4-19-3325/19 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-19-3325

1 ( ) 10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. september 2019

.a Pärnu kohtumajas Väärteoasja number 4-19-3325 [940018000094] Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuistungi sekretär Kristi Haab Väärteoasi

P.O ja Jahiselts „Nõmme“ MTÜ kaebus

Keskkonnainspektsiooni 30.05.2019 otsusele väärteoasjas nr 940018000094 Kaebuse esitaja I P.O - isikukood XXX; elukoht: xxx : Kaebuse esitaja

II Jahiselts „Nõmme“ MTÜ - registrikood XXX

; asukoht: xxx Jahiselts „Nõmme“ MTÜ seaduslik esindaja Toomas Värva Kaitsja Rein Laid K

ohtuvälise menetleja ametnik Keskkonnainspektsiooni (Roheline 64, Pärnu linn, Pärnu

linn, Pärnu maakond õigusosakonna juhata Väino ) ja Vaidla RESOLUTSIOON Juhindudes Jahi

S § 50, § 61, § 60; VTMS § 2, § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas: 1. P.O kaebus rahuldamata. Jätta ja Jahiselts „Nõmme“ MTÜ

2. enetluse otsuses P.O-le rahatrahvi Teha kohtuvälise menetleja üldm täpsustus määramise aluseks a § isikule karistus mõistetuks O -i osas ning lugeda jahiseaduse § 50 järgi.

3. Muus osas jätta väärteoasjas nr Keskkonnainspektsiooni 30.05.2019 otsus 940018000094 muutmata.

4-19-3325

2 ( ) 10

4. Menetluskulud summas 2006,40 P.O ja menetluskulud summas

eurot jätta 2978,40 eurot

Jahiselts „Nõmme“ MTÜ kanda.

P.O rahatrahv 500 eurot ja Jahiselts „Nõmme“ MTÜ rahatrahv 1600 eurot tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 SEB-pangas, kood 401, viitenumber 4100064625. kida mene usaluse isiku Maksekorralduse selgitusse palume mär tl nimi/nimetus ja väärteoasja number Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, . kui isik tasub nõude 15 päeva jooksul alates käes a lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja O möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsus saata kaebuse esitaja , seaduslikule esindajale, kaitsjale tele ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumise 11.10.2019.a. ks kättesaadav alates

Asjaolud ja menetluskäik 30.04.2019 koostas Keskkonnainspektsioon väärteoprotokolli selle kohta, et xxx ei peatanud jahijuhataja P.O Pärnumaal x Jahiseltsi „Nõmme“ MTÜ peetavat hundijahti peale esimest

lasku tulemuse kontrollimiseks, mistõttu sai võimalikuks, et ühisjahil kütiti lubatud kolme hundi asemel neli hunti. Avastades, et lisaks kolmele lubade alusel kütitud hundile on haavata saanud veel üks hunt, surmas P.O omamata selleks jahiluba ning kirjutas peale looma surmamist välja jahiloa, mille välja kirjutamiseks puudus Keskkonnaameti poolt välja antud käskkirja kohaselt küttimismaht.

Kirjutades jahiseltsi „Nõmme“ MTÜ juhatuse liikmena ja jahilubasid väljastama pädeva

isikuna välja hundi küttimiseks jahiloa, omamata selleks Keskkonnaameti poolt määratud küttimismahtu, pani P.O teo toime juriidilise isiku huvides.

30.05.2019 koostatud otsusega karistas Keskkonnainspektsioon P.O jahiseaduse (JahiS) § 61 lg 1 järgi rahatrahviga 125 trahviühikut (so 500 eurot) ja jahiseltsi „Nõmme“ MTÜ JahiS § 61 lg 2 järgi rahatrahviga 1600 eurot.

Kaebuse sisu

14.06.2019.a esitasid P.O ja jahiselts „Nõmme“ MTÜ Pärnu Maakohtule kaebuse

väärteoasjas tehtud otsusele. Kaebuses leitakse, et kohtuväline menetleja viitab ja kohaldab ebaõigelt materiaalõigusnormi JahiS §-50, kuna P.O oli jahiluba faktiliselt olemas. P.O ei ole võimalik süüstada JahiS § 60 lg 1 rikkumises, kuna jahiloa väljakirjutamisega ei

rikkunud ta jahiloa andmise nõudeid, vaid vajas käsitletavat jahiluba nn erandolukorras jahiuluki surma fikseerimiseks ja JahiS § 41 lg s 4 sätestatud nõude täitmiseks. - Kaebuse esitaja

leiab, et menetlusalune isik haavatud uluki surmamisega ei rikkunud Keskkonnaameti kehtestatud küttimismahtu ega struktuuri, vaid leides haavatud uluki, tegi talle tema piinade

lõpetamiseks nn halastuslasu. Kaebuse esitaja ei saa aru, miks on kvalifitseeritud erinevaid rikkumisi, kuid karistus on määratud ainult JahiS § 61 lg 1 järgi. Kaebuses märgib kaebuse

4-19-3325

3 ( ) 10

esitaja, et kuna väärteoprotokollis on märge keskkonnale tekitatud kahju kohta, kuid

üldmenetluse otsuses väärteoga põhjustatud kahju enam ei märgita, võib järeldada, et kohtuväline menetleja on oma seisukohta muutunud ja leidnud, et selle hundi küttimisega siiski

kahju keskkonnale ei tekitatud. Kaebuse esitaja seab kahtluse alla juriidilise isiku huvi

olemasolu. Kaebuse esitaja leiab, et nii füüsilisele isikule P.O-le kui ka juriidilisele isikule

jahiselts „Nõmme“ MTÜ karistuse määramisel ei ole kohtuväline menetleja võtnud arvesse

kõiki seaduses ettenähtud karistuse määramise aluseid, millest tulenevalt on karistused määratud ebaõigesti.

Lähtuvalt eeltoodust kaebuse esitaja palub kohtul tühistada kohtuvälise menetleja poolt 30.05.2019.a tehtud otsus väärteoasjas nr.940018000094 ja lõpetada väärteomenetlus füüsilise isiku P.O ja juriidilise isiku Jahiselts „Nõmme“ MTÜ suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Keskkonnainspektsioon esindaja

i Väino Vaidla oma kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule

palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et kaebuses esitatud väited ei anna alust

Keskkonnainspektsiooni 30.05.2019 väärteoasjas nr 940018000094 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamiseks ning kaebuse rahuldamiseks puudub alus.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kaebuse esitajad ja nende kaitsja ning palusid otsus jäi kaebuses toodud seisukohtade juurde tühistada. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteoa ning palus jätta otsus sjas tehtud otsus on seaduslik muutmata ja kaebus rahuldamata. Menetluskulud

palus kohtuväline menetleja jätta poolte endi kanda.

Pärnu Maakohtu seisukoht

Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha, asjas

kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leiab, et kaebuse ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

P.O-le Jahi

e rikkumist ning sellega Jahi 50, pannakse süüks S § 7 lg 1, § 40 lg 3 nõu te S § § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärtegude toimepanemist, s.t jahiloata jahipidamist, jahiloa andmise rikkumist ja rikkumist. nõuete Keskkonnaameti kehtestatud küttimismahu

Jahiseaduse § 7 lg jahipidamisõigus füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on 1 kohaselt on

jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu.

Jahiseaduse § 23 lg jahipidamine ehk küttimine uluki jälitamine, püüdmine, 1 kohaselt on

tabamine või surmamine.

Jahiseaduse § 35 lg 1 p 2 järgi on jahipidamisõigust tõendav

aks dokumendiks jahiluba, mis jahiseaduse § 40 lg 1 järgi annab õiguse pidada ulukile jahti. JahiS § 40 lg 3 kohaselt annab

jahiloa jahipiirkonna kasutaja ja mida välja andes tuleb § 22 1g 2 järgi arvestada JahiS Keskkonnaameti kehtestatud hundi küttimismahtu.

JahiS § 50 kohaselt on karistatav jahiloata jahipidamine. Seadusekohaseks jahipidamiseks on seega nõutav füüsilisel isikul jahiloa olemasolu. JahiS § 6

0 lg 1 kohaselt on karistatav jahiloa andmise, tagastamise või jahiloale kantud andmete arvestuse nõuete rikkumine. JahiS § 61 lg 1 kohaselt on karistatav -struktuuri rikkumine. Keskkonnaameti kehtestatud küttimismahu või

4-19-3325

4 ( ) 10

Kohus on seisukohal, et P.O on täitnud JahiS § 50, § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 sätestatud väärtegude objektiivse koosseisu.

Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Nõmme jahiseltsi P.O-le ette seda, tema olles x ühisja külas peetavat ühisjahti hil jahijuhataja, ei peatanud x laskude tulemuse kontrollimiseks ega teinud hundi haavamise kohta märget jahiloale, mistõttu sai võimalikuks, et ühisjahil kütiti kolm hunti nin igus ta ast g lisaks surmas P.O jahi kä bamuse saanud neljanda hundi. Pär neljanda hundi surmamist kirjutas P.O välja suuruluki jahiloa nr x hundi küttimiseks, kuigi selle väljastamiseks puudus Keskkonnaameti poolt määratud küttimismaht.

Vaidlust ei ole selles, et x pidas x, mille jahijuhataja oli P.O. Nõmme jahiselts ühisjahti

Eeltoodu on tuvastatud menetlusaluse isiku P.O ja kohus üle kuulatud tunnistajate ütlustega ning kirjalike tõenditega Vaidlust ei ole ka selles, et Nõmme jahiseltsil oli lubatud

.

küttida 3 hunti. peadirektori 31.10.2017 käskkirja nr 1 1/17/363 „Hundi Keskkonnaameti - küttimismahu kehtestamine 2017./2018. jahiaastaks" muutmise käskkirjaga (10.01.2018 nr 1-

1/18/12) oli PÄRNU 3 ohjamisalale kehtestatud küttimismahuks kolm hunti. Eeltoodust oli

teadlikud kõik kohtus ülekuulatud tunnistajad ja menetlusalused isikud, mida on nad oma ütlustes kinnitanud. olemas luba 3 hundi kü Seega oli P.O ttimiseks. Vaidlus seisneb

selles, kas P.O tegi jahijuhatajana endast kõik oleneva, et küttimismahtu ei ületataks, samuti selles, kas jahiloa nr x välja kirjutamine oli seadusega kooskõlas või mitte.

Tunnistaja X.X on

ütluste kohaselt ta Pärnumaa Jahimeeste Liidu tegevjuht ning tema

ülesanne on teavitada hundi küttimismahust jahiseltsidele. x helistas tunnistajale Jahiselts Nõmme juhatuse liiget R , kes soovis registreerida hundijahi ja tunnistaja teatas, et neile antud .K ohjamisalal on . Tunda aega hiljem helistas R.K tunnistajale tagasi ja lubatud küttida 3 hunti

teatas, et tabatud on 4 hunti. Tunnistaja teavitas sõnumite teel Keskkonnaameti jahindusspetsialisti I Mi ja jahiseltse, et Nõmme jahiselts küttis 4 hunti ja hundijaht on lõppenud. Tunnistaja ütlusi teate edastamise kohta kinnitab ka tema ülekuulamise protokolli lisa (foto sõnumist).

Tunnistaja A.Oa ütlustest nähtub, et sihtis ta hunti, kes oli üle 100 m kaugusel x peetud jahi ja tulistas ning loom hüppas üle kraavi uuesti metsa. Seejärel teatas ta raadio teel, et lasi hunti aga lasi ning j edasi. Tunnistaja teada, tema hunti ei tabanud, eeldas seda hundi mööda aht käis käitumise järgi. Kohe peale lasu tegemist lasu tulemust ta ei kontrollinud. Ka jahijuhataja ei andnud korraldust lasku kontrollida, kuna usaldas tema ütlusi. Mõne aja pärast tuli üks hunt,

kes oli umbes 60 m kaugusel ja ta tulistas teda, hunt jäi maha. Seejärel teatas ta teisi raadio teel, et hunt on tabatud

ja jaht käis edasi. seejärel käis veel üks pauk ja ta kuulis, et tabatud on veel 2 hunti ning did tabatud, siis on jaht ning siirdu jahijuhataja ütles, et kuna on hun lõppenud ti kokkulepitud kogunemiskohta. kontrollima oma Kui hundid olid auto peale tõstetud, läks ta

esimest laskmiskohta, et olla endas kindel. Tulistamiskohal ega ka veidi eemal verd ta ei märganud. Kohtueelses menetluses andis tunnistaja aga ütlusi, et „m jälgi mööda ja järgi ei etsa läinud“ Hiljem tunnistaja kuulis, et veel üks oli metsast välja tulnud . verine hunt (neljas hunt) ja siis jahijuhataja oli järgi läinud ja selle hundi surmanud. Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja ütlustest üheselt aru saada, kui põhjalikult peale jahi lõppu ta tulistamiskohta kontrollis. Seega

ei saa välistada, et neljas hunt haavati just Tunnistaja ülekuulamise protokolli A.Oa poolt.

juurde lisatud d A.Oa asukohast kaugel ning on skeemilt nähtub, et haavatud hunt ei asunu liikunud temast eemale.

Tunnistaja A.Ti ütlustest nähtub, et Nõmme jahiselts l õnnestus tal x i poolt peetud jahi x teel tabada kahte hunti. Seejärel teatas jahijuhatajat, et 2 hunti maas ja peale seda sai jahijuhataja

4-19-3325

5 ( ) 10 sõnumist aru, et hundid on lastud ja neid ei lasta enam. Enne teda oli ühe hundi lasknud

A.O. Tunnistaja teada võis laske olla 7-8. Raadiojaamast kuulis ainult infot selle kohta, et loom on

maas. Tunnistaja ülekuulamise protokolli juurde lisatud kaardilt nähtub tunnistaja, tabatud huntide ja jahimeeste asukohad jahil ning huntide liikumise suund.

Tunnistaja O.K ütlustest nähtub, et x peetud jahil, kui oli hundijaht alanud ja lasud toimunud, nägi ta metsas veriseid hundi jälgi . Keegi võis saada hundile ja andsin sellest raadio teel teada pihta, aga kes sai, tunnistaja ei teadnud.

, Võisid olla esimesest lasust või mõnest teisest lasust täpselt tunnistaja ei teadnud lasti 4 hunti. Metsas võis olla umbes 4 . Kokku haavatud hundiga - 6 hunti. Jaht lõppeb, kui jäljekütid on seest väljas, mis oli umbes 15 20 pärast seda, kui avastati - verised hundi jäljed. Tunnistaja ütluste kohaselt peale lasku hundil kohe veri välja ei tule ning hunt, keda lasti, jooksis uuesti metsa tagasi. tud Tunnistaja ülekuulamise protokolli juurde lisa kaardilt nähtub tunnistaja asukoht jahil, tema liikumise suund, koht kus ta avastas verised jäljed ja haavatud hundi liikumise suund, mis samuti kinnitab, et haavatud hunt liikus kohas, kus Nõmme jahiselts pidas jahti.

P.O ütlustest nähtub, et ta teadis, et lasta tohib kolme hunti ning ei oska öelda, kuidas neljas viga sai. Ühe hundi lasi A ja 2 T. Neljandal hundil oli kaela all kuuliauk. Karjas oli 5 hunti. P.O möönis, et A võis saada esimesele hundile pihta, kuna ta ei lase mööda. Hiljem kaitsjale vastates andis P.O ütlusi, et ta oli kindel, et A.O lasi mööda, kuna kui tema laseb,

siis loom kukub. Sellistest P.O vastuolulisi ütlusi ei saa aga kohus usaldusväärseks pidada, mistõttu tuleb need tõendikogumist kõrvale jätta. Samuti nähtub P.O ütlustest, et

sel päeval oli tema jahijuht. Ajus oli 7 meest, kokku oli jahil 23 inimest. Kui 3 hunti oli tabatud, andis ta korralduse jaht Kui ta hakkas sihi otsast alla tulema anti talle teada, et leitud lõpetada. on verised jäljed, ta läks nende jälgede järgi, leidis hundi, kes liigutas veel ning igaks juhuks lasi teda. Seejärel tuli ta välja ja kirjutas loa, kuna ilma loata looma liigutada ei tohi. Jakk P.O leidis, et kui ta ei oleks neljanda hundi jaoks luba välja kirjutanud, siis ta ei oleks tohtinud hunti jahimajja transportida. Neljandast hundist teatas P.O jahi esimeest R.Ki, kes teatas juhtunust kellelegi edasi. P.O leidis, et kui ta oleks kohe peale esimest lasku jahi peatanud ja siis need hundid seal sees enam ei palunud lasku kontrollida, siis oleks jahi lõpp olnud, sest seisa, sest nad otsiva

d kohta kust välja pääseda. P.O ülekuulamise protokolli lisast,

kaart millele on märgitud jahimeeste, tabatud ja haavatud huntide asukohad ning haavatud

hundi liikumise suund nähtub, et hunt ei asunud asukohast, kus peeti jahti, kaugel ning on liikunud jahimeestest eemale. Lisadena on juures veel jahinimekiri ja jahiload. Jahinimekirjast nähtub, et Nõmme jahiselts pidas jahti x, jahil osales 23 jahimeest ning jahijuhataja oli P.O . Jahilubadelt nähtub, et P.O poolt on välja antud 4 jahiluba (xxxx), hundid on tabatud x

, haavamise kohta märked puuduvad.

MTÜ Nõmme jahiselts esindaja Toomas Värva ütlustest nähtub, et ka tema osales tol päeval jahil ajajana ning kuulis raadiost, et A oli teinud paugu ja ütles, et ei tabanud. Liikus edasi mööda jälgi ja kuulis veel ühte pauku ning ütles, et üks käes. Hiljem kuulis veel pauke ja

A öeldi, et kaks hunti tabatud, Jaak ütles, et hundid käes ja lõpetame ära. Metsast välja minnes nägi jälgede peal veretäppe. Verejälgedest andis teada P.O-le ning Jaak läks mööda

ta

jälgi hundile järgi. Toomas Värva aavatud loomadega jahi lõpus

le teadaOalt tegeletakse h ja

neljas . luba tuli anda selleks, et hunt metsast välja tuua, kuna seda nõuab seadus Ühelegi konkreetsele seadusele ja § le Toomas Värav ei viidanud. a kirjutati välja peale hundi - Jahilub surmamist.

Tõepoolest jahieeskirja § 8 p 7 kohaselt on j iohutuse tagamiseks ühisjahil keelatud ah alustada haavatud uluk lask i jälitamist enne aju lõppemist. Samas oli jahijuhile P.O-le teada, et

4-19-3325

6 ( ) 10 hundi suunas oli tehtud ja seega pidi ta eeldama, et metsas võib olla haavatud hunt. Ning selleks, et mitte ületada huntide küttimismahtu, pidi ta peatama jahi ja kontrollima lasu tulemust või

tegema kõik selleks, et mitte lubada lasta veel rohkem kui kaks hun . ti

JahiS eskkonnaamet jahipidamist vigastatud uluki § 23 lg 4 p 4 kohaselt korraldab K

hukkamiseks väljaspool jahiaega küttimismaht oli täidetud ja jahipidamine . Seega, kuna kuulutatud lõppenuks, ei oleks tohtinud P.O teha hundile ennem surmavat lasku, kui oli selleks saanud Keskkonnaametilt korralduse. Kaebuse esitaja leiab, et P.O haavatud uluki

surmamisega ei rikkunud Keskkonnaameti kehtestatud küttimismahtu ega struktuuri, vaid

leides haavatud uluki, tegi talle tema piinade lõpetamiseks nn halastuslasu. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab, et olukorras, kus toimub jahipidamine ja mille käigus saab

uluk haavata, ei ole tegemist õnnetusjuhtumiga JahiS § mõttes või abitusse

23 lg 3 p 3

seisundisse jäänud loomaga LoKS § 10 lg 1 p 4 ja § 16 mõttes. Tegemist oli P.O poolt

hiljem neljanda, jahi käigus haavatud, hundi surmamisega, mis oli tingitud tema eelneva koh Kui P.O

ustuste täitmata jätmisest. korraldusel oleks pärast esimest lasku ühisjaht

peatatud, et võimalikku haavamist põhjalikult kontrollida, oleks neljas küttimismahu väline jahiloata lastud hunt lask

mata jäänud.

JahiS § 41 reguleerib jahiloa täitmist, tagastamist ja säilitamist. Antud §-i kohaselt tuleb teha

jahijuhataja jahiloale l märge ühisjahil viivitamata pärast suuruluki haavamist või surmamist ning suurulukit ei tohi enne jahiloale tabamise kohta märke tegemist tabamiskohast ära viia.

Samas leiab kohus, et antud säte ei reguleeri olukordi, kui jahipidamine on lõppenud ja küttimismaht täidetud. Olukorras, kus jaht on lõppenud ja/või küttimismaht ületatud, korraldab jahipidamist Keskkonnaamet ning keskkonnaamet andis loa huntide transportimiseks. Seega puudus vajadus jahiloa välja kirjutamiseks.

Tunnistaja T L x helistati talle 1313 valvetelefonile ja anti teada, et lasti ütlustest nähtub, et üks hunt rohkem ning jahiinspektor palus tal fikseerida olukord ning teha huntidest, lubadest ja jahinimekirjast pilti, mida tunnistaja ka tegi. Tunnistaja nägi maas nelja hunti. Uuris mis oli juhtunud, kuid konkreetset vastust ei tulnud, öeldi, et jahis ikka juhtub ja et oli õnnetus. Lepiti kokkusaamine jahimaja juures. Tunnistaja koostas hiljem selle kohta ka objekti kontrollimise

protokolli. Teisi toiminguid tunnistaja ei teinud, kuna jahikontroll ei ole tema igapäevane tegevus ja ta ei teadnud milline on rikkumise tõsidus ning rohkem korraldusi talle ei antud. Tunnistaja ülekuulamise protokolli juurde lisatud objekti kontrollimise protokollist nähtub, et

vaatlus toimus x kell 17.44-17.55. Juurde on lisatud ka fotod huntidest, jahinimekirjast ja jahilubadest.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et P.O, olles x Nõmme jahiseltsi ühisjahil jahijuhataja, ei peatanud Nõmme jahipiirkonnas hundile peetud ühisjahti hundi suunas tehtud lasu tulemuse ning võimaliku haavamise kontrollimiseks ning haavamise kohta jahiloale märke tegemiseks, mistõttu sai võimalikuks, ühisjahil kütiti et P.O kui jahijuhataja korraldatud jahijuhataja

tegevusetuse tõttu Keskkonnaameti peadirektori 31.10.2017 käs 1/17/363 „Hundi

kkirja nr 1- küttimismahu kehtestamine 2017./2018. jahiaasta s" muutmise käs k kkirjaga (10.01.2018 nr 1- 1/18/12) x ohjamisalale küttimismahuks kehtestatud kolme hundi asemel küttimismahu väliselt neljas hunt ilma suuruluki jahiloata. Haavatud hundi leidmisel surmas P.O neljanda hundi.

Pär irjutas P.O välja suuruluk ast neljanda hundi surmamist k i jahiloa nr x hundi küttimiseks, kuigi selle väljastam ääratud kütt iseks puudus Keskkonnaameti poolt m imismaht.

Pärast esimese lasu kohta saadud infot, kus A tulistas hundi suunas, pidi P.O v .O ähemasti möönma hundi võimalikku haavamist, kuid P.O ei võtnud info kontrollimiseks midagi

4-19-3325

7 ( ) 10 ette, et haavamise võimalikkust välja selgitada või siis jahi peatamisega küttimismahu ületamist

vältida. Kui jahijuhataja korraldusel oleks pärast esimest lasku võimalikku haavamist põhjalikult kontrollitud, oleks neljas küttimismahu väline jahiloata lastud hunt laskmata jäänud.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et tulirelvast uluki suunas tulistamine pole alati fataalse lõpuga tegevus ning lask võib lõppeda uluki haavamisega. Küttimine ei saa ega tohi

toimuda arutu tulistamisena, kus laibad loetakse kokku ajujahi lõppedes ning kus kütitud

ulukitena arvestatakse vaid jahimehe silme all surmava tabamuse tõttu langenud ulukeid. Jahiseaduse § 35 lg 5 p 5 kohaselt on jahijuhataja kohustus teha jahiuluki haavamise korral jahiloale märge uluki haavamise kohta ning 24h jooksul täiendava märke tegemist haavatud uluki tabamise/mittetabamise kohta.

Nõmme jahiseltsi ühisjahi jahijuhataja P.O jättes täitmata oma kohustuse jahti kontrollida

põhjustas olukorra kus kütiti kokku neli hunti, kellest kolm kütiti õiguspäraselt ,

Keskkonnaameti kehtestatud küttimismahu ja Nõmme jahiseltsis väljastatud suuruluki jahilubade xxxx alusel ning jahi alguses tabamuse saanud neljanda hundi surmas P.O ilma

jahiloata. P.O kirjutas pärast neljanda hundi surmamist hundi küttimiseks välja küll neljanda suuruluki jahiloa n x iseks puudus P.O Keskkonnaameti r , kuid selle väljastam poolt määratud küttimismaht, mistõttu oli jahiloa nr x lja kirjutamine ebaseaduslik. Neljanda vä hundi surmamist kinnitavad kõik menetluses kogutud ja analüüsitud tõendid. Jahipidaja, kes

P.O oli, pidi tegema endast kõik oleneva, et isendeid ei kütitaks rohkem, kui antud piirkonnale on lubatud. Jahijuhataja otsustada on see, kas ta annab korralduse peale iga lasku lasu tulemust kontrollida või ta usaldab jahimehi, kuid küttimismahu ületamine ei ole lubatud. Isegi juhul kui Keskkonnaameti ametnik andis korralduse loom viia teise asukohta, siis see ei

anna õigust kirjutada iseseisvalt välja jahiluba. Keskkonnaametile helistades oli juba loom hukatud ilma loata. Kohus nõustub otsuses toodud seisukohtadega, et õiguskuuleka käitumise korral oleks P.O pidanud peale esimest lasku hundijahi peatama, laskma lasu tulemust kontrollida ning tuvastades, et üks huntidest on tabamuse saanud, teavitama jahis osalejaid, et küttida on veel kaks hunti.

Asjas kogutud tõendid viitavad üheselt sellele, et hunt sai haavata jahiselts „Nõmme“ peetud jahipidamise käigus. Hunt liikus sellel territooriumil, kus peeti jahti ja on liikunud jahimeestest eemale. Hundi asukoht annab märku ka sellest, et tema verejooks oli piisav selleks, et koheselt kontrollides oleks olnud hundi haavamine tuvastatav. Seda kinnitab asjaolu, et verejooks oli piisavalt suurt, mistõttu hunt ei jõudnud väga kaugele. Jahimeestele oli teada, et ajus oli rohkem hunte kui 3, seega oleks pidanud P.O olema eriti hoolas laskude kontrollimisel ja mitte lootma heale usule. Seda enam, et jahimeestel ei olnud kohustus kindlasti küttida kolm hunti, vaid see oli nende õigus. Surmates ilma jahiloata Nõmme jahipiirkonnas neljanda hundi, rikkus P.O jahiseaduse § 7 lg 1, mille järgi on jahipidamisõigus füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu. Jahiseaduse § 35 lg 1 p 2 järgi on jahipidamisõigust tõendavaks dokumendiks jahiluba ning jahiseaduse § 40 lg 1 järgi annab jahiluba õiguse pidada ulukile jahti.

Ilma jahiloata kütitud neljanda hundi küttimiseks tagant järele suuruluki jahiloa x

väljakirjutamisega rikkus P.O jahiseaduse § 40 lg t 3, mille järgi annab jahiloa -

jahipiirkonna kasutaja ja mida välja andes tuleb jahiseaduse § 22 1g 2 järgi arvestada

Keskkonnaameti kehtestatud hundi küttimismahtu. Jahiloa väljakirjutamine peale uluki surmamist ei ole kuidagi õigustatud, sest Keskkonnaamet ei ole selleks korraldust andnud. Ka

ei võtnud P.O koheselt peale haavatud hundi leidmist Keskkonnaametiga ühendust edasiste korralduste saamiseks. Kuna jahi alguses tabamuse saanud neljanda hundi surmas Jaak

4-19-3325

8 ( ) 10

P.O s ta g-t küttimismahu väliselt, rikku jahiseaduse § 22 l 2. Küttimismahu välise hundi surmamist

kinnitavad kõik menetluses kogutud tõendid.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg

1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1

kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus.

Kaitsja leiab, et P.O tegevuses puudub tahtlus, sest kui ta oleks tahtnud kuidagigi

väidetavat rikkumist maha vaikida, siis ei oleks ta teinud ei halastuslasku ega sellest Keskkonnainspektsiooni ja teisi isikuid teavitanud ega ka koostanud jahiloa.

Kohus leiab sarnaselt kohtuvälise menetlejaga, et P.O on kirjeldatud teod pannud toime

otsese tahtlusega, sest jahijuhatajana oli P.O teadlik jahipidamise nõuetest ja

Keskkonnaameti kehtestatud kütt smahust ning jättes peale esimest hundi suunas tehtud imi lasku lasu tulemuse kontrollimata, möönis õ rikkumise v imalikkust. Hoolsa ja kohusetundliku suhtumise korral olnuks isikul võimalik haavamise võimalikkuse välja selgitamiseks ühisjaht

peatada ning sellega jahiloata küttimist, kehtetu jahiloa väljakirjutamist ning küttimismahu

ületamist vältida. Tähelepanu väär

ib ka asjaolu, et P.O

ei teavitanud Keskkonnainspektsiooni, vaid tema teavitas R.Ki . , kes on teine Nõmme jahiseltsi jahijuht

Seega on P.O täitnud JahiS § 50, § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 sätestatud väärtegude koosseisu.

Kohus on seisukohal, et ka

Jahiselts „Nõmme“ MTÜ on täitnud JahiS § 60 lg 2 ja § 61 lg 2 sätestatud väärtegude koosseisu.

Eelpool on tõendamist leidnud, et Nõmme jahiseltsi juhatuse liige P.O, kelle pädevuses on Nõmme jahiseltsis jahilube väljastada, kirjutas välja hundi ja , mille väljastam hiloa x iseks

puudus Nõmme jahiseltsil Keskkonnaameti kehtestatud küttimismaht. Eelpool viidatud

Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga oli kehtestatud küttimismahuks kolm hunti, kuid suuruluki jahiluba x ahipiirkonn

oli neljas Nõmme j as väljastatud hundi jahiluba.

Hundi jahiloa x us esindaja P.O välja kirjutamisega rikk Jahiselts „Nõmme“ MTÜ jahiseaduse § 40 lg-t 3, mille järgi annab jahiloa jahipiirkonna kasutaja ja mida välja andes tuleb arvestada jahiseaduse § 22 lg 2 järgi kehtestatud hundi küttimismahte. Jahi alguses haavatud neljas hunt surmati küttimismahu väliselt, millega jahiselts Nõmme MTÜ aduse § rikkus jahise

22 lõiget 2. Küttimismahu välise hundi küttimise tõendatust on kohus P.O süü

tõendamisel analüüsinud ega pea vajalikuks oma seisukohti üle korrata.

KarS § 14 lõikest 1 tulenevalt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise

isiku huvides. P.O on Nõmme jahiseltsi juhatuse liige ja tema pädevuses on Nõmme

jahiseltsis jahilube väljastada. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et P.O kirjutas

neljanda jahiloa välja Nõmme jahiseltsi huvides, sest Keskkonnaameti kehtestatud küttimismahust kinnipidamise kohustus on jahipiirkonna valdajal ning Nõmme jahiselts tahtis loa väljakirjutamisega hundi küttimist õigustada ja vältida olukorda, et neljas kütitud hunt on

kütitud ebaseaduslikult. Seega pani P.O talle etteheidetud teo toime juriidilise isiku huvides.

4-19-3325

9 ( ) 10 Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tegi kindlaks, et P.O-le

ja Jahiselts -

„Nõmme“ MTÜ le omistatud süüteod vastavad süüteokoosseisule ning tegemist on õigusvastas leiab, et väärteomenetlus on läbi dud mõistliku te tegudega. Kohus

vii aja jooksul. Riigikohus oma lahendis nr 4-17-5471 p 20 on samuti leidnud, et iseenesest ei ole ligi kaks aastat ühe väärteoasja menetlemiseks ebamõistlikult pikk aeg.

Kuivõrd menetlusalused on väärteod toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS § isikud -s

29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis t

ooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 kohaselt.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Jahiseaduse § 50 järgi on füüsilisele isikule karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest. Jahiseaduse § 60 lg 1 järgi füüsilisele isikule karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut ja juriidilisele isikule § 60 lg 2 järgi rahatrahv kuni 3200 eurot.

Jahiseaduse § 61 lg 1 järgi füüsilisele isikule karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut ja juriidilisele isikule § 61 lg 2 järgi rahatrahv kuni 3200 e

urot.

Kohtuväline menetleja karistas P.O § 61 1g 1 järgi rahatrahviga 125 trahviühikut JahiS ehk 500 eurot. -d karistati JahiS rahatrahviga 1600 Jahiselts „Nõmme“ MTÜ § 61 lg 2 järgi eurot.

Jahiselts „Nõmme“ MTÜ ja P.O süü suurust mõjutab esma väliselt

lt asjaolu, et nad pani ühe käitumisaktiga väärtegu. Teine asjaolu, mis mõjutab süü toime

mitu P.O suurust, on

väärtegude toimepanemise subjektiivne külg. Väärtegu saab toime panna tahtlikult ja

ettevaatamatusest. Kohus leidis, et väärteod on P.O toime pannud otsese tahtlusega.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtule ei ole esitatud andmeid isiku varasema te te karistatuste kohta ja seega kohus eeldab, et varasemad karistused puuduvad.

Samuti tuleb arvestada, et Keskkonnale tekitatud kahju suuruse kindakstegemise akti kohaselt on ühe hundi jahiloata küttimisega on tekitatud keskkonnale kahju 1000 eurot. Kohus leiab, et küttimismahu ületamine ei ole tühine tegu, P.O teo tagajärjeks oli ühe looma ebaseaduslik

hukk, mistõttu ei saa süüd selles hinnata väiksemaks. Ka jahiseaduse eelnõu

keskmisest

seletuskirjas 351 SE on märgitud, et jahiloata jahipidamine tähendab üldjuhul jahiulukite küttimist lubatust suuremas mahus ning tegemist on seetõttu olulise rikkumisega. Seega tuleb Jahiselts „Nõmme“ MTÜ süü suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis arvestades ja P.O

hinnata keskmisest suuremaks. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt P.O-le ja Jahiselts „Nõmme“ MTÜ-le määratud karistused vastavad nende süü suurusele ning üld ripreventiivsetele eesmärkidele

- ja e .

KarS § 63 lg 1 kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis

näeb ette raskeima karistuse. Kohus leiab, et selles osas on vaja teha kohtuvälise menetleja otsusesse tä § 50 näeb füüsilisele psustus, kuna JahiS isikule karistusena ette rahatrahvi kuni

200 trahviühikut või aresti. Arest on antud juhul raskeim karistus, mida teiste rikkumiste sanktsioon ette ei näe. Seega tuleb P.O-le määrata karistus JahiS § 50 järgi.

Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Jahiselts „Nõmme“ MTÜ süüline käitumine P.O ja

on aset leidnud nende poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning

4-19-3325

10 ( ) 10 väärteod on õigesti kvalifitseeritud. Samuti vastab Jahiselts „Nõmme“ MTÜ

P.O-le ja - le

määratud süü suurusele. Seega jätab kohus Jahiselts „Nõmme“ karistus nende P.O ja

MTÜ väärteoasjas nr kaebuse rahuldamata ja Keskkonnainspektsioon 30.05.2019 otsuse i 940018000094 muutmata, tehes üksnes kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuses täpsustus

e P.O-le O - rahatrahvi määramise aluseks a § i osas ning lugeda isikule karistus mõistetuks jahiseaduse § 50 järgi.

Menetluskulud Kaebuse esitaja kaitsja on esitanud taotluse P.O te menetluskulude hüvitamiseks summas

2006,40 eurot ja Jahiselts „Nõmme“ MTÜ menetluskulude hüvitamiseks summas

2978,40 eurot. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3

ja 5 lusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale –6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusa makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd esitatud kaebuse jätab kohus rahuldamata ning Keskkonnainspektsiooni 30.05.2019

otsuse 0018000094 sisuliselt muutmata, väärteoasjas nr 94 tehes üksnes karistamise osas täpsustuse, siis jäävad menet

luskulud kaebuse esitaja kanda. te

Anu Tammeniit Kohtunik