1-19-5795/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-19-5795

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 24. septembril 2019.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-19-5795/ 17231602230/

Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuistungi aeg 24. septembril 2019.a. Kriminaalasi V.I süüdistuses KarS § 199 lg. järgi lühimenet

1 - luses. Prokurör Katerin Hovi Kaitsja Kaitsjat ei soovinud

Süüdistatav: - Elukoht ja aadress: viibib Tallinna Vanglas,isiku- V.I kood : XXX ,kodakondsus: xxxx, haridus: xxxx, emakeel-xxxx - .Töökoht xxxx kehtivaid kriminaalkaristusi 2, viimati Harju .Karistatus: kehtivaid väärteokaristusi 5, Maakohtu 24.04.2013.a otsusega nr 1-13-3595 KarS § 169 järgi vangistusega 5 kuud, mida KarS 65 lg 2, § 74 lg 5 alusel suurendati Harju Maakohtu 18.08.2009.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra, mõistes liitkaristuse 9 kuud, mille ärakandmata osa 8 kuud ja 6 päeva V.I kannab alates 12.06.2019.

Resolutsioon

Mõista V.I süüdi KarS § 199 lg. järgi ning karistada teda

1 3(kolme) kuulise vangistusega.

KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista V.I le - 2(kaks) kuud vangistust.

KarS § 65 lg. eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ära 2 alusel suurendada karistust - kandmata osa s.o. 4(neli) kuud 25( end viis ja kakskümm ) päeva vangistust võrra ja mõista V.I le liitkaristuseks 6(kuus) kuud ja 2 (kakskümmend ) päeva vangistust. - 5 viis

2

Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev 24. september 2019.a.

Kriminaalmenetluse kulud:

KrMS § de 175 ja 180 alusel kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral V.I lt - -

amõistmisele järgmisne menetluskulu: Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 810,00 eurot (kaheksasada kümme eurot) .

KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud eurot tasuda kohtuotsuse jõustu kokku summas 810 -

misest arvates 12 aheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub igakuiselt tasu- (k misele - ja Tolliameti a/arvele 67.50 eurot. Väljamõistetud menetluskulu tasuda Maksu E351010052031000004 SEB p - angas, EE5022 00221014193355 Swedbankis või EE4017 00017002872300 Luminor Bank. Menetluskulu tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili või posti - -aadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsuseg - a kättesaadav e toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuots

use täitmisega seonduvad kulud.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest .Kohtuotsuse resolutsioon kuulutatakse 24. septembril 2019.a. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantselei kaudu kättesaadav 15. oktoobril 2019.a. alates kella 12.00. Vanglas karistust kandvale isikule saadetakse motiveeritud kohtuotsus vanglasse.

Süüdistuse sisu

V.I-d (V.I) süüdistatakse selles, et tema, 07.10.2017.a ajavahemikul kell 07.00-08.00 xxxx asuvas xxxx baar/klubis, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanule L I xxxx (32 GB, IMEI xxxx), kuuluva kaitseümbrisega mobiiltelefoni väärtusega 650 eurot.

Seega V.I pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluse käik Harju Maakohtu 21.08.2019.a määrusega anti V.I süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi lühimenetluses kohtu alla. Kaitsjat kohtuistungile süüdistatav ei soovinud, mida kinnitas ka 24.09.2019.a toimunud kohtuistungil. Kohtuistungil kinnitas V.I , et on esitanud taotluse asja arutamiseks lühimenetluses ning jääb oma taotluse juurde. Kinnitas, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistab end süüdi. Selgitas, et süüdistuses toodud mobiiltelefoni leidis ning tal ei olnud soovi seda endale jätta, aga kuna oli joogine, siis unustas enda kätte.

Prokurör taotles V.I süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 1 järgi ja tema karistamist 9 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistatavat karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 6 kuud. Mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 järgi karistuse

3

ärakandmata osa võrra, kandmata osa 4 kuud 26 päeva. Seega mõista liitkaristus 10 kuud, 26 päeva.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

V.I d süüdistatakse varguse toimepanemises KarS § 199 lg 1 tähenduses. Kohtu - hinnangul on V.I poolt toime pandud vargus tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõe Süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate riimuvate ütlustega joonistub nditega. selgelt välja sündmuste käik.

Kannatanu L I ütluste kohaselt 07.10.2017.a ajavahemikul 06:00-08:00 varastati aadressil xxxx klubis xxxx temale kuuluv xxxx , mille sees tema . Telefonil oli läbipaistev kaitseümbris pangakaart. 09.10.2017.a postitas xxxx kasutaja C N telefoni müügikuulutuse. Telefoni kirjelduse järgi tundis enda telefoni ära. Kirjutas C, et telefon kuulub temale, leppisid kokku, et telefon tagastatakse. 20.10.2017.a sai kokku xxxx keskuses C N xxxx, kes tagastas telefoni ning selgitas, et xxxx on xxxx ning sai telefoni xxxx xxxx (tlk 2-7).

Kannatanu ütlustega haakuvad ka C ütlused, mille kohaselt üürib N

tema xxxx korterit koos I ning neil on naaber V.I. Olles xxxx juures, xxxx. V.I nägi telefoni võttis telefoni kaante vahelt välja ning andis telefoni talle. Pani mobiiltelefoni müügikuulutuse xxxx. Mõne aja pärast kirjutas L I ja teatas, et telefon on temalt varastatud. Rääkis juhtunust xxxx, kes tagastas telefoni L I (tlk 25-30).

Tunnistajana on ülekuulatud ka C , kelle sõnade kohaselt üürib tema N xxxx K G xxxx korterit koos I nimelise mehega ning neil on naaber V.I, kes xxxx kuuldu kohaselt töötab klubis xxxx. Viies xxxx xxxx laual mobiiltelefoni xxxx juurde nägi . Sai aru, et V.I olles tööl leidis nimetatud telefoni. Hiljem sai C telefon anti xxxx, kes proovis mobiiltelefoni käest teada, et xxxx gus, et telefon on varastatud, xxxx leppis omanikuga telefoni kaudu müüa. Sel tagastamises kokku. 20.10.2017 kell 09:00 sai xxxx keskuses omanikuga kokku ning tagastas telefoni (tlk 21-23).

Tunnistajana on ülekuulatud ka , kes kinnitab, et naaber V.I, kes töötab klubis C N xxxx H N xxxx tõi ajavahemikul 07. 10.10.2017.a tema üürikorterisse, mida üürib koos -

I T, mobiiltelefoni xxxx. xxxx. Mobiiltelefoni keegi ei V.I ütles, et leidis telefoni klubist kasutanud ning kui xxxx tuli tema juurde, siis pakkus nimetatud telefoni xxxx. Xxxx võttis telefoni endale (tlk 34-35).

Tunnistaja H N ütlustega haakuvad ka tunnistaja ütlused, mille kohaselt üürib korterit koos I T H N H mobiiltelefoni, mille oli ning naabermajas elab V.I. 2017.a oktoobri alguses tõi V.I leidnud kesklinnast xxxx H xxxx C, kes maanteelt. Mõne aja pärast tuli külla küsis telefoni endale ning H andiski telefoni xxxx (tlk 36-37).

Süüdstatav V.I selgituste kohaselt 07.10.2017.a hommikul aitas xxxx xxxx oma sõprad tööl, sulgemisjärgselt koristada. el, kes olid kohvikus baarmenitena Kohviku esist koristades leidis mobiiltelefoni. Pani mobiiltelefoni endale tasku ja unustas selle sinna kuna oli palju tööd ning lisaks oli korralikus joobes. Järgmisel või ülejärgmisel päeval läks sõbrale

H N külla ning avastas taskust mobiiltelefoni. Kuna ise telefoni ei vajanud, siis andis telefoni H. H ka telefoni ei vajanud ning andis selle oma xxxx C. C pani nimetatud telefoni xxxx müüki (tlk 77-79).

4

Süüdistatava selgitused selle kohta, et liigse alkoholi ning suure töökoormuse tõttu unustas võõra mobiiltelefoni enda taskusse, ei ole usutav. Olles tarbinud taolises koguses alkoholi, et ei mäleta ei ole inimene võimeline peojärgselt baari koristama. , mida endale taskusse pistad, Samuti ei keelanud miski, leides enda taskust võõra mobiiltelefoni, seda viia lähimasse politseijaoskonda või siis tagasi klubisse , kust mobiiltelefoni omanik oleks selle kätte xxxx saanud. Seda enam, et mobiiltelefoni ümbrise sees oli kannatanu sõnade kohaselt tema pangakaart, millelt nähtus omaniku nimi. Arvestades tänapäeva võimalusi, oleks V.I lihtsalt googeldades leidnud sotsiaalmeediast üles mobiiltelefoni omaniku. Midagi sellist, aga V.I ei pidanud vajalikuks teha. V.I käitumine – võttis võõra mobiiltelefoni, pistis endale põue ning andis tuttava lapsele kasutada – näitab üheselt, et V.I

pani mobiiltelefoni varguse toime tahtlikult ehk tegemist on kavatsetusega toime pandud süüteoga.

Varastatud mobiiltelefoni väärtust tõendavad kannatanu poolt e-kirjaga edastatud ostuarve, mille kohaselt on telefon soetatud 19.05.2017.a hinnaga 949,98 eurot (tlk 8-9), mis ületab KarS § 218 lg 4 nimetatud pisivarguse piirmäära 200 eurot.

Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega pani V.I toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistus Vastavalt KarS § 56 lg le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt - arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 199 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Kohtuistungil on süüdistatav selgitanud, et ennem kinnipidamist ametlikku töökohta tal ei olnud. Samuti nähtub karistusregistrist, et V.I d on kriminaalkorras karistatud KarS - § 169 järgi s.o lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise eest. Kriminaaltoimiku andmetel süüdistataval 2017. aastal maksustatav sissetulek puudus. Seega ei ole kohtu hinnangul võimalik kaaluda süüdistatava karistamist rahalise karistusega kuna vahendid selle täitmis , eks süüdistataval puuduvad. Lisaks nähtub karistusregistrist, et süüdistatavat on varasemalt

karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust.

Hinnates V.I süü suurust KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse ühe varguse toimepanemist, seejuures varastatud eseme väärtus ei olnud suur. Kannatanu on varastatud asja tagasi saanud ning kannatanul rahalisi nõudmisi süüdistatava v V.I süü ei ole astu ei ole. Seega

suur. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ning avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna. Karistust raskendavaid asjaolusid Arvestades kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. eeltoodut peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse sanktsiooni alammäära lähedases määras.

5

KarS 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Kuna käesolev kuritegu on toime pandud 27.07.2018, seega , siis kohtuotsuste kogumis enne eelmise karistuse täielikku ärakandmist tuleb vangistused liita täies ulatuses.

Harju Maakohtu 24.04.2013.a otsusega karistatud KarS vangistusega 5 kuud, mida § 169 järgi KarS 65 lg 2, § 74 lg 5 alusel suurendati Harju Maakohtu 18.08.2009.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra, mõistes liitkaristuse 9 kuud, mis asendati KarS § 69 lg 1 alusel üldkasuliku tööga 540 tunni ulatuses. Üldkasuliku töö tegemiseks määrati 12 kuud. Harju Maakohtu 28.08.2013.a määrusega kuulutati V.I KrMS § 140 lg 1 alusel tagaotsitavaks. V.I hoidus kõrvale ÜKT tegemisest. 28.01.2016.a Harju Maakohtu määrusega pöörati täitmisele V.I le Harju Maakohtu 24.04.2013.a kohtuotsusega - mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 8 kuud ja 6 päeva vangistust. V.I

kannab karistust alates 12.06.2019.a. Käesolev süütegu on toime pandud 07.10.2017.a, seega enne karistuse täielikku ärakandmist.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus V.I süüdi KarS § 199 lg 1 alusel ning karistab teda kolme kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg vähendada mõistetud 2 alusel karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista V.I-le kaks kuud KarS § 65 vangistust. lg 2 alusel suurendada kandmata osa karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ära s.o. neli kuud ja kakskümmend viis päeva vangistust võrra ja mõista V.I-le

liitkaristuseks kuus kuud ja kakskümmend viis päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev 24. september 2019.a.

Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel tuleb välja mõ V.I lt -

ista

teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundr KrMS § 180 lg 3 alusel aha 810 eurot. määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 67,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla kohtunik

Jõustus Riigikohtu 27.01.2020 lahendiga.