2-18-2989/60 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-18-2989

1(11)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-2989

Tsiviilasi

Konekesko Eesti AS-i hagi XX ja OÜ AGRITEHNIK

vastu solidaarselt kahju 170 893 euro ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. veebruari 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Konekesko Eesti AS-i apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

184 564 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant) Konekesko Eesti AS (registrikood

10702447), esindajad vandeadvokaadid Martin Käerdi ja

Martin-Johannes Raude

Kostja 1 (vastustaja 1) XX (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostja 2 (vastustaja 2) OÜ AGRITEHNIK (registrikood

11977198)

Kostjate esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht

Kohtuistung

18. september 2019

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 6. veebruari 2019. a otsus osas, millega maakohus jättis hagi

XX vastu täies ulatuses rahuldamata, tühistas tema osas hagi tagamise ja määras

menetluskulude jaotuse. Teha uus otsus, millega rahuldada hagi XX vastu osaliselt,

tühistada hagi tagamine osaliselt ja muuta menetluskulude jaotust. Ülejäänud osas jätta

maakohtu otsus muutmata.

2. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

2.1. Rahuldada Konekesko Eesti AS-i hagi XX vastu osaliselt.

2.2. Mõista XX-lt Konekesko Eesti AS-i kasuks välja kahjuhüvitis 28 500 eurot.

Tsiviilasi nr 2-18-2989

2(11)

2.3. Mõista XX-lt Konekesko Eesti AS-i kasuks välja kahjuhüvitiselt 28 500 eurolt viivis

alates 23. veebruarist 2018. a kuni kohtuotsuse tegemiseni (14. oktoobrini 2019. a)

summas 3 741 eurot ja 70 senti.

2.4. Mõista XX-lt Konekesko Eesti AS-i kasuks välja viivis alates 15. oktoobrist 2019. a

kahjuhüvitiselt 28 500 eurolt kuni nimetatud kohustuse täieliku täitmiseni VÕS § 113

lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 24 758 eurot ja 30 senti.

2.5. Jätta Konekesko Eesti AS-i hagi OÜ AGRITEHNIK vastu rahuldamata.

2.6. Tühistada Harju Maakohtu 26. veebruari 2018. a kohtumäärusega seatud hagi tagamise

abinõud osas, millega on hagi tagamiseks arestitud XX (XXXXXXXXXXX)

arvelduskontod Eestis tegutsevates krediidiasutustes (AS Inbank, AS LHV Pank, AS

SEB Pank, Bigbank AS, Coop Pank aktsiaselts, Luminor Bank AS, Swedbank AS,

TALLINNA ÄRIPANGA AS, Versobank AS) ja välisriikide krediidiasutuste

filiaalides (AS Citadele banka Eesti filiaal, Danske Bank A/S Eesti filiaal, Folkefinans

AS Eesti filiaal, Nordea Bank AB Eesti filiaal, OP Corporate Bank plc Eesti filiaal,

Scania Finans AB Eesti filiaal, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal, TF Bank AB

(publ.) Eesti filiaal) suuremas summas kui 28 500 eurot; ja seatud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa 2045405 neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale

Konekesko Eesti AS-i (10702447) kasuks kohtulik hüpoteek summas 102 822 eurot.

3. Rahuldada Konekesko Eesti AS-i apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta Konekesko Eesti AS-i maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 17% ulatuses

XX kanda ja XX menetluskulud 83% ulatuses Konekesko Eesti AS-i kanda. Jätta OÜ

AGRITEHNIK maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Konekesko Eesti AS-i

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagiavalduse asjaolud

1. Konekesko Eesti AS (hageja) esitas kohtule hagi XX (kostja 1) ja OÜ AGRITEHNIK

(kostja 2) vastu solidaarselt kahju 170 893 euro ja alates hagi esitamisest kuni nõude kohase

täitmiseni seaduses sätetatud määras viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja

jätta solidaarselt kostjate kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 1. märtsil 2011 hageja ja kostja 1 töölepingu tingimuste

muutmise kokkuleppe (kokkulepe), mille p 2.1. järgi oli kostja 1 hageja juures

põllumajandusmasinate müügiesindaja, kelle täpsemad tööülesanded olid määratud

ametijuhendis. Kokkuleppe p-i 6.2 järgi kohustus kostja I mitte kasutama hageja juures

Tsiviilasi nr 2-18-2989

3(11)

kasutusel olevaid infosüsteeme ja tarkvara isiklikuks otstarbeks. Kokkuleppe p-i 6.4 järgi

kinnitas kostja 1, et ta ei tegutse teiste isikute kasuks, kes on hagejale konkurentideks või

kelle huvid on vastuolus hageja huvidega. P-i 6.6 järgi pidi kostja 1 kooskõlastama hagejaga

soovi teha lisaks hageja juures töötamisele muud tööd (ükskõik, millise lepingu alusel või

ka ilma lepinguta). Kokkuleppe p-i 7.2 järgi pidi kostja 1 hüvitama hagejale lepingu p 6.4

rikkumise korral kogu hagejale tekitatud kahju.

28. aprillil 2011 allkirjastasid hageja ja kostja 1 ametijuhendi (ametijuhend), mille p 2.1

järgi on oli kostja 1 ametikoha eesmärk efektiivne müügitöö, hagejale kasumi teenimine,

kulude kontroll ja otstarbekas ressursside kasutamine. Ametijuhendi p-i 2.2 järgi oli kostja

1 ülesanne muuhulgas klientide ostupotentsiaali väljaselgitamine, hageja strateegiast

juhindumine ja ostu-müügi lepingute sõlmimine/allkirjastamine.

Kostja 1 oli kokkuleppe sõlmimise ja ametijuhendi allkirjastamise ajal kostja 2 ainuosanik

ja juhataja. Kokkuleppe ja ametijuhendi näiliseks täitmiseks määras kostja 1 2012. aastal

kostja 2 ainuosanikuks ja juhatajaks oma elukaaslase BB. Hiljem on selgunud, et kostja 2

osa ja juhtimise üleandmisest hoolimata jätkas kostja 1 ka pärast 2012. aastal kostja 2 nimel

ja huvides tegutsemist.

Hagiavalduses selgitab hageja, et põllumajandusmasinate müük ja kostja 1 ülesanded

koosnesid reeglina kahest osast: esiteks kliendilt kasutatud masina tagasi ostmine ja teiseks

kliendile uue masina müümine. Teiste klientide seas oli kostja 1 ülesanne korraldada

kasutatud masinate tagasiostmist ja uute masinate müümist Osaühinguga Aaspere Agro, kes

oli hageja pikaajaline klient. Osaühingu Aaspere Agro juhatuse liige oli YY, kes oli

samaaegselt ka YY-le endale kuuluva OÜ FARMI KONSULTATSIOONID juhatuse liige.

Aastatel 2015-2017 korraldas kostja 1 seitsme kasutatud masina (2015. aastal traktorite MF

8670 ja MF 8690 ning kombaini Lexion 560; 2016. aastal liikurhekseldi Jaguar 860 ja

kombaini Claas Lexion 540C ning 2017. aastal traktorite Fendi 930 ja McComick MTX

140) tagasiostmise viisil, kus masinate tegelik müük ja üleandmine toimus Osaühingult

Aaspere Agro hagejale, kuid arveldamine toimus erinevate vahekehade kaudu. Muuhulgas

toimus arveldamine kostja 2 kaudu. Vahekehade kasutamiseks puudus igasugune muu

põhjus kui hageja arvelt rikastumine. Kostjate tegevuse tõttu ostis hageja kasutatud masinad

OÜ-lt FARMI KONSULTATSIOONID tagasi kallimalt, kui Osaühing Aaspere Agro samu

masinaid müüs kostjale 2. Osa tehingute hinnavahest suunas kostja 1 seejuures kostjasse 2.

Kostja 1 on kohustatud kokkuleppe p-i 7.2 järgi mittekonkureerimise kokkuleppe rikkumise

puhul hüvitama hagejale rikkumisega tekitatud kogu kahju. Kostja 1 rikkus tahtlikult

hagejaga sõlmitud lepingut. Tehingute sellisel viisil teostamisega maksis hageja kasutatud

masinate eest 170 893 eurot rohkem, kui oli nende tegelik müügihind. Kui kostja 1 oleks

ostnud kasutatud masinad nende tegeliku müüja käest tegeliku müügihinnaga, ei oleks

hagejale kahju tekkinud. Kostja 1 kasutas õigusvastase teo toimepanemiseks kostjat 2, kui

kostja 2 ei oleks kasutatud masinate ostmise skeemis osalenud, ei oleks kasutatud masinate

ostmise skeemi sellisel kujul olnud ja hagejal poleks kahju tekkinud.

Kostjate vastuväited

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

Esmalt leidsid kostjad, et aastatel 2015-2016 masinate (s.o traktorite MF 8670 ja MF 8690,

kombaini Lexion 560, liikurhekseldi Jaguar 860 ja kombaini Claas Lexion 540C) ostmise

osas esitatud kahjunõue suuruses 138 893 eurot on aegunud TLS § 74 lg 4 järgi, sest

Tsiviilasi nr 2-18-2989

4(11)

väidetav kahju pidi saama hagejale teatavaks hiljemalt juhatuse liikme poolt masinate

ostuarve tasumisel.

Kostjal 1 puudus pädevus hageja nimel lepingute sõlmimiseks, mistõttu sai kostja I allkiri

lepingutel tähendada vaid kui lepingu koostajat. Lepinguid sõlmisid hageja juhatuse

liikmed, sh tasusid masinate ostuarveid. Seega oli hageja teadlik masinate tagasiostu

hindadest. Lisaks märgib kostja 1, et ei nõustu hageja käsitlusega, justkui oleks kostja 1

rikkunud hagejaga sõlmitud kokkuleppe p-te 6.4 ja 6.6 ehk töötaja lojaalsuskohustust, sest

tehingud olid kasumilikud.

Kostjate hinnangul on hageja jätnud tähelepanuta, et masinate ost-müük toimus

komplekstehinguna, kus vana masina tagasiostu korral müüdi vastu uus masin ning

tagasiostu kõrgem hind tasaarvestati uue masina müügikasumiga. Tõenditest nähtub, et kõik

komplekstehingud olid kasumlikud.

Samuti märgivad kostjad, et 2016. aastal kombaini Claas Lexion 540C ning 2017. aastal

traktori Fendi 930 ja traktori McComick MTX 140 tehingute seotus kostjaga 2 puudub.

Hageja väited kostja 2 osas heade kommete vastase käitumise kohta on alusetud ja

tõendamata.

Esimese astme kohtu otsus

3. Harju Maakohus jättis 6. veebruari 2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Kohtuotsuses tühistas kohus ka 26. veebruari 2018 määrusega kohaldatud

hagi tagamise abinõud.

4. Esmalt analüüsis kohus kostja 1 aegumise vastuväidet ja leidis, et haginõue 138 893 euro

ulatuses ei ole aegunud. Kohtu arvates peab TLS § 74 lg 4 tähenduses teadmine kahjust

hõlmama nii teadmist kahjust kui ka teadmist teost või sündmusest, millega kahju

põhjustati. Kohtu hinnangul on hageja väide veenev, et kuigi hageja oli teadlik ülekannete

tegemisest OÜ-le FARMI KONSULTATSIOONID ja hindadest, siis ei olnud hageja aga

teadlik kostjale 1 etteheidetavatest tegudest, millega on hagejale väidetavalt tekkinud kahju

(s.o et kasutatud masinad jõudsid hagejani erinevate vahekehade keti kaudu tekitades

kunstliku hinnavahe, kus esimene vahelüli oli kostjaga 1 seotud äriühing kostja 2 ja et

kasutatud masinate algne väljamüügihind oli oluliselt madalam, kui nende sisseostuhind

hagejale). Kostja 1 ei ole tõendanud oma väidet, et hageja oleks teadnud või pidanud

teadma kõiki tehingutega seotud asjaolusid varem, kui seda väidab hageja.

5. Järgnevalt analüüsis kohus seda, kas kostja 1 on rikkunud tahtlikult kokkuleppe punkti 6.4,

mille kohaselt kostja 1 kinnitas, et ta ei tegutse teiste isikute kasuks, kes on hagejale

konkurentideks või kelle huvid on vastuolus hageja huvidega. Tuvastatud on, et

kokkuleppe allkirjastamise ajal (1. märtsil 2011) oli kostja 1 kostja 2 ainuosanikuks ja

juhatajaks. Vaidlust ei ole, et kokkuleppe ja ametijuhendi allkirjastamise ajal oli hageja ka

eelnimetatust teadlik ning lisaks 2012. aastal kinnitas kostja 1, et kostja 1 tegevus kostjas

2 ei riku hageja huve. Lisaks tuvastas kohus, et 2012 määras kostja 1 kostja 2 ainuosanikuks

ja juhatajaks BB, kuid kohtu hinnangul ei ole hageja aga veenvalt põhistanud, et kostja 1,

määrates kostja 2 ainuosanikuks ja juhatajaks BB, oleks olnud soovist varjata kostja 1 seost

kostjaga 2. Samas märkis kohus, et käesolevas asjas ei ole vajalik tuvastada, kes on kostja

II osanikuks või tegelikuks juhiks, vaid kohus peab tuvastama, kas kostja 1 on tegutsenud

kostja 2 huvides, kes väidetavalt on hagejaga konkureeriv ettevõte või kelle huvid on

vastuolus hageja huvidega.

Tsiviilasi nr 2-18-2989

5(11)

6. Seejärel analüüsis kohus, kas kostja 1 on 2015. aastal korraldades tehingud traktorite MF

8670 ja MF 8690 ning kombaini Lexion 560 ja 2016. aastal liikurhekseldi Jaguar 860

tagasiostmiseks rikkunud pooltevahelist kokkulepet. Kohtu hinnangul tulenes antud

tehingutest üheselt, et kostja 1 tegutses nendes kostja 2 huvides, mistõttu saab sellist

käitumist käsitleda pooltevahelise kokkuleppe p 6.4 rikkumisena. Lisaks leidis kohus, et

kostja 1 on rikkunud ametijuhendi p 2.1, sest kui kostja 1 oleks avaldanud hagejale teabe,

et tehingut on võimalik ka ilma vahekehadeta sõlmida, siis mõistliku kõrvalseisjana võiks

arvata, et suure tõenäosusega oleks hageja võimalik kasum olla suurem. Samas kombain

Claas Lexion 540C ning 2017. aastal traktori Fendi 930 ja traktori McComick MTX 140

tagasiostmise tehingud ei olnud seotud kostjaga 2, seega kohus nendes kostja 1 osas

pooltevahelise kokkuleppe rikkumist ei tuvastanud. Kohus märkis, et kuna hageja ei ole

tõendanud, kuidas kombain Claas Lexion 540C ning 2017. aastal traktori Fendi 930 ja

traktori McComick MTX 140 tagasiostmise tehingute jadaga on seotud kostjaga 1 või

kuidas saakski eeldada, et kostja 1 oli teadlik sellisel viisil tehingute tegemisest, siis pole

tõendatud, et kostja 1 oleks nende tehingute raames rikkunud oma töölepingulisi kohustusi

hageja ees.

7. Kokkuvõttes leidis aga kohus, et vaid puht raamatupidamislike skeemidega ei saa

tõsikindlalt lugeda tõendatuks hagejal väidetava kahju olemasolu. Riiklikult tunnustatud

eksperdi arvamusega, et kasutatud masinate edasimüügist tingitud hageja kahjum oli 180

393 eurot, kuid ilma vahekehasid kasutamata oleks kahjum olnud 9 500 eurot, ei saa kohtu

arvates lugeda tõendatuks hagejal tekkinud kahju, sest eksperdiarvamusest ei nähtu, et see

võtaks arvesse kogu tehingute mahu, sh uute masinate hindasid ja konkreetsete

lepingupoolte tahtevaldusi lepingud sõlmida selliste hindadega nagu seda tehti. Asjaolust,

et eksperdiarvamuse kohaselt oli komplekstehingute kasumilikkus tagasihoidlik, ei saa

iseenesest järeldada saamata jäänud tulu, mida hageja nimetab kahjuks. Vaidlust ei ole, et

komplekstehingud, s.o. uute masinate müümine koos tagasiostetava masinaga, ei jäänud

kahjumisse. Kuna hageja ostis masinad tagasi just sellise hinnaga nagu see oli hageja jaoks

arvestuslikult kasumlik ja konkreetselt sellise hinnaga nagu oli kokku lepitud, siis ei ole

kohtu arvates tõendatud, et hageja sai selliste tehingute sõlmimisega kahju, sest hageja

tahteavalduseks oli eelkõige müüa uusi masinaid ja tagasi osta vanu masinaid

komplekstehingus kokkulepitud hinnaga. Kuna uue masina müük oli seotud vana masina

tagasiostuga, siis ei ole kohtu arvates ka mõistlik arvata, et juhul kui vanade masinate

tehingud oleksid tehtud teistsuguste hindadega, siis oleks ilmtingimata uued masinad

ikkagi müüdud sellise hinnaga nagu oli kokku lepitud.

8. Kuna on tuvastanud, et hagejal ei ole tekkinud kahju kostja 1 lepingurikkumise tõttu, siis

ei ole tõendatud ka hageja väide, et kostja 1 lepingurikkumine, mida võiks hageja

arusaamade kohaselt käsitleda samaaegselt seaduse vastase või heade kommete vastase

käitumisega, oleks tekitanud hagejale kahju, mistõttu pole tõendatud hageja väide, et kostja

2 oleks saanud kuidagi sellisele kahju tekitamisele, mis pole tõendatud, kaasa aidata. Kuna

hageja ei ole tõendanud temal tekkinud kahju olemasolu, millise tekkimisele on väidetavalt

kostja 2 kaasa aidanud, siis ei pea kohus vajalikuks tuvastada, kas kostja 1 poolt

lepingurikkumist saab käsitleda ka seadusest tuleneva kohustuse rikkuva käitumisena või

heade kommete vastase tahtliku käitumisena, et sama väidetava lepingulise kahju eest oleks

võimalik vastutusele võtta ka väidetav kaasaaitaja lepinguvälisele kahju õigusvastase

tekitamise normidele tuginedes.

Tsiviilasi nr 2-18-2989

6(11)

Apellatsioonkaebus

9. Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja hagi rahuldada.

Hageja hinnangul leidis maakohus ekslikult, et kostja 1 rikkumine ei tekitanud hagejale

traktorite MF 8670 ja MF 8690 ning kombaini Lexion 560 ja liikurhekseldi Jaguar 860

tehingutega mingit kahju. Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele

järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Kui kostja 1 ei oleks lepingut rikkunud ja

kostja 2 ei oleks tehingutesse sekkunud, oleks hageja maksnud traktorite ja kombaini tagasi

ostmise eest vähem. Samuti leidis maakohus ekslikult, et kostja 1 ei ole kombaini Claas

Lexion 540C ning traktorite Fendi 930 ja McCormick MTX 140 tagasiostmisel rikkunud

pooltevahelist kokkulepet ega seetõttu ka nimetatud tehingutega hagejale kahju tekitanud.

Hageja hinnangul masinate eest vähem maksmine ei oleks mõjutanud uute masinate hinda,

sest kui Osaühing Aaspere Agro müüs traktorid ja kombaini hagejale kostja 2 ja OÜ

FARMI KONSULTATSIOONID kaudu, siis hageja müüs uued masinad otse Osaühingule

Aaspere Agro. Osaühingu Aaspere Agro jaoks oleks olnud tehingu majanduslik sisu täpselt

sama, kui Osaühing Aaspere Agro oleks müünud traktorid ja kombaini mitte kostjale 2,

vaid täpselt samade hindadega hagejale. Kostjad ei tõendanud, et kui traktorid ja kombaini

oleks ostnud kostja 2 asemel sama hinnaga hageja, siis oleks Osaühing Aaspere Agro

maksnud uute masinate eest teistsuguseid hindasid.

Maakohtu järeldused, et kostja 2 ei vastuta temaga seotud tehingute tegemisel hagejale

tekitatud kahju eest on ebaõiged arvestades, et tuvastatud on kostja 2 seotus traktorite MF

8670 ja MF 8690 ning kombaini Lexion 560 ja liikurhekseldi Jaguar 860 tehingul.

Lisaks on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid, eelkõige eksperdi arvamust, ning

asunud komplekstehingute kasumlikkuse osas vastuolulisele seisukohale.

Vastus apellatsioonkaebusele

10. Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Maakohus on õigesti jätnud hagi rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

11. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt

rahuldada ja maakohtu otsus osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas

asjas ise uue otsuse, millega hagi kostja 1 vastu rahuldatakse osaliselt.

12. Pooled vaidlevad jätkuvalt selle üle, kas kostja 1 on rikkunud tahtlikult töölepingust

tulenevat kohustust, mille tagajärjel ta vastutaks hageja väidetud kahju eest. Samuti, kas

kostja 2 vastutaks hageja väidetud kahju tekitamise eest VÕS § 1045 lg 4 ja § 137 lg 1 või

VÕS § 1043 järgi. Kostja 1 on menetluses mh esitanud hageja nõudele summas 138 893

eurot aegumise vastuväite ja palunud kohaldada aegumist. Maakohus leidis, et hagi

esitamise ajaks ei olnud TLS § 74 lg 4 sätestatud tähtaeg möödunud, mistõttu ei ole hageja

nõue väidetud ulatuses aegunud. Apellatsioonimenetluses ei ole seda maakohtu järeldust

vaidlustatud.

13. Maakohus leidis, et kostja 1 rikkus, korraldades 2015. a traktorite MF 8670 ja MF 8690 ja

kombaini Lexion 560 ning 2016. a liikurhekseldi Jaguar 860 tagasiostmiseks tehtud

Tsiviilasi nr 2-18-2989

7(11)

tehinguid, töölepingust tulenevat kohustust ja tegi seda tahtlikult. Kui töötaja

tööülesandeks põllumajandusmasinate müügiesindajana oli lisaks uute masinate

müümisele korraldada ka kasutatud põllumajandusmasinate tagasiostmist, pidi töötaja

järgima tööülesandeid, täites mh töölepingus (p 6.4) kokku lepitud ja ametijuhendist

tulenevat kohustust mitte tegutseda teiste isikute kasuks, kes on hageja konkurendid või

kelle huvid on vastuolus hageja huvidega, samuti TLS § 15 lg 1 sätestatud üldist

lojaalsuskohustust. Maakohus on kolleegiumi hinnangul õigesti leidnud, et kui kostja 1

korraldas 2015. a traktorite MF 8670 ja MF 8690 ja kombaini Lexion 560 ostmise hagejale

106 140 + 75 815 + 141 521 = 323 476 euroga, samas kui ta ise ostis need kostja 2 kaudu

Osaühingult Aaspere Agro 80 000 + 50 000 + 100 000 = 230 000 euroga, on kostja 1 sellise

tegevusega rikkunud pooltevahelist töölepingut, sest kostja 1 on tegutsenud kostja 2

huvides. Maakohus tuvastas ka, et kostja 1 korraldas 2016. a liikurhekseldi Jaguar 860

ostmise hagejale 232 346 euroga, samas kui kostja 2 ostis selle kostja 1 kaudu osaühingult

Aaspere Agro 223 000 euroga, millest saab järeldada, et selliselt toimides on kostja 1

tegutsenud kostja 2 huvides. Seega on maakohus tuvastanud õigesti rikkumise alusena

traktorite MF 8670 ja MF 8690, kombaini Lexion 560 ning liikurhekseldiga Jaguar 860

tehtud tehingutega seotud asjaolud ning õigesti järeldanud, et kostja 1 on tegutsenud kostja

2 huvides, sest võimaldas kostjal 2 hageja huvide vastaselt osta masinaid odavama hinnaga,

kui kostja 1 oli seda korraldanud hageja jaoks. Maakohus ei ole kostja 1 rikkumise

tuvastamisel

ja

selle

tahtlusena

hindamisel

menetlusõiguse

norme

rikkunud.

Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi selles osas täielikult maakohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid.

14. Kuigi maakohus tuvastas kostja 1 töölepingust tuleneva kohustuse tahtliku rikkumise (TLS

§ 72, VÕS § 104 lg 2), jättis kohus hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole oma väidetud

kahju

tõendanud.

Maakohus

märkis,

et

kuna

hageja

ostis

OÜ-lt

FARMI

KONSULTATSIOONID masinad tagasi just sellise hinnaga, nagu see oli hageja jaoks

arvestuslikult kasumlik ja konkreetselt sellise hinnaga nagu oli kokku lepitud, siis ei ole

tõendatud, et hageja sai selliste tehingute sõlmimisega kahju, sest hageja tahteavalduseks

oli eelkõige müüa uusi masinaid ja tagasi osta vanu masinaid komplekstehingus

kokkulepitud hinnaga (tl 191-197, I kd). Maakohus ei ole aga põhjendanud, miks ei saa

tuvastatud rikkumise tagajärjel arvestades seda, millise kahju ärahoidmine oli rikutud

kohustuse kaitse-eesmärk, hageja kahjuks pidada müügihinna vahest tekkinud vaheltkasu,

mis tekkis osaühingult Aaspere Agro ostetud traktorite MF 8670 ja MF 8690 ja kombaini

Lexion

ning

liikurhekseldi

Jaguar

edasimüümisel

OÜ-le

FARMI

KONSULTATSIOONID.

15. Nagu eespool märgitud, on maakohus rikkumise aluseks olevad asjaolud seoses traktorite

MF 8670 ja MF 8690, kombaini Lexion 560 ning liikurhekseldiga Jaguar 860 tehtud

tehingutega õigesti tuvastanud ja kolleegium järgib vastavaid maakohtu põhjendusi

(maakohtu otsuse lk 5-7). Tuvastatud asjaoludest saab järeldada, et traktorite MF 8670 ja

MF 8690, kombaini Lexion 560 ja liikurhekseldi Jaguar 860 hagejale müügi

korraldamiseks tehtud tehingute jadas müüdi samad masinad enne hagejale müümist

kostjale 2 ning kostja 1 pidi selliste tehingute jadas tegutsema ka kostja 2 huvides.

Maakohus on õigesti järeldanud, et kostjale 1 oli teada samade masinate teistsugune

müügihind ja asjaolu, et kostja 2 omandas tehingust (90 000 + 55 000+ 110 000+226 500)

– (80 000 + 50 000 + 100 000+223 000) = 28 500 eurot. Seega saab tuvastatud asjaoludest

kolleegiumi arvates järeldada, et kui kostja 1 ei oleks rikkunud oma kohustust mitte

Tsiviilasi nr 2-18-2989

8(11)

tegutseda hagejaga konkureeriva isiku s.o kostja 2 huvides ning täita oma tööülesandeid

efektiivselt eesmärgiga teenida hagejale kasumit, rikkunud, oleks hageja saanud masinad

osta osaühingu Aaspere Agro ja kostja 2 traktorite, kombaini ja liikurhekseldiga tehtud

tehingute tulemusel saadud vaheltkasu, s.o 28 500 euro võrra madalama hinnaga.

Arvestades, et vaidlusaluste masinate müügitehing osaühingult Aaspere Agro kostjale 2

muutis masinate hinna 28 500 euro võrra kallimaks, saab selles ulatuses olla hagejal

tekkinud negatiivne varaline diferents. Hageja ei ole näidanud ega tõendanud, et tal olnuks

võimalus olukorras, kus Osaühing Aaspere Agro ja OÜ FARMI KONSULTATSIOONID

olid YY kaudu seotud isikud ning eelduslikult huvitatud saama oma kasutatud masinate

eest võimalikult kõrget hinda, ka juhul, kui kostja 1 ei oleks talle ette heidetud kohustusi

rikkunud, nimetatud masinad tagasi osta osaühingult Aaspere Agro (keda hageja nimetab

tegelikuks müüjaks) hindadega, millega need müüdi kostjale 2. Seega ei saa traktorite MF

8670 ja MF 8690, kombaini Lexion 560 ja liikurhekseldi Jaguar 860 tagasiostmisest kostja

rikkumise

tagajärjel

tekkinud

kahjuks

olla

hageja

OÜ-le

FARMI

KONSULTATSIOONID masinate eest makstud müügihinna ja hinna, millega osaühing

Aaspere Agro masinad kostjale 2 müüs, vahe.

16. Analüüsides hageja väidetud kahju ulatust komplekstehingute kontekstis (hageja

müügistrateegia oli eelkõige müüa uusi masinaid ja tagasi osta vanu masinaid

komplekstehingus kokkulepitud hinnaga) muutus seega kostja 1 poolse kohustuse

rikkumise tagajärjel MF 8670 ja MF 8690, kombaini Lexion 560 ja liikurhekseldi Jaguar

860 tagasiostu hind hagejale 28 500 euro võrra kallimaks ning kasutatud masinate

tagasiostu kulu selle võrra suuremaks, mistõttu saab järeldada, et hageja sai

komplekstehingute mahult selles ulatuses vähem kasu (saamata jäänud tulu VÕS § 128 lg

2 tähenduses). Tuvastatud asjaoludel saab järeldada, et rikkumise ja ringkonnakohtu

tuvastatud kahju vahel oli ka põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Arvestades, et tuvastatud on

kostja 1 töölepingu tahtlik rikkumine, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale

tekitatud kahju eest (TLS § 74 lg 1) ning VÕS § 127 lg 3 järgi ei ole tähendust, kas kahju

oli hagejale ettenähtav. Eelnevast tulenevalt leiab kolleegium, et kostja 1 vastutab hagejal

tekkinud kahju eest 28 500 euro ulatuses.

17. Kostjad on menetluses läbivalt olnud seisukohal, et kuna kõik vaidlusalused tehingud olid

hagejale lõppastmes kasumlikud, siis kogu komplekstehingutest hagejale mistahes kahju ei

tekkinud. Kolleegium selle käsitlusega ei nõustu. Hageja eesmärgiks on oma ettevõtte

kaudu kasumi teenimine. Tuvastatud on, et kostjal 1 oli lepinguline kohustus korraldada

hageja majandustegevuseks olevat uute põllumajandusmasinate müüki ja kasutatud

masinate tagasiostmist selliselt, et ta ei tegutseks teiste isikute kasuks, kelle huvid on

vastuolus hageja huvidega, mis teenib mh hageja eesmärki teenida kasumit. Seega, kui

kostja 1 tegutses oma tööülesandeid täites teise isiku huvides, mille tagajärjel tekkis hagejal

VÕS § 128 lg 2 tähenduses varaline kahju saamata jäänud tulu näol, oli sellise kahju

ärahoidmine kostja 1 kohustuse eesmärk VÕS § 127 lg 2 mõttes.

18. Maakohus leidis hageja väidetud kahju ulatuse tõendamiseks esitatud eksperdiarvamust

analüüsides õigesti, et sellega ei ole võimalik hageja väidetud kahju tõendatuks lugeda.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et riiklikult tunnustatud eksperdi arvamusest, mille

kohaselt hagis kirjeldatud masinate tagasiostutehingute kahjumimarginaal kokku oli

suurem kui teiste kümne suurima tehingupartneri osas, ei saa mõistliku kõrvalseisjana

järeldada iseenesest kahju tekkimist või üleüldse välistada ükskõik missuguse väidetava

Tsiviilasi nr 2-18-2989

9(11)

võimaliku kahjumi tehingute tegemisel. Jättes kõrvale asjaolu, et eksperdile esitatud 2.

küsimus on õiguslik, on ekspert leidnud, et kostja 1 ja osaühingu Aaspere Agro juhatuse

liikme YY õiguspärase käitumise korral ei oleks hagejale kahju tekkinud. Kolleegiumi

arvates ei saanud kostja 1 rikkumise aluseks olev lepingujärgne kohustus praegusel juhul

hõlmata kohustust tagada osaühingu Aaspere Agro esindajat andma tahteavaldus(ed)

vaidlusaluste kasutatud põllumajandusseadmete müügiks hindadega, millega need müüdi

kostjale 2. Seega leidis maakohus õigesti, et eksperdiarvamusega ei saa lugeda tõendatuks

seda, et kasutatud masinate edasimüügist tingitud hageja kahjum oli 180 393 eurot, kuid

ilma vahekehasid kasutamata oleks kahjum olnud 9 500 eurot, sest ekspert ei ole arvestanud

konkreetsete lepingupoolte tahtevaldusi lepingud sõlmida selliste hindadega, nagu seda

tehti.

19. Maakohus on analüüsinud kõiki hageja poolt kohtu ette toodud tehinguid kombainiga Claas

Lexion 540c, traktoriga Fendt 930 ja traktoriga McCormick nii eraldi kui ka kogumis ning

jõudnud põhjendatult järeldusele, et nimetatud masinatega tehtud tehingutega seoses ei ole

esitatud asjaoludel kostja 1 oma töölepingulisi kohustusi hageja ees rikkunud, mistõttu ei

ole alust selles osas hagi rahuldada. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu

põhjendustega ega korda neid.

20. Hageja leiab, et tal on kahju hüvitamise nõue ka kostja 2 vastu, kes vastutab VÕS § 1045

lg 4 alusel. VÕS § 1045 lg 4 sätestab, et kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja

käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise

eest samadel alustel kahju tekitajaga. Osundatud sätte kohaselt loetakse kahju tekitanud

teole kihutaja või kaasaaitaja kahju kaaspõhjustajaks koos isikuga, kes paneb toime kahju

põhjustanud õigusvastase teo. Hageja leiab, et ehkki ta on esitanud kostja 1 vastu

lepingulise nõude, ei väära VÕS § 1044 lg 2 asjaolu, et kostja 1 on pannud toime VÕS §

1045 lg 1 p 7 ja 8 mõttes õigusvastase teo. Kolleegium märgib, et lepingust tuleneva

kohustuse rikkumine ei kujuta endast delikti. Kuigi tegu, millega rikutakse lepingut, võib

kujutada endast samal ajal ka delikti, ei ole hageja näidanud ega tõendanud, missugune

konkreetne kostja 1 tegu oleks käsitatav õigusvastase süülise teona. Maakohus on sellele

21. novembri 2018 istungil ka tähelepanu juhtinud (tl 29 pöördel, II kd 10:23:46). Seega

saab nõustuda kostjate seisukohaga, et praegusel juhul ei ole hageja konkreetselt välja

toonud, millist kostja 1 tegu peab hageja õigusvastaseks teoks ning millise kostja 2

kaasaaitamisteoga on kostja 2 kaasa aidanud kostja 1 õigusvastasele teole. Hageja on ise

möönnud, et tal puuduvad tõendid kostja 2 osalusest kombaini Claas Lexion 540c, traktori

Fendt 930 ja traktori McCormick tagasi ostmise skeemis.

21. Kolleegium lisab, et VÕS § 1044 lg 2 välistab reeglina lepingu rikkumise korral

kahjunõude esitamise kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel ning näeb ette, et üksnes

seaduses sätestatud erandjuhtudel võib lepingu rikkumisest tuleneva kahjunõude esitada ka

lepinguvälisel alusel. Töölepingu seadusest ei tulene, et töölepingu rikkumise korral võiks

tööandja nõuda töötajalt kahju hüvitamist VÕS § 1043 alusel. Seega ei saa kostjat 1

kolleegiumi arvates praegusel juhul lugeda VÕS § 1045 lg 4 tähenduses isikuks, kes pani

toime deliktiõigusliku vastutuse kaasa toonud teo, kelle käitumist saaks kahju tekitanud

teole kaasaaitaja käitumisega võrdseks lugeda.

22. Hageja leiab alternatiivselt, et kostja 2 vastutab hageja kahju eest VÕS § 1043 alusel.

Hageja hinnangul on kostja poolt kahju tekitamine õigusvastane, sest kahju tekitati kostja

poolt seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7), või heade

Tsiviilasi nr 2-18-2989

10(11)

kommete vastase tahtliku käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Kostja 2 tegevuse

õigusvastasus tuleneb hageja arvates VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes sellest, et hageja arvates

on kostja 2 tegevusel KarS § 201, § 209 või § 2172 tunnused. Riigikohus on korduvalt

väljendanud seisukohta, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva

deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju,

põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Hageja pidi seega kahju

hüvitamise nõudmisel, tuginedes deliktilisele vastutusele, esmalt tõendama väidetava kahju

tekitaja poolse teo. Hageja on märkinud, et kostja 2 oli hagejale kasutatud masinate ostmise

skeemi, mille tõttu talle tekkis kahju, esimene lüli ning kui kostjat 2 ei oleks skeemis

osalenud, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Kolleegiumi hinnangul ei saa ainuüksi neist

asjaoludest järeldada, mis on see konkreetne hageja poolt kostjale 2 ette heidetud tegevus,

millega on hagejale kahju tekitatud ja mis kujutaks endast õigusvastast tegu VÕS 53. ptk

sätete järgi. Seega ei võimalda esitatud asjaolud teha hageja soovitud järeldust, et kostja 2

oleks toime pannud seadusest tulenevat kohustust rikkuva teo või tahtliku heade kommete

vastase teo, mis annaks alust lugeda kahju õigusvastaseks ning VÕS § 1043 järgi

hüvitamisele kuuluvaks.

23. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista ka seaduses sätestatud määras viivise

kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Kolleegiumi hinnangul

on hageja viivisenõue kostja 1 osas põhjendatud VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 ning TsMS § 367

alusel. Kuna hagi jääb kostja 2 osas rahuldamata, siis kostja 2 suhtes viivisenõude

rahuldamiseks alust ei ole.

Kolleegium leiab, et kostjalt 1 väljamõistetavalt kahjuhüvitiselt 28 500 eurolt on

viivisenõue VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ajavahemiku 23. veebruarist 2018 kuni

kohtulahendi tegemiseni (14. oktoobrini 2019), s.o 599 päeva eest põhjendatud summas 3

741.70 eurot (28 500 x 599 x 8% aastas; vt www.viivisekalkulaator.ee). Samuti on

põhjendatud välja mõista kostjalt 1 seaduses sätestatud määras (VÕS § 113 lg 1) viivis

edasiulatuvalt, st alates 15. oktoobrist 2019 kuni kahjuhüvitise nõude täieliku täitmiseni,

kuid mitte rohkem kui 24 758.30 eurot (28 500 – 3 741.70). Kostjad on esitanud viivise

vähendamise taotluse juhuks, kui viivis ületab väljamõistetavat kahjuhüvitise suurust.

Kuna ringkonnakohus ei mõista viivist välja kahjuhüvitist 28 500 eurot ületavas osas, ei

ole kostjate viivise vähendamise taotlust alust kaaluda.

24. TsMS § 442 lg 5 järgi peab kohus otsuse resolutsioonis lahendama mh rakendatud hagi

tagamise abinõudega seotud küsimused. Harju Maakohtu 26. veebruari 2018 määrusega

arestis kohus hagi tagamiseks kostja 1 arvelduskontod Eestis tegutsevates krediidiasutustes

(AS Inbank, AS LHV Pank, AS SEB Pank, Bigbank AS, Coop Pank aktsiaselts, Luminor

Bank AS, Swedbank AS, TALLINNA ÄRIPANGA AS, Versobank AS) ja välisriikide

krediidiasutuste filiaalides (AS Citadele banka Eesti filiaal, Danske Bank A/S Eesti filiaal,

Folkefinans AS Eesti filiaal, Nordea Bank AB Eesti filiaal, OP Corporate Bank plc Eesti

filiaal, Scania Finans AB Eesti filiaal, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal, TF Bank

AB (publ.) Eesti filiaal) 170 893 euro suuruses summas. Samuti määras kohus seada kostja

2 kinnisasjale (registriosa 2045405) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale hageja

kasuks kohtulik hüpoteek summas 102 822 eurot. Kohus määras rahasummaks, mille

maksmisel Harju Maakohtu deposiitkontole või millise ulatuses pangagarantii esitamisel

hagi tagamise määruse täitmine lõpetatakse, kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistatakse

Tsiviilasi nr 2-18-2989

11(11)

ja asendatakse vastavalt kas rahaga või pangagarantiiga, kostja 1 suhtes 170 893 eurot ja

kostja 2 suhtes 102 822 eurot.

Arvestades, et hageja on taotlenud hagi tagamist põhinõude ulatuses, mis rahuldatakse

kostja 1 suhtes osaliselt, s.o 28 500 euro suuruses summas ning kostja 2 suhtes jääb hagi

rahuldamata, on põhjendatud jätta kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jõusse kostja 1

suhtes arvelduskontode arestimine summas 28 500 eurot (TsMS § 445 lg 2). Seega tühistab

ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega hagi tagamine kostja 1 osas täielikult

tühistati ning määrab jätta kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jõusse kostja 1 suhtes

arvelduskontode arestimise summas 28 500 eurot.

25. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu

seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg-st 3 tuleneb, et kui kõrgema astme

kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata,

muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Maakohus jättis hagi mõlema

kostja suhtes rahuldamata ja seetõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Arvestades, et ringkonnakohus rahuldab nii hagi kui ka apellatsioonkaebuse kostja 1 suhtes

osaliselt, mis on hagi hinnast cá 17% (184 564 eurost 30 780 eurot), on põhjendatud jätta

hageja kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel

17% ulatuses kostja 1 kanda ja kostja 1 menetluskulud 83% ulatuses hageja kanda. Kuna

kostja 2 osas maakohtu lahendi muutmiseks alus puudub ja apellatsioonkaebus jäi kostja 2

suhtes samuti rahuldamata, ei ole vajadust muuta ka kostja 2 osas maakohtu

menetluskulude jaotust. Apellatsiooniastmes kostja 2 kantud menetluskulud jäävad TsMS

§ 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Kuna maakohus ei ole menetluskulude suurust kindlaks määranud ja ringkonnakohus

muutis menetluskulude jaotust, määratakse maakohtu poolt menetluskulud kindlaks pärast

lõpplahendi jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaija Kaijanen

Krista Kirspuu

Ande Tänav