2-18-5519/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-5519

Tsiviilasi S R hagi S K vastu mittevaralise

kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: S R (isikukood xxxx), esindajad lepinguline

esindaja S P

Kostja: S K (isikukood xxxx), lepinguline esindaja O V

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S R hagi S K vastu ja mõista kostjalt S K hageja S R kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitis 600 eurot.

2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

2.2.

Rahuldada osaliselt hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja

määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

1195 eurot.

2.3.

Mõista kostjalt S K hageja S R kasuks välja menetluskulude hüvitis summas

1195 eurot.

3. Jätta tähelepanuta hageja 26.09.2019 menetlusdokument muus kui menetluskulusid

puudutavas osas.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse

2-18-5519

2 (6)

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramisele esitatud määruskaebuse

menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

Hageja nõuded ja seisukohad

1. S R (hageja) esitas 10.04.2018 hagi S K (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja õiglane hüvitis mittevaralise kahju

tekitamise eest.

2.

30.12.2017

avaldas

uudisteportaal

www.baltnews.ee

oma

internetileheküljel

sotsiaalvõrgustikus Facebook artikli, mille teemaks oli „xxxx“. Arvutivõrgus kättesaadav:

xxxx.

3. Paljud sotsiaalvõrgustiku Facebook kasutajad jätsid seoses 30.12.2017 avaldatud

artikliga endapoolseid kommentaare. Samuti on nimetatud artiklit kommenteerinud ka kostja.

4. Kostja on kommenteerinud artiklit alljärgnevalt: „xxxx.“.

5. Hageja tegi kostjale märkuse ja kommenteeris omakorda kostja jäetud kommentaari: „

"xxxx“

6. Kostjale ei meeldinud hageja jäetud kommentaar ning Kostja kirjutas: „xxxx“

7. Pärast teiste kasutajate jäetud kommentaare jättis kostja järjekordse kommentaari hageja

aadressil, kirjutades: „xxxx“

8. Hageja kirjutas: „xxxx“.

9. Kostja vastas hagejale: „xxxx.“

10. Hageja tundis õigustatud huvi, miks kostja suhtub temasse niivõrd negatiivselt ning palus

enda ees vabandada, kirjutades viimasele: „xxxx“

11. Kostja vastas hagejale: „xxxx“

12. Oma kommentaaridega on kostja hagejat alandanud ja solvanud. Hageja leiab, et oma

seisukohtade esiletoomisega ei ole ta andnud kostjale põhjust pöörduda hageja poole

niivõrd halvustavas ja vulgaarses vormis ning teda sõimata.

Kostja vastuväited

13. Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata.

14. Kostja ei tunne hagejat ja pole kunagi tundnud. Kostja pole kunagi pidanud kirjavahetust

hagejaga sotsiaalvõrkudes ja teiste võimalike kanalite kaudu. Hageja poolt esitatud

kirjavahetus ei tõesta mitte mingisugusel viisil, et just kostja isiklikult eesti keeles väljendas

ennast tsensuuritult hageja vastu.

15. Hageja ei ole tõendanud talle mittevaralise kahju tekkimist.

2-18-5519

3 (6)

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab

kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada

ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

17. Pooled ei vaidle selle üle, et 30.12.2017 avaldas uudisteportaal www.baltnews.ee oma

internetileheküljel sotsiaalvõrgustikus Facebook artikli, mille teemaks oli „Xxxx“ ning selle

artikli juures avaldati hageja poolt märgitud kommentaarid.

18. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt viidatud kommentaaride avaldaja oli kostja.

19. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase

väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse

või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), milliste vulgaarne, inimväärikust

alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. (vt Riigikohtu

10.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 16). Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et

tegemist on vulgaarsete ja hageja au teotavate kommentaaridega. Riigikohus on ka viidatud

tsiviilasjas tehtud otsuse punktis 16 märkinud, et keelelises väljenduses ebakohaste au

teotavate väärtushinnangute avaldamist ei ole VÕS § 1047 lg-s 3 märgitud asjaoludele

tuginedes võimalik õigustada.

20. Internetiportaalis on avaldamise algataja kommentaari kirjutaja, kes teeb selle portaali

vahendusel avalikkusele kättesaadavaks. (vt Riigikohtu 10.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-143-09, p 14). Tulenevalt kostja vastuväitest tuleb hagejal seega käesolevas asjas

tõendada, et kostja on hageja poolt viidatud hageja au teotavate kommentaaride avaldaja.

Hageja esitas kohtule Facebooki konto väljavõtte aadressil xxxx, millest nähtuvad konto

kasutaja isiklikud pildid (tl 6768). Hageja väitel on fotodelt nähtuva isiku puhul tegemist

kostjaga. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et tegemist on kostja Facebooki kontoga ja

et piltidel olev isik on kostja. Seejuures nähtub esitatud Facebooki lehelt ka kostja Facebooki

konto profiilipilt. Samasugune profiilipilt nähtub hageja poolt kohtule esitatud hagejat

solvavate ja tema au teotavatest S K nimega hageja aadressil esitatud kommentaaride

väljavõttest (tl 6-7). Seega kasutab kostja antud profiilipilti oma Facebooki kontol ja kohtu

hinnangul on samasuguse profiilipildiga Facebooki kasutaja esitanud hageja suhtes hageja poolt

viidatud kommentaarid. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et tegemist oleks

võltsitud väljavõttega.

21. Kostja väide, et keegi võis kostja kontole sisse häkkida ja kostja nimel hageja suhtes

solvavaid kommentaare esitada, ei ole kohtu põhjendatud. Kohtu hinnangul on arusaamatu

ja eluliselt usutamatu, miks pidanuks keegi teine hageja solvamise ja/või kostjale

probleemide tekitamise eesmärgil kostja Facebooki kontole sisenema ja need postitused

tegema. Kostja sellekohase väite puhul on tegemist pelgalt kostja oletusega.

22. Eeltoodust tulenevalt peab kohus tõendatuks hageja väidet selle kohta, et kostja avaldas

järgmised hagejat solvavad ja hageja au teotavad kommentaarid: „xxxx“.

23. Hageja esitas kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mille aluseks on

ebakohaste väärtushinnangute avaldamine. Mittevaralise kahju hüvitamise aluseks saab olla

ebakohaste väärtushinnangute avaldamine (VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja VÕS § 1046 lg 1). VÕS

§ 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik

rahasumma. Seega kui kohus tuvastab hageja isikuõiguste rikkumise kostja poolt kuulub

2-18-5519

4 (6)

kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis väljamõistmisele. Mittevaralise kahju

tekkimist täiendavalt tõendama ei pea. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise

kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja

suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Seega on võimalik täiendavalt tõendada

üksnes asjaolusid, millest sõltub mittevaralise kahju hüvitise suurus. Seega ei ole

asjakohane kostja vastuväide selle kohta, et hageja ei ole tõendanud mittevaralise kahju

tekkimist. 24. Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus

diskretsiooni alusel. Mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna

üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi

autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt ka nt Riigikohtu 09.04.2008

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08, p 13; 25.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-05, p-d 22

ja 24). Hüvitis ei tohi olla pelgalt sümboolne (vt nt Riigikohtu 9. aprilli 2008. a otsus

tsiviilasjas nr 3-

2-1-19-08, p 13). Kohus arvestab käesolevas asjas kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju

hüvitise väljamõistmisel sellega, et kostja on avaldanud hagejat solvavad kommentaarid

avalikus kommentaariruumis, mida oli võimalik lugeda piiramatul hulgal kasutajatest,

pöördudes hageja poole nimeliselt ja hageja au eriti solvaval viisil. Hageja ei ole esile toonud,

et au teotavate ja solvavate kommentaaridega oleks hagejale tekkinud tervisekahju.

Varasemalt on kohtud pidanud solvavate kommentaaride avaldamise puhul õiglaseks hüvitiseks

300 eurot. Näiteks tsiviilasjas nr xxxx mõistis kohus hageja suhtes avaldatud kommentaaride -

“perekonnalõhkuja”, “meeleheitel raisakotkas” ja “siga” eest kostjalt välja 300 eurot. Samas

tuleb arvestada, et aja jooksul inimeste heaolu ja üldine majanduslik olukord on paranenud,

mistõttu ei pruugi käesoleval ajal enam 300 euro suurune hüvitis vastata VÕS § 134 lg 6

sätestatud preventiivsele eesmärgile. Kohus leiab, et käesoleval ajal on õiglane hüvitis

eelpooltoodud asjaolusid arvesse võttes 600 eurot.

25. Hageja esitas 26.09.2019 menetlusdokumendi, milles leiab, et mõistlik hüvitise suurus

võiks olla kolm tuhat viis sada (3 500) eurot. Kohus jätab hageja 26.09.2019

menetlusdokumendi muus kui menetluskulude nimekirja osas tähelepanuta. Kohus andis

käesolevas asjas pooltele lõplikud tähtajad oma seisukohtade, tõendite ja taotluste esitamiseks,

milleks oli 06.09.2019. Kohus märkis, et seejärel loeb kohus eelmenetluse võimalusel

lõppenuks. Kohus andis oma 19.09.2019 kirjaga pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade

esitamiseks ja andis teada kohtuotsuse tegemise aja. Seega luges kohus

19.09.2019 eelmenetluse lõppenuks. Eelmenetluse lõppemise järgselt ei ole võimalik esitada

enam sisulisi seisukohti, vastuväiteid ega tõendeid.

Menetluskulude jaotus

26. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud kostja kanda.

27. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus

kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja

lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Kohus määrab

menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on esitanud oma menetluskuludena

riigilõivu 300 eurot, tõlkekulud 120 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1150 eurot.

28. TsMS § 176 lg-d 4 ja 5 sätestavad, et menetluskulude nimekiri esitatakse igas

kohtuastmes, kus asja menetletakse, selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta.

2-18-5519

5 (6)

Menetlusosalisel tuleb kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tulenevalt kulude

jaotusest on vajalik käsitleda ainult hageja menetluskulude nimekirja.

29. TsMS § 174 lg 8 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades TsMS-i 5. jaos sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5

kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude

kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (vt Riigikohtu

08.05.2017. a määrus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑29‑17, p 13.3).

30. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Seejuures on TsMS § 144 p 1 järgi kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

31. Seadus ei piira, kui palju menetlusosaline oma lepingulisele esindajale esindamise eest

tasuda võib, küll aga ei näe TsMS ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist täies ulatuses.

TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud

teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus

teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt Riigikohtu

28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1134-

16, p 56; 10.02.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

32. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja

tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust, sh hinnata tunnihinda iga kohtuasja raames eraldiseisvalt

(vt eelnevalt viidatud 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16;

11.02.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3

2-1-115-13, p 25). Hageja esindaja on märkinud enda tasumääraks on 120 eurot tunnis

(käibemaksuta). Kohus leiab, et kostja esindaja tasumäär ei ole vaidluse vähest keerukust ja

mahukust arvestades põhjendatud. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja

vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga

(14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13), 153 eurot ilma käibemaksuta (11.

veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga

(26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Kohus leiab, et arvestades

Riigikohtu praktikat ja käesolevat asja, on kostja lepingulise esindaja põhjendatud

tunnitasumääraks 100 eurot (käibemaksuta). Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et hageja

lepingulise esindaja puhul ei ole tegemist vandeadvokaadiga.

33. Järgnevalt annab kohus hinnangu õigusabile kulunud aja ja tehtud toimingute

põhjendatusele. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekiri on põhilises osas tsiviilasja

käiguga kooskõlas ja selles nimetatud toimingud on osaliselt põhjendatud. Kohus kontrollis

toimiku materjalide ja kulude spetsifikatsiooni alusel kulude põhjendatust, kuid tulenevalt

menetlusökonoomia põhimõttest ja lähtudes kohtumenetluse parima praktika edendamise

suunistest Harju Maakohtu tööpiirkonnas ei lasku ajakulu põhjendatuse hindamisel

üksiktoimingute sisusse. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt puudub vajadus tuua välja

analüüs eraldi iga menetlustoimingu kohta. Samas leiab kohus, et hageja poolt märgitud

menetlustoiming „kohtupraktika analüüs“ ei ole põhjendatud. Õigusteenust osutav jurist peab

2-18-5519

6 (6)

oma tööülesannetest tulenevalt omama ülevaadet kohtupraktikast. Kohtupraktikaga kursis

mitteolemisest tingitud menetluskulu ei saa panna vastaspoole kanda.

34. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 7,75

tundi.

35. Põhjendatud on hageja menetluskulu riigilõivu 300 eurot ja tõlkekulude 120 eurot

ulatuses.

36. Kohus määrab eeltoodust tulenevalt hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude

rahaliseks suuruseks 1195 eurot ning mõistab need kostjalt hageja kasuks välja.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik