul ei ole selline võrdsus tagatud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Kohus on seisukohal, et MTÜ Eesti Keskerakond kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

5. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib HKMS § 44 lg 1, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (vt nt RKHKo 3-3-1-44-10, p 15; 3-3-1-42-14, p 12; 3-3-1-85-15, p 13). Seega, et isikul oleks õigus nõuda, et järelevalvemenetluse algatamise küsimus otsustataks kaalutlusvigadeta, peab olema täidetud kaks eeldust: isik peab olema puudutatud isiku staatuses ning järelevalvet sätestav õigusnorm peab kaitsma tema õigushüve.

6. Kohus on seisukohal, et ERJK poolt 15.08.2019 järelevalvemenetluse algatamata jätmise toiming ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, kuivõrd kaebaja ei ole selles küsimuses puudutatud isikuks. Taotluse järelevalvemenetluse algatamiseks esitas ERJK-le 25.06.2019 X, mitte kaebaja. Seega ei saa järelevalvemenetluse algatamata jätmine avaldada mõju kaebaja õigustele. Kuivõrd halduskohtusse kaebuse esitamiseks peab esinema isiku vahetu subjektiivsete õiguste rikkumine, ei saa kaebaja puutumust ERJK 15.08.2019 toiminguga tuletada ka asjaolust, et Xi taotluses loetletud persoonilood puudutavad kaebajaga konkureerivaid erakondi ja nende liikmeid.

7. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus ERJK poolt 15.08.2019 järelevalvemenetluse algatamata jätmise vaidlustamiseks ning taotlemiseks, et kohus kohustaks ERJK-i Xi 25.06.2019 avaldust uuesti läbi vaatama.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys