1-07-16165/26 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Tallinna Ringkonnakohus otsuse tegemise aeg ja koht 08. veebruar 2010.a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-16165 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Ivi Kesküla ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär

Kea Lemming Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 01. veebruar 2010.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi E.B süüdistus KarS § 201 lg 1 ja 344 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 03. novembri 2009.a otsus Apellatsiooni esitajad Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Elle Keeman ja kannatanu OÜ N. T. esindaja adv Toomas Kõiv Prokurör Elle Keeman

Süüdistatav E.B

sünd 06.02.1975.a XXXXXX XXXXXXX, elukoht XXXX

XX XXXX XXXX XXXXXXXXXX XXXX XXXXX XXXXXXX, varem kohtu poolt karistamata Kaitsja Adv Andres Simson RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu Maakohtu 03. novembri 2009.a otsus muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega

2

tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. tunnistati süüdi KarS § 344 lg 1 järgi süüdi ja karistati rahalise karistusega 100 E.B päevamäära (66 krooni) ulatuses s.o 6 600 krooniga. E.B tunnistati süüdi selles, et ta võltsis XXXXXX XXXX XX asuvas autoremonditöökojas 2006.a märtsis OÜ N. T. juhataja E. L. allkirja 22.03.2006.a sõiduauto Chrysler Voyager nr XXX XXX müügilepingul.

2. KarS § 201 lg 1 järgi tunnistati E.B õigeks.

2.1 Talle oli esitatud süüdistus selles, et tema, olles 29.04.2005.a käskkirja nr 1 kohaselt määratud OÜ N. T. juhataja E. L. ajutiseks kohusetäitjaks tööülesannete täitmisel ning omades seega juurdepääsu juriidilise isiku varale, müüs 22.03.2006.a kolmandale isikule osaühingule kuuluva sõiduauto Chrysler Voyager nr XXX XXX ning aprilli alguses samuti

osaühingule kuuluva sõiduauto Mazda 323 nr XXX XXX ja andis tehingutest saadud raha kokku 172 000 krooni tööandja arvelt juhataja Saksamaal viibimist ära kasutades oma heale tuttavale R. R. viimase huvide rahuldamiseks.

3. käitumises puudub KarS § 201 lg 1 koosseis, tema tegu ei Maakohus leidis, et E.B olnud õigusvastane. Kohus viitas VÕS §-le 1027, mille kohaselt peab isik VÕS 52. peatükis

sätestatud alustel ja ulatuses välja andma teisele isikule temalt õigusliku aluseta saadu. Kuivõrd sõiduki ostu-müügi tehinguga omandati sõiduk, mis oli müüja valdusesse sattunud kuriteo, varguse toimepanemise tagajärjel ja mis võeti ära, siis muutus ka sõiduki ostja R. R. poolt E.B-le üleantud rahasumma selliseks, mille omandamiseks osaühingul õigus

puudus. Hüvitamisele kuuluva rahasumma katteks müüs E.B ära osaühingu valduses

olevad sõidukid, kuivõrd muud võimalust R. R.le kahju kompenseerimiseks puudusid.

Tagastades R. R.le firma sõidukite müügist saadud raha, anti talle välja õigusliku aluseta saadu VÕS 1027 mõttes, millest järeldub, et E.B tegevus ei olnud õigusvastane.

APELLATSIOONIDE SISU

4.

Prokurör taotleb maakohtu õigeksmõistva otsuse tühistamist ja uue otsusega E.B süüditunnistamist KarS § 201 lg 1 järgi ning talle karistuse mõistmist.

Prokurör on seisukohal, et kohus on tuvastatud faktilistele asjaoludele andnud eksliku hinnangu ja seetõttu kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.

4.1 omas juurdepääsu juriidilise Prokuröri hinnangul puudub vaidlus selle üle, et E.B isiku varale, samuti selles, et tema, võõrandades kolmandatele isikutele osaühingule kuuluvad

sõidukid, andis müügist saadud raha 172 000 krooni tuttavale R. R.le. Arvestades, et R.

E.B ja OÜ N. T. vahel oli sõlmitud käsundusleping, omas E.B õiguspädevust

nimetatud vara osas, kuid see oli tema jaoks jätkuvalt võõras. VÕS § 621 lg 1 järgi peab käsundisaaja järgima käsundiandja juhiseid ning VÕS § 626 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja

käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud. Nimetatud nõudeid E.B ei täitnud.

3 4.2 on kohtus kinnitanud, et E. L. vaidles raha R. R.le andmise vastu, kuid ta andis E.B

siiski raha R. R.le, ta ütles, et peab andma. R. R. ütlustest tuleneb, et E. L. ei olnud nõus summade hüvitamisega ning asjad said korda E.B kaudu. Tuvastamist on leidnud, et R. R. sai oma raha tagasi kahes osas käest kätte E.B käest ilma dokumente vormistamata.

Raamatupidaja A. T. kinnitas, et nimetatud autode müügist saadud raha raamatupidamises arvele ei jõudnud, lisaks on praegugi üks autodest raamatupidamises üleval.

4.3

Eeltoodust nähtuvalt, eitamata R. R. õigust tagasi saada oma vara, ei käitunud E.B

seaduslikult. Raha üleandmisel R. R.le astus ta üle juhataja liikme ja käsundiandja korraldusest. E. L. ei andnud oma nõusolekut, et kahju hüvitataks ilma temata ettevõtte

vahenditest. Viimast on kinnitanud oma ütlustega ka E.B. Seega E.B, jättes sõiduautode müügist saadud raha OÜ-le N. T. üle andmata ning andes selle hoopis R. R.le,

luues sellega viimasele seisundi, mis näitab teda kui vara omanikku, toimis E.B ebaseaduslikult ning tema käitumine vastab KarS § 201 objektiivsetele koosseisutunnustele.

4.4 Samuti arvestades seda, et autode müügist saadud raha anti kahju kannatanud kliendile

ilma raamatupidamisdokumenti vormistamata ning OÜ-l N. T. ei ole ainsatki tõendit selle kohta, et R. R. on üldse mingit raha saanud, v.a see, et ta on seda kinnitanud kriminaalasja

kohtulikul uurimisel, ei saa seda pidada juhataja asendaja heauskseks tegevuseks kliendiga tekkinud probleemide lahendamisel, vaid juhataja äraoleku ärakasutamine hea tuttava huvide

rahuldamiseks tööandja arvel. Kuivõrd E.B oli teadlik oma õigustest ja kohustustest seoses juriidilise isikuga, siis on antud asjas tõendamist leidnud ka see, et raha mitteandmine

selle omanikule toimus E.B poolt otsese tahtlusega, kuna ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ning tahtis seda.

5. Kannatanu esindaja adv. Toomas Kõiv taotleb samuti maakohtu otsuse tühistamist, uue

otsusega E.B süüditunnistamist ja tsiviilhagi rahuldamist. Tema põhjendused on järgmised.

5.1 müüs OÜ-le N. T. kuuluvad sõiduautod Chrysler Vaidlust ei ole selles, et E.B

Voyager ja Mazda 323 kolmandatele isikutele ning andis tehingutest saadud raha 172 000

krooni tööandja nõusolekuta oma tuttavale R. R.le. Vaidlus on selles, kas E.B oli

õigustatud need rahasummad R. R.le üle andma või kujutab see endast võõra vara ebaseaduslikku kolmanda isiku kasuks pööramist. Apellant on seisukohal, et E.B ei olnud õiguslikku alust selliseks varakäsutuseks.

5.2 Silmas tuleb pidada, et kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt oli R. R.le sõiduauto Volkswagen Passati müüjaks mitte OÜ N. T., vaid A. K.. Seetõttu ei saanud R. R.l mingeid

nõudeid OÜ N. T. vastu tekkida, need nõuded tekkisid A. K. vastu. Seadusest ega ühestki

kokkuleppest ei tulene OÜ N. T. kohustust hüvitada R. R.le viimase poolt sõiduauto VW

Passat eest tasutud summad. Väär on pidada OÜ-d N. T. alusetult rikastunuks, kui

müügilepingu alusel sai raha 11 000 eurot auto müüja A. K., mitte aga N. T.. Seega on maakohus vääralt järeldanud, et tagastades R. R.le firma sõidukite müügist saadud raha, anti talle välja õigusliku aluseta saadu VÕS § 1027 mõttes, millest järeldub, et E.B tegevus ei olnud õigusvastane. R. R. sõnul soovitanud ka E. L. tal Saksamaale minna ja varastatud sõiduki müünud türklane üles otsida.

5.3 Apellant ei nõustu maakohtu hinnanguga sellele, et E.B tegutses suhetes R. R.ga OÜ N. T. esindajana, kelle tegevus tekitas kohustusi äriühingule. Kontrollitud tõendid ei kinnita,

4 et VW Passati müük ja transportimine Saksamaalt Eestisse oleks olnud seotud OÜ-ga N. T.. Tegelikult tegutses E.B nimetatud sõiduauto müügitehingut korraldades hoopis oma hea

tuttava R. R. esindajana ning tegutses tema huvidest lähtuvalt. R. R. pöörduski pärast

teadasaamist, et nimetatud sõiduks on Prantsusmaalt varastatud ja sellest ilmajäämist E.B poole ning viimane andis R. R.le üle OÜ N. T. vara müügist saadud summad ilma selleks õiguslikku alust omamata just oma usaldussuhte tõttu temaga.

5.4 määratud E. L.i kui osaühingu juhataja ajutiseks 29.04.2005.a käskkirjaga oli E.B

kohusetäitjaks. Sellest tuleneb, et OÜ N. T. ja E.B vahel oli tegemist

käsunduslepinguga, mistõttu põhineb E.B tsiviilõiguslik vastutus OÜ N. T. ees

käsunduslepingu rikkumisel. Tulenevalt VÕS § 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik

(käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS §

621 lg 1 näeb ette, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Sama § lg 2 sätestab, et kui käsundisaaja soovib käsundiandja juhistest kõrvale kalduda, peab

ta sellest käsundiandjale teatama ja tema otsuse ära ootama, välja arvatud juhul, kui viivitusega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg ja kui asjaoludest tulenevalt

võib eeldada, et käsundiandja kiidab kõrvalekaldumise heaks. VÕS § 621 lg 4 kohaselt ei vastuta käsundisaaja käsundiandja juhistest järgimise nõude rikkumise eest ainult juhul, kui käsundiandja kiidab käsundisaaja tegevuse hiljem heaks. OÜ N. T. ei ole kunagi nõustunud sellega ega ka hiljem heaks kiitnud seda, et E.B kahe OÜ-le kuulunud sõiduauto müügist saadud rahasummad R. R.le üle annab.

VÕS § 626 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud. Seega on E.B kohustus välja anda OÜ-le N. T. 172 000 krooni, millises summas on esitatud ka tsiviilhagi. Hagi kuulub rahuldamisele.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

6. süüditunnistamist KarS § 201 lg 1 Prokurör toetas apellatsiooni ning taotles E.B

järgi. Prokurör, eitamata R. R. õigust saada tagasi oma vara, leidis, et kuivõrd E.B

ületas kahju hüvitamisega oma volitusi (puudus juhataja E. L.i nõusolek) ning et raha

tagastamine oli vastuolus ka raamatupidamislike nõuetega, siis on tema käitumises omastamise koosseis olemas.

7. Süüdistatav ja tema kaitsja leidsid, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonide sisuga, kuulanud

ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioonid selle tühistamiseks alust ei anna.

8.1 Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus oma otsuse rajanud kohtuistungil vaieldamatult tuvastatud faktilistele asjaoludele ning kohtu järeldused on nendega vastavuses ja õiguslikult korrektsed. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ega pea KrMS § 342 lg 2 p 1 alusel nende kordamist täies mahus vajalikuks.

5

8.2 kui E. L. Kohtulikul uurimisel on vaieldamatult tuvastamist leidnud, et nii E.B

tegutsesid R. R.le sõiduauto Volkswagen Passat ostu-müüki vahendades kui OÜ N. T.

esindajad – E. L. kui OÜ N. T. juhataja ning E.B 29.04.2005.a käskkirja alusel. Kannatanu esindaja väide, et OÜ-l N. T. ei olnud mingit seost R. R.le sõiduauto ostmisega,

mistõttu ei tekkinud firmal ka kohustust R. R.le kahju hüvitamiseks, ei ole kohtulikul

uurimisel kontrollitud tõenditega vastavuses. Apellandi väide tugineb kriminaaltoimikus

olevale ostu-müügilepingu koopiale, nagu oleks olnud R. R. tõepoolest ise vaidlusaluse sõiduki A. K.elt ostnud (tl 26). Selle dokumendi tõelevastavus on aga kummutatud nii E. L.i enda, E.B kui ka R. R. ütlustega. Sõiduauto VW Passat ostu-müügilepingu allkirjastas R. R. nimelt tegelikult E. L.. Sellest on maakohus oma otsuses ka põhjendatult lähtunud.

8.3 Kuivõrd pärast nimetatud sõiduki Saksamaalt Eestisse toomist ilmes, et see on omandatud

kuritegelikul teel, võeti auto politseitöötajate poolt ära. Maakohus on kohtuistungil

kontrollitud tõenditele tuginedes loogiliselt tekkinud olukorda analüüsinud - R. R. oli

osaühingu esindajale andnud sõiduki ostuks raha, sõidukit aga ei saanud, seega, saamata

tagasi ostuks antud raha, kandis ta varalist kahju, mistõttu pöördus õigustatult OÜ N. T. esindaja E.B poole kahju hüvitamise nõudega. E.B volitusi kahju hüvitamisega tegeleda kinnitab 29.04.2005.a OÜ N. T. juhataja käskkiri, millest tulenevalt oli E.B kohustus klientidega suhelda ja probleeme lahendada. Maakohus märgib põhjendatult, et müünud ära osaühingu valduses oleva vara (kaks sõiduautot), ei omandanud E.B mitte müügist saadud raha, vaid hüvitas sellega R. R.le sõidukist ilmajäämise läbi tekkinud kahju.

8.4 Mis puutub prokuröri apellatsiooni, siis prokurör ei eitagi R. R. õigust tagasi saada oma

vara ning seda just OÜ-lt N. T.. Prokuröri hinnangul seisneb E.B tegevuse

ebaseaduslikkus selles, et E.B hüvitas kahju ilma E. L.i nõusolekuta ning osaühingu

raamatupidamisest möödaminnes. Kohtukolleegium prokuröriga ei nõustu, need asjaolud ei

muuda E.B käitumist kuritegelikuks. Ühelt poolt õigustas E.B käitumist

29.04.2005.a käskkiri, millega oli E. L. teda kohustanud klientide probleeme lahendama, teisalt tuleb silmas pidada, et omastamine osutub seaduslikuks nt võlaõigusliku nõudega, mis

on vaidlustamata ja individualiseeritud, nagu seda R. R. nõue käesoleva süüdistusasja

tehioludest nähtuvalt on. Võlaõiguslikust nõudest piisab asja äravõtmise õigustamiseks.

Maakohus märgib oma otsuses põhjendatult, et E.B teos puudus õigusvastasus, mis välistab tema vastutuse KarS § 201 järgi.

8.5 poolt kahju hüvitamiseks Mis puudutab prokuröri etteheidet selle kohta, et E.B

kahe auto müügist saadud raha raamatupidamisse arvele ei jõudnud, siis ka see asjaolu ei võimalda E.B tegevusele maakohtu poolt antud hinnangut muuta. Tegelikult tuleneb kontrollitud tõenditest, et ka see raha, mis R. R. poolt R. L. auto ostuks saadeti, ei kajastunud

raamatupidamisdokumentides ja seda ilmselt E. L.i heakskiidul, miks muidu sõlmis ta Saksamaal väljavalitud sõiduki ostu-müügilepingu R. R. nimel. E.B on andnud ütlusi, et

mitte kogu osaühingu tegevus ei kajastunud raamatupidamises, arvele võeti raha ulatuses,

nagu seda pidas vajalikuks E. L.. Kohtukolleegiumil puudub alus neis ütlustes kahelda. Vastupidiselt prokuröri apellatsioonile leiab kohtukolleegium, et E.B tegutses R. R.le kahju hüvitades heauskselt nii R. R. kui ka OÜ N. T. suhtes.

8.6 andis firma autode müügist Kohtukolleegium nõustub prokuröriga selles, et E.B

saadud raha R. R.le otsese tahtlusega, kuid sellest ei tulene sugugi, et ta teadis, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. KarS § 201 puhul peab olema tuvastatud

tahtlus omastamise õigusvastasuse suhtes. Sellest aga käesolevas süüdistusasjas rääkida ei saa. E.B tahe oli hüvitada R. R.le kahju, mis oli tekkinud OÜ N. T. poolt talle sõiduki

6

ostu vahendamisel. Maakohus märgib põhjendatult, et tuvastatud asjaolud ei võimalda

järeldada, et E.B oleks olnud tahtlust vara alusetuks pööramiseks kolmanda isiku kasuks.

8.7 tegutses 29.04.2005.a käskkirja silmas pidades Kohtukolleegium möönab, et E.B

käsunduslepingu alusel VÕS § 619 mõttes, kuid kui ka oleks vaieldamatult tuvastatud käsunduslepingu rikkumine, ei too see iseenesest kaasa kriminaalvastutust.

8.8 Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 03.11.2009.a otsuse E.B suhtes muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Malle Preimer Ivi Kesküla Paavo Randma