2-18-15671/36 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 14. oktoober 2019

Tsiviilasja number

2-18-15671

Tsiviilasi

AAS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaali

kaudu hagi Svetlana Loskutova vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

4396 eurot 97 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 4. aprilli 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Svetlana Loskutova apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Apellant

(kostja):

Svetlana

Loskutova

(isikukood

XXXXXXXXXXX ), esindaja Sergei Ivanov

Vastustaja (hageja): AAS „BTA Baltic Insurance

Company“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 11223507),

esindaja Ülle Velling

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Svetlana

Loskutova

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 4. aprilli 2019. a otsus muutmata.

3. Jätta maakohtu menetluskulude jaotus muutmata ning

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud

Svetlana

Loskutova kanda. AAS-ile „BTA Baltic Insurance

Company“ Eesti filiaali kaudu hüvitatavad menetluskulud

ringkonnakohtus puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. AAS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaali kaudu (hageja) esitas 18. oktoobril 2018

hagi Svetlana Loskutova (kostja) vastu põhivõlgnevuse 4081 euro 21 sendi ja hagiavalduse

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 315 euro 76 sendi väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja XXXXXX korteriomaniku (kindlustusvõtja) vahel sõlmitud

kodu koguriskikindlustus. Nii kodu ise kui ka selles paiknev vara ja juuresolevad rajatised on

kindlustatud tule, veeavarii, loodusõnnetuse, vandalismi ja murdvarguse vastu. Kaitstud on ka

ootamatud juhtumid, mida ei ole võimalik määratleda, kuid mis ei ole välistatud.

10. augustil 2017 pöördus kindlustusvõtja hageja poole kahjuteatega 9. augustil 2017

XXXXXX toimunud veekahjujuhtumi kohta, mille põhjustas kostja omandis oleva korteri

nr XX köögis külmavee vooliku purunemine. Kuna korteris nr XX sel hetkel kedagi ei olnud,

valgus vesi esimese korruse korterisse nr XX. Kahjustada said korteri köögi ja vannitoa laed,

põrandad, seinad ja köögimööbel. Hageja hüvitas 15. septembri 2017 otsuse ja

hinnapakkumiste alusel kindlustusvõtjale tekkinud kahju 4081 eurot 21 senti, millest on maha

arvestatud omavastutus 60 eurot. Hageja esitas kostjale 4. oktoobril 2017 tagasinõude summas

4081 eurot 21 senti. Kostja nõuet ei tasunud.

OÜ EHITUSARK santehnika 10. augusti 2017 aktiga on tehtud kindlaks, et kahju tekkis

XXXXXX köögis külmaveetoru lõhkemise tagajärjel, mille korrashoiu kohustus on

korteriomanikul.

Kuna hageja on kindlustusvõtjale hüvitanud kindlustusjuhtumist põhjustatud kahju 4081 eurot

21 senti, on selles ulatuses hagejale üle läinud kahju hüvitamise nõue kostja vastu

võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel. Korteriomanik on korteriomandiseaduse (KOS) § 11

lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka

kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab

omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samuti rikkus kostja KOS § 10 lg-st 1, § 12 lg-st 3 ja

§ 15 lg-st 5, AÕS § 72 lg 5 esimesest ja teisest lausest tulenevat kohustust kasutada

korteriomandi reaalosa teiste korteriomanike huvisid ja õigusi arvestades.

Hageja hüvitas kindlustusvõtjale veekahjust tingitud kahjustada saanud siseviimistluse remondi

kulud VÕS § 132 lg 3 alusel. Hageja on hüvitanud üksnes vajalike remonttööde maksumuse

kahjustatud korteri veekahju eelsesse olukorda viimiseks. Isegi kui korteri nr XX olukord pärast

remonti mingis osas parenes, ei ole tegemist alusetu rikastumise ega põhjendamatute töödega.

Kostja kohustus muutus sissenõutavaks 31. oktoobril 2017, kui saabus hageja poolt kostjale

antud tähtaeg tekitatud kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks. Kostja on hagiavalduse esitamise

hetkeni viivitanud 353 päeva, sissenõutavaks muutuv viivis on 315 eurot 76 senti.

Kostja vastutus ei ole välistatud VÕS § 103 järgi. Vääramatu jõuna ei ole käsitletav asjaolu, et

katki läinud voolik purunes garantiiaja jooksul. Nimetatu võib olla kostja kahjunõude aluseks

kas tootja või maaletooja vastu, kuid see ei ole aluseks hageja nõude rahuldamata jätmisel.

Hageja poolt pakutud kompromiss hüvitada kahju summas 200 eurot 4 kuu jooksul on äärmiselt

ebaõiglane ja ebamõistlik.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Poliisist ei nähtu, milliste riskide osas oli korteriomanik

kindlustatud. OÜ EHITUSARK santehnika avariiteenistuse akti ei saa aktiks nimetada. Hageja

ei arvestanud kahju suuruse määramisel asja väärtust seoses selle amortisatsiooniga. Kostja ei

eita, et voolik on katki läinud, kui kedagi ei olnud kodus. Kostja kohustuse rikkumist kolmanda

isiku suhtes on võimalik lugeda vabandatavaks. Vooliku garantiiaeg on vähemalt 5 aastat.

Rikkunud voolik oli vahetatud umbes 3,5 aastat tagasi. Kostja ei saanud ennetada toimunut.

Kostja korter asub kolmandal korrusel ja kindlustusvõtja oma esimesel. Arusaamatu on, kuidas

sai tekkida kahju esimese korruse korterile kolmandal korrusel toru lõhkemisel, kui teise

korruse korter pole kahjustada saanud. Ripplagi kannab koormust 100kg/m2 kohta. Selleks, et

lagi läheks katki, pidi koormus olema 2 tonni.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 4. aprilli 2019 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

põhinõude 4081 eurot 21 senti, viivise 315 eurot 76 senti, jättis menetluskulud kostja kanda

ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 375 eurot 53 senti.

Poolte vahel ei ole vaidlust, kus, millal ning mis asjaoludel toimus kindlustusjuhtum ja kes olid

selle osapooled, seega puudub vajadus asjakohaste tõendite analüüsimiseks ja hindamiseks.

OÜ EHITUSARK avariiteenistuse akt on sündmuskohal olukorda fikseeriv dokumentaalne

tõend. Kodukindlustuse ulatus on tõendatud kodu koguriskikindlustuse tingimustega. Esitatud

fotomaterjaliga on eluliselt usutavalt tõendatud, et tegemist on kaasaegse sisustuse ja

viimistlusmaterjalidega. Ainuüksi laematerjali tehnoloogia, nn ripplagi ei saa olla 30 aastat

vana. Kostja ei tõendanud oma väidet, et selline lagi kannatab koormust 100kg/m² kohta ja et

kostja korterist ei saanud kahjustunud korterisse kahju tekitanud veehulka jõuda.

Kostja arvamus, et kolmandal korrusel toimunud leke ei saanud selliseid kahjusid tekitada

esimesel korrusel asuvale korterile, kui vahepeal olnud teise korruse korteril kahjustusi ei

olnud, ei ole arvestatav. Maakohus nõustus hagejaga, et vesi otsib oma raskusjõu mõjul

liikumiseks vaba kohta ja tulenevalt maja ehituslikust omapärast, ei ole välistatud, et vee

liikumiseks vajalikud vahed, praod jms võimaldasid suuremal hulgal veel mööduda teise

korruse korterist seal kahjustusi tekitamata.

Kindlustusvõtja võimalik kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku (kahju põhjustaja) vastu läheb

VÕS § 492 lg 1 alusel hageja poolt hüvitatud kahju ulatuses talle üle, sõltumata nõude

õiguslikust alusest. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik)

kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu

ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist

VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme

kasutamisega kahju, võib kannatanud korteriomanik VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 1XX

alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist,

Tõendatud on, et kindlustusvõtja oli kindlustanud korteri XXXXXX . Korter sai kahjustada

kostja korteris toimunud veeavarii tõttu. Kindlustusvõtjale on tekkinud siseviimistluse

rikkumisest tulenev kahju summas 4141 eurot 21 senti, millest on maha arvestatud omavastutus

60 eurot ja kahju summas 4081 eurot 21 senti on hageja kindlustusvõtjale hüvitanud. Kahju

ulatus ja suurus on tõendatud Brevanor OÜ ja OÜ Avlani hinnapakkumistega ning hageja

15. septembri 2017 otsusega. Esineb põhjuslik seos rikkumise ja kahju tekkimise vahel.

Veekahju põhjustamisega rikkus kostja KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust hoida

korteriomandi reaalosa korras ning hoiduda seda kasutades tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samuti rikkus kostja KOS § 10

lg-st 1, § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 (aga ka AÕS § 72 lg 5 esimesest ja teisest lausest) tulenevat

kohustust kasutada korteriomandi reaalosa teiste korteriomanike huve ja õigusi kahjustamata.

VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuste rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuste rikkumine ei ole vabandatav.

Korteriomanik ei vastuta KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui

ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse

põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast

asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kostja ei ole tõendanud,

et veeavarii toimus vääramatu jõu tõttu ning sel põhjusel võiks ta vabaneda vastutusest

KOS § 11 lg 3 esimese lause alusel.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus

tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt lükkas maakohus põhjendamatult tagasi kostja taotluse kuulata

tunnistajana üle sama maja teisel korrusel kostja korteri all asuvas korteris elava isiku, kes võiks

selgitada avarii ulatust ja kahju puudumist tema korteris. Maakohus jättis arvestamata kostja

väite, et leke kolmandalt korruselt ei saanud põhjustada esimesel korrusel asuvale korterile

kahju. Kohtul ei ole ehitusvaldkonnas vajalikke teadmisi, et vastupidisele otsustusele jõuda.

Kohtuotsuses puudub maakohtu seisukoht tunnistaja ülekuulamise taotluse osas.

Kostja vaidlustas sisuliselt OÜ EHITUSARK avariiteenistuse akti, mitte üksnes selle pealkirja.

Tegemist on ebausaldusväärse ning subjektiivse tõendiga.

Korteriühistu poolt koostatud aktis ei ole kirjas kahju ulatust ja laadi, ei ole kirjas, mis

materjalist on valmistatud kahjustatud asjad, kas on võimalik kahjustatud asjad ära parandada

või mitte. Aktist ei ole võimalik kahju igakülgselt ja täielikult kindlaks määrata. Kostjat akti

koostamise juurde ei kutsustud.

VÕS § 489 lg 1 järgi peab kindlustusandja pärast kindlustusjuhtumist teavitamist viivitamata

tegema kindlaks kahju suuruse. Foto alusel ei ole võimalik teha kindlaks rikutud asjade

kasutusaega ega maksumust. Maakohus eksis, leides, et tegemist on kaasaegse sisustusega.

Oluline ei ole, millist tehnoloogiat kasutati, vaid oluline on see, mitu aastat tagasi remont tehti

ja kui kaua on kannatanu kahjustatud vara kasutanud. Brevanor OÜ ja OÜ Avlani

hinnapakkumised kajastavad taastamisremondi maksumuse, mitte kahju suuruse.

Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 492 lg-t 1. Hageja hüvitas kindlustusvõtjale mitte

kaotsiläinud vara maksumuse (kahju hüvitise), vaid taastamisremondi kulu, mis on ilmselgelt

suurem, kui kahju hüvitis ning on vastuolus VÕS §127 lg-ga 5.

Kuna hageja nõue on põhjendamatu, on põhjendamatu ka viivise nõue. Võlgnik ei pea tasuma

viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest (VÕS §113 lg 4). Kostja

keeldus regressinõuet rahuldamast nõude põhjendamatuse tõttu. Kostja sai eestikeelse

regressinõude ja selle lisad kätte posti teel oktoobri alguses 2017. Kostja ei valda eesti keelt

ning ainuüksi seetõttu ei saanud määratud aja jooksul rahuldada hageja nõuet.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Maakohus jättis

põhjendatult kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata. Maakohus andis

menetlusosalistele tähtaega kuni 30. novembrini 2018 kõikide seni esitamata tõendite ja

taotluste esitamiseks. Kostja ettenähtud ajaks ühtegi tõendit ega taotlust, sh tunnistaja

ülekuulamise taotlust, ei esitanud. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et tunnistaja ütluste puhul

ei ole tegemist asjakohase tõendiga TsMS § 238 lg 1 järgi. Maakohus tegi otsustuse tunnistaja

ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmise kohta eelistungil, mis on lubatav TsMS § 464 lg 2

järgi. Kostja ei esitanud õigeaegselt vastuväidet kohtu tegevusele TsMS § 333 lg 1 järgi ning

on minetanud võimaluse sellele kohtuotsuse vaidlustamisel tugineda (TsMS § 333 lg 3).

Maakohus andis OÜ EHITUSARK Santehnika aktile üldise hinnangu, et tegemist on olukorda

fikseeriva dokumentaalse tõendiga. Vastuses hagiavaldusele esitas kostja vaid üldsõnalisi

vastuväiteid akti kohta, mistõttu polnud maakohtul vajadust ka täpsema seisukoha esitamiseks.

Korteriühistu aktiga on hageja soovinud tõendada eelkõige kindlustusjuhtumi toimumist

korteris 20 ning hetke olukorda 9. augustil 2017 kell 13:20, kus vannitoa ja köögi laest jooksis

vett, selleks hetkeks oli kahjustada saanud laed, osaliselt seinad ja põrand. Akt koostatakse

hetke olukorra fikseerimiseks ning sellele ei saa ette kirjutada kohustuslikke elemente või

tingimusi. Samuti tõendab akt, et läbijooks sai alguse korterist nr XX , mille omanikuks on

kostja. Asjaolude fikseerimise seisukohalt ei ole oluline, et sündmuskohal viibiks kindlasti ka

põhjustaja. Hageja poolt on veekahju tekkimine ja suurus tõendatud ka teiste tõenditega

(OÜ EHITUSARK Santehnika akt, kindlustusvõtja kahjuavaldus, tehtud fotod, KÜ juhatuse

akt, ehitaja ja mööblitootja hinnapakkumised). Maakohus on käsitlenud esitatud

hinnapakkumisi dokumentaalsete tõenditena TsMS § 272 lg 1 mõttes ning neid on kahju

suuruse mahu tuvastamisel kohtul olnud võimalik hinnata koosmõjus teiste tõenditega (TsMS §

232 lg 1).

Isegi siis, kui korteri nr 20 olukord pärast taastusremonti mingis osas parenes, ei ole tegemist

põhjendamatu rikastumisega ning põhjendamatute töödega. Tähtsust ei oma, millal hakati

kasutama PVC kiletatud lagesid, vaid oluline on asjaolu, palju maksis vastava suuruse lae

taastamine pärast veekahju toimumist. Pole oluline mitu aastat tagasi teostati remont, sest

fotodelt on näha lae olukord vahetult pärast veekahju. Seda ei saanud parandada, vaid tuli

asendada uue samaväärse laega.

Kostja väide, et hageja poolt ei ole kindlaks tehtud kahju suurus, on alusetu. Viivise

väljamõistmine ning selle suurus on põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1

alusel muutmata ning kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jätab

maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotuse muutmata ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud kostja kanda.

7. Hagejale on VÕS § 492 alusel läinud üle tema poolt hüvitatud kahju ulatuses

kindlustusvõtjale kostja vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. TsMS § 230 lg 1 esimese lause

järgi peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja.

Maakohus luges tuvastatuks ja pooled ei vaidle selle üle, et kostjale kuuluvas korteris toimus

9. augustil 2017 veekahjujuhtum, mille põhjustas külmavee vooliku purunemine köögis.

Maakohus on õigesti kohaldanud kahju tekkimise ajal kehtinud korteriomandiseadust (2000),

mille § 11 lg 1 kohaselt kohustub korteriomanik hoidma korteriomandi reaalosa korras ning

seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele

ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samasugune kohustus on korteriomanikul ka

kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31 lg 1 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-st

5 tulenevalt. Riigikohus on olnud seisukohal, et korteriomaniku kohustus hoiduda teistele

korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduses erisätetega ning

ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju

tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse

sätteid (vt Riigikohtu 13. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10).

Kahju hüvitamise nõude eelduseks VÕS § 115 lg 1 alusel on see, et rikkumine ei oleks

vabandatav. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja on oma KOS § 11 lg-st 1 tulenevat

kohustust rikkunud ja vastutab kohustuse rikkumise eest. Kostja ei vaidlusta vooliku

purunemist (I kd, tl 53). Seega on kostja rikkunud kohustust hoida korteriomandit korras.

KOS (2000) § 11 lg 3 esimene lause sätestas, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste

rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja

mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või

takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole menetluses tõendanud, et veevooliku

purunemine ei olnud välditav, st rikkumine oleks olnud vabandatav. Kostjal oli kohustus hoida

veetorustik korras ja tagada, et ei tekiks veekahju. See, et veetorud olid paar aastat tagasi

vahetatud, ei ole asjaolu, mis viitab kostja mõjusfäärist väljaspool olevale asjaolule

(vääramatule jõule) ja annaks aluse kostja vastutusest vabastamiseks.

8.. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada

varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses. Kui asja on kahjustatud,

hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud

kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (vt Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 24). Seega ei ole kostja apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt

on maakohus ekslikult hüvitanud korteri taastamisväärtuse, õiguslikult põhjendatud.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud vaidlusaluse kahju suuruse. Hageja

on esitanud siseviimistlusega seotud taastamistööde kahju suuruse tõendamiseks Brevanor OÜ

18. augusti 2017 hinnapakkumise siseviimistlustööde maksumuse kohta (I kd, tl 17).

Ringkonnakohtu hinnangul on esitatud arve põhjal võimalik tuvastada neid üksikuid töid, mis

on kahju hüvitamiseks tehtud, konkreetsete tööde mahtu, materjalide kogust ja ühikuhinda.

Vannitoa lae taastamistööde ja nende maksumuse osas on hageja esitanud OÜ Avlani arve (I kd,

tl 19). Ka sellelt arvelt on näha vajalike tööde loetelu, kogus ja hind. Köögimööbli

remonditööde tõendamiseks on hageja esitanud Kodukomfort OÜ hinnapakkumise, ka sellelt

arvelt on võimalik tuvastada, milliseid konkreetseid töid on kahju hüvitamiseks tellitud, nende

mahtu ja hinda (I kd, tl 20).

Kõik kostja menetluses esitatud vastuväited kahju ulatusele on paljasõnalised. Kostja ei ole

esile toonud ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et siseviimistluse remonti oleks saanud teha vaid

osaliselt. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kolmas isik oleks pidanud nagunii

ehitustöid läbi viima, st köök või vannituba oleks olnud remonti vajavas seisukorras. Kui on

kahjustatud korteri lagi ja seinad, tuleb kahju tekkimise eelse olukorra taastamiseks üldjuhul

renoveerida kogu osaliselt kahjustada saanud pind. Just kasutatud köögimööbli puhul ei pruugi

ühe detaili vahetamine olla võimalik (vanade osade ühendamine uuega). Tähtsust ei ole ka

sellel, mis aastal on ripplagi ehitatud.

Maakohus on asja materjalide juurde võtnud tõendina 9. augusti 2017 eluruumi ülevaatuse akti.

Maakohus ei ole nimetatud dokumenti aluseks võtnud kahju ulatuse kindlaksmääramisel, nagu

kostja ekslikult apellatsioonkaebuses väidab, vaid kohustuse rikkumise tuvastamisel. Samas

tõendab ka nimetatud dokument, et veekahju tagajärjel on kahjustada saanud korteri vannitoa

ja köögi laed ning osaliselt on rikutud ka nende ruumide seinad ja põrandad, võimalik on

elektrilühise oht, mis kinnitab tehtud tööde põhjendatust. Dokumendi tõendamisväärtust ei

muuda see, et kostja ei viibinud selle koostamise juures. Dokument on allkirjastatud

korteriühistu juhatuse esimehe, juhatuse liikme ja korteriomaniku poolt. Maakohus ei ole tööde

maksumuse hindamisel lähtunud ainult hageja poolt esitatud fotodest, maakohus leidis, et fotod

aitavad kahjustuste ulatusest ülevaadet saada.

Maakohus on põhjendatult jätnud tunnistaja ära kuulamata. Kui üks korteriomanik ei

kannatanud veevooliku purunemise tõttu kahju, ei tähenda see, et kahju ei ole kannatanud teised

korteriomanikud. Maakohus on lahendanud tunnistaja ärakuulamise taotluse 5. märtsi 2019

kohtuistungil (I kd, tl 125), kostja ei ole maakohtus kohtu tegevusele vastuväidet esitanud.

TsMS § 333 lg 2 ja 3 alusel on kostja kaotanud õiguse maakohtu menetlusõiguse rikkumisele

tugineda.

Ringkonnakohus leiab, et hageja kahju 3845 eurot (vannitoa remont, aruanne kahju ekspertiisi

kohta, ajutine remont, tl 16) on põhjuslikus seoses kostja kohustuse rikkumisega.

9. Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust, puudub vajadus muuta menetluskulude

jaotust maakohtu menetluses. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsiooniõiguse

piire ületanud ning maakohtu poolt määratud menetluskulude suurus on põhjendatud ja vajalik.

Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1

alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Hageja 29. augusti 2019 menetluskulude

nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks seoses käesoleva tsiviilasjaga riigilõiv

hagiavalduselt ning sõidukulu maakohtu istungile. Nimetatud kulu on maakohus otsusega

kostjalt hageja kasuks ka välja mõistnud. Hageja 29. augusti 2019 menetluskulude nimekirja

kohaselt hagejal puuduvad menetluskulud apellatsiooniastmes. TsMS § 174 lg 1 teise lause

kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja

või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks apellatsiooniastmes

menetluskulusid tekkinud. Seega hagejale apellatsiooniastmes hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke