1-19-8137/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2019, Rakvere kohtumaja

Kriminaalasja number

1-19-8137 (19259000733)

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Keili Rosar

Prokurör

Tiina Viru

Kriminaalasi

Dimitri Šiškin süüdistatuna KarS § 424 lg 1 järgi

kiirmenetluses kokkuleppemenetluse kaudu

Süüdistatav

Dimitri Šiškin, isikukood 37404135235, elukoht xxxx;

Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidus; emakeel eesti ja

vene keel; teeb juhutöid; väärteokorras karistatud 9-l

korral; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend –

kahtlustatavana kinni peetud 13.10.2019

RESOLUTSIOON:

Juhindudes KrMS § 239-250, 2561-2565, 313, 315, 318, 319 kohus

otsustas:

Dimitri Šiškin süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud

vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 13.10.2019-14.10.2019, s.o 2 (kaks)

päeva karistusaja hulka ning Dimitri Šiškinil jääb kanda 8 (kaheksa) kuud 28 (kakskümmend

kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Dimitri Šiškin ei

pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Määrata Dimitri Šiškin katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt

määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ja kohustada teda käitumiskontrolli ajal

järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Dimitri Šiškinit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama

alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Dimitri Šiškinit käitumiskontrolli ajal osalema

sotsiaalprogrammis.

Lugeda Dimitri Šiškinile määratud katseaja alguseks 14.10.2019.

Kahtlustatavana kinni peetud Dimitri Šiškin tuleb istungisaalis viivitamatult vabastada.

KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista Dimitri Šiškinilt

menetluskuluna sundraha 405 (nelisada viis) eurot riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Dimitri Šiškinit menetluskuluna kaitsjatasu 106,80

(ükssada kuus eurot 80 senti) eurot riigituludesse vandeadvokaadi Arvo Suubani poolt osutatud

õigusabi eest.

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada Dimitri Šiškinil kriminaalmenetluse

kulud kokku summas 511,80 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 42,65 eurot.

Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank

EE351010052031000004,

Swedbank

EE502200221014193355

või

Luminor

Bank

EE401700017002872300, viitenumbriga 99919700052191 ning selgitusega: „Dimitri Šiškin,

1-19-8137, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada

apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

SÜÜDISTUS

Käesolevas kriminaalasjas on Dimitri Šiškinile esitaud süüdistus selles, et tema juhtis

13.10.2019 kell 09:56 paiku alkoholijoobes olles Lääne-Virumaal, Viru-Nigula vallas, Kunda

linnas Kasemäe tänaval mopeedi xxxx registreerimisnumbriga xxxx. Dimitri Šiškini joove

tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARDM-0072,

mille mõõtetulemus oli 0,87 mg/l. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ei tohi juht olla

joobeseisundis ning vastavalt § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks juhti, kelle

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg ühe liitri kohta või rohkem. Esimene

menetlustoiming on kahtlustava kinnipidamine.

Oma tegevusega pani Dimitri Šiškin toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on

kuritegu KarS § 424 lg 1 järgi.

KOKKULEPE JA MAAKOHTU SEISUKOHT

Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Dimitri

Šiškinile KarS § 424 lg 1 järgi mõistetavaks karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

arvata Dimitri Šiškini kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13.10.2019 kuni 14.10.2019

karistusaja hulka ja kandmisele kuulub vangistus 8 kuud 28 päeva. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel

jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Dimitri Šiškin ei pane 1 aastase katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid. KarS

§ 75 lg 2 p-de 2 ja 8 alusel kohustada Dimitri Šiškinit mitte tarvitama alkoholi ning osalema

sotsiaalprogrammis.

Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Dimitri Šiškin on kokkulepet

sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiirmenetlust

ja kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid.

Dimitri Šiškin tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt

kokkuleppele.

KrMS § 2565 lg 2 sätestab, et süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus

KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha (milleks on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral

1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot) suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. KrMS §

180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on

kokkuleppe kohaselt Dimitri Šiškini menetluskuludeks sundraha summas 405 eurot ja KrMS §

175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu vandeadvokaadi Arvo Suubani poolt kohtueelses menetluses

osutatud õigusabi eest summas 106,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Dimitri

Šiškinil tasuda menetluskulud kokku summas 511,80 eurot ositi 12 kuu jooksul selliselt, et

alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tuleb igakuiselt tasuda vähemalt 42,65 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiit Kullerkupp

Kohtunik