2-19-1842/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-1842

Tsiviilasi

Coop Pank AS-i hagi Maiken Muttik (Kangur) vastu

kinnistusraamatu kande muutmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 12. aprilli 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maiken Mutiku apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant:

Maiken

Muttik

(end

Kangur,

kostja),

ik

XXXXXXXXXXXX;

esindaja

vandeadvokaat

Urmas

Kõrgesaar

Vastustaja: Coop Pank AS (hageja), rk 10237832; esindaja

Margit Saar

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 12. aprilli 2019 otsus osas, millega maakohus hagi täielikult

rahuldas

ja

kustutas

kinnistusraamatust

omanikuna

Eesti

Vabariigi

ja

kandis

kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX II jakku omanikuna Maiken Kanguri. Muus osas

jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.

3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

5.1. Tuvastada, et Maiken Mutikul on kohustus anda nõusolek tema kandmiseks

kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX II jakku omanikuna. Maiken Mutiku vastavat

tahteavaldust asendab jõustunud kohtuotsus.

5.2. Hagi rahuldada osaliselt.

5.3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Coop Pank AS (hageja) esitas 4.veebruaril 2019 hagi Maiken Kanguri (kostja) vastu, milles

palus tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks, asendada

kostja tahteavaldus kohtuotsusega ning muuta kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX II

jagu

järgmiselt:

kustutada

omanikuna

Eesti

Vabariik

ning

kanda

omanikuna

kinnistusraamatusse kostja Maiken Kangur.

Viru Maakohtu 04.04.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4601 tunnistati Raul Muttik süüdi

KarS § 201 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati KarS § 68 lg 1 alusel. Samuti mõistis kohus Raul

Muttikult välja tsiviilhagi Coop Pank AS (end AS Eesti Krediidipank) kasuks 637 182,15 eurot.

Kohus konsfiskeeris tsiviilhagi katteks hageja kasuks ära võetud ja arestitud vara, muuhulgas

konfiskeeriti tsiviilhagi katteks Coop Pank AS-i kasuks KarS § § 83¹ lg 2 p 1 alusel kolmanda

isiku (kostja) nimele registreeritud Raul Muttiku kinnisasi asukohaga XXXXXXX linn, XX,

registriosa nr XXXXXXX, katastritunnus: XXXXXXXXXXXXX.

04.04.2017 kohtuotsuse resolutsioonist nähtub, et kohus soovis tsiviilhagi täitmist tagada

süüdimõistetule kuuluva vara arvel. Sellisel juhul oleks tulnud vara jätta tsiviilhagi täitmise

tagamiseks aresti alla või kohaldada muud hagi tagamise abinõud (KrMS § 1414 lg 1; KrMS

§ 142 lg 1). Sellisel juhul jääks vara pärast kohtuotsuse jõustumist aresti alla. Arest lõpeb asja

müügiga täitemenetluses või asja arestist vabastamisega TMS § 77 või § 49 lg 1 alusel (RKKKo

3-1-1-43-13, p 42).

Prokurör eksis kokkuleppe sõnastusega ning palus konfiskeerida vara tsiviilhagi katteks Coop

Pank AS kasuks. Kohus kinnitas väära sõnastusega kokkuleppe 04.04.2017 kohtuotsusega.

Konfiskeerimise tagajärjel on kinnistu läinud Eesti Vabariigi omandisse ja vastavad kanded

kinnistusraamatusse on tehtud. Tulenevalt sellest ei saa hageja oma õigust kinnistule

realiseerida.

KrMS § 432 lg 1 kohaselt, kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle

vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses. Täitmiskohtunik

tegi Rahandusministeeriumi taotluse alusel 07.02.2018 nimetatud küsimuses täpsustava

(parandatud) määruse. 07.02.2018 määruse resolutsiooni kohaselt jäeti Raul Muttikult

väljamõistetud tsiviilhagi katteks Viru Maakohtu 02.03.2015 kohtumäärusega kohaldatud aresti

alla tsiviilhagi täitmise tagamiseks järgnev vara: kostja nimele registreeritud Raul Muttiku vara:

kinnisasi asukohaga XXXXXXX linn, XX, registriosa nr XXXXXXX, katastritunnus:

XXXXXXXXXXXXX .

Rahandusministeerium esitas paranduskande tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale

kinnistu nr XXXXXXX kohta 11.02.2018 kinnistamisavalduse ja 07.02.2018 kohtumääruse,

mille alusel paluti muuta kinnistusregistriosa XXXXXXX järgmiselt: kanda II jakku

omanikuna Maiken Muttik ja III jakku kinnisasja arestimine 02.03.2015 Viru Maakohtu

kohtumääruse alusel. Kinnistusosakond jättis paranduskande tegemata ja andis puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja, mille kohaselt pidi kostja esitama notariaalselt kinnitatud või

digitaalselt

allkirjastatud

kinnistamisavalduse

enda

kandmiseks

omanikuna

kinnistusregistriossa nr XXXXXXX.

Kostja on suusõnaliselt avaldanud, et ei soovi teemaga tegeleda ja vabatahtlikult paranduskande

avaldust ei esita. Seetõttu on hageja kui huvitatud isik sunnitud pöörduma kohtu poole.

AÕS § 65 lg 1 alusel kannet muuta soovival isikul on õigus esitada hagi tahteavalduse

asendamiseks kohtuotsusega TsÜS § 68 lg 5 järgi ilma, et ta esitaks hagi kande aluseks oleva

asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks.

2. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata.

TsMS § 423 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hageja

õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik,

eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kinnistu omanik on kinnistusraamatu

andmetel Eesti Vabariik.

Kostja ei pea andma nõusolekut lihtsalt seetõttu, et hageja seda nõuab. Nõusoleku andmise

kohustus saab tuleneda seadusest, lepingust või jõustunud kohtuotsusest. Hageja sellistele

alustele viidanud ei ole.

Kui Eesti Vabariik on kinnistu konfiskeerimise tulemusel kehtivalt omandanud, siis ei saa

hageja väita, et kinnistusraamatu kanne oleks vale. Seda ei muuda ka Viru Maakohtu 7.

veebruari 2018. a määrus kriminaalasjas nr 1-16-4601, kuivõrd sellega ei ole reguleeritud

kinnistu omandi küsimust vaid ainult kriminaalasjas tsiviilhagi tagamise küsimust.

Kui Eesti Vabariik ei soovi mingil põhjusel enam kinnistu omanik olla ning ta leiab, et omanik

peaks mingil alusel olema kostja, siis on tegemist mitte hageja, vaid Eesti Vabariigi nõudega.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 12. aprilli 2019 otsusega hagi ja tuvastas, et kostjal on kohustus

anda kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusolek. Maakohus muutis kinnistusraamatu

registriosa nr XXXXXXX II jagu järgmiselt: kustutada omanikuna Eesti Vabariik ning kanda

omanikuna kinnistusraamatusse kostja. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda.

AÕS § 64 ¹ kohaselt, kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega,

samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks

on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja

sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. AÕS § 65 lg 1

alusel kannet muuta soovival isikul on õigus esitada hagi tahteavalduse asendamiseks

kohtuotsusega TsÜS § 68 lg 5 järgi ilma, et ta esitaks hagi kande aluseks oleva asjaõiguslepingu

tühisuse tuvastamiseks.

On tekkinud olukord, kus 4. aprilli 2017 otsusega kriminaalasjas on süüdi mõistetud isikult

kannatanu tsiviilhagi katteks välja mõistetud 637 182,15 eurot ja kohtu sooviks otsuse tegemisel

oli tagada ka otsuse täitmine tsiviilhagis, kuid mingil põhjusel on kohus otsuse resolutsioonis

tsiviilhagi katteks konfiskeerinud kinnistu registriosa numbriga XXXXXXX. Maakohus on

07.02.2018 täpsustava (parandatud) määrusega jätnud Raul Muttikult väljamõistetud tsiviilhagi

katteks aresti alla tsiviilhagi täitmise tagamiseks järgneva vara: kolmanda isiku Maiken

Muttiku nimele registreeritud Raul Muttiku vara: kinnistu asukohaga XXXXXXX linn, XX,

registriosa nr XXXXXXX. Konfiskeerimise tagajärjel kinnistu (registriosa nr

XXXXXXX) omanikuna märgitud Eesti Vabariik (Rahandusministeeriumi kaudu) leidis, et

avaldus tuleb rahuldada ja Eesti Vabariik omanikuna tuleb asendada Maiken Muttikuga.

Antud juhul ei olnud kriminaalasjas 1-16-4601 tehtud otsus tsiviilhagi tagamist puutuvas osas

eesmärgipärane ja seadusel põhinev, st läbi konfiskeerimise ei ole võimalik tagada kannatanu

(kui kannatanuks ei ole riik) tsiviilhagi. Konfiskeerimine on süüteoga saadud vara tasuta

võõrandamine, kus konfiskeeritu läheb Kars § 85 kohaselt Eesti Vabariigi omandisse.

Antud juhul oli kohtu eesmärgiks 4. aprilli 2017 otsuse ja 07.02.2018 määruse tegemisel

kriminaalasjas 1-16-4601 kergendada kannatanul (hagejal) kuriteoga tekitatud kahju eest

hüvitise saamist, seega mõistlikumaks vahendiks oleks olnud süüteoga saadud vara arest või

TsMS § 378 sätestatud muu tsiviilhagi tagamise abinõu.

Maakohus on seisukohal, et kohtul puudus pädevus selleks, et teha pärast 4. aprilli 2017

kohtuotsuse jõustumist määrus (07.02.2018), millega asendatakse kohtuotsuses mingi eseme

konfiskeerimise kohta tehtud otsustus otsustusega konfiskeerimise asendamise kohta (RKKo

nr 3-1-1-43-13, p 51). Konfiskeerimisotsustuse jõustumisel läheb konfiskeeritud asja

omandiõigus automaatselt konfiskeerimisotsustuse adressaadilt riigile üle. Puudub õiguslik

mehhanism, tagastamaks juba konfiskeeritud ja riigi omandisse läinud asja omandit

konfiskeerimise asendamise tõttu konfiskeerimisotsustuse adressaadile (hagejale). Kehtivas

õiguses puudub menetlus, mille raames saaks isik taotleda tema suhtes jõustunud kohtuotsusega

kohaldatud vara konfiskeerimise asendamist raha väljamõistmisega KarS § 84 alusel.

Maakohus ei saa kohtuotsuse täitmise käigus asuda jõustunud kohtuotsust revideerima ja

kehtivat konfiskeerimisotsustust tühistada.

Maakohus oli seisukohal, et asja lahendamisel on kohtul kaks võimalust: jätta asi läbi vaatamata

TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel selgitusega hageja õigusest pöörduda kahju nõudega Eesti riigi vastu

või rahuldada hagi ja asendada kostja nõusolek kinnistu kande muutmiseks otsusega. TsMS

§ 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti,

mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Antud juhul on hageja juba pidanud

kandma seoses osaliselt seadusele mittevastava otsusega kriminaalmenetluses (tsiviilhagi

tagamise osas) täiendavaid kulusid ja esitama hagi maakohtule. Maakohus leidis, et hagi tuleb

rahuldada, sest läbi kostja nõusoleku asendamise otsusega tagab kohus hageja õiguste kaitse

TsMS § 2 sätestatud eesmärgi päraselt. Kostja õigusi lahend ei kitsenda.

Menetluskulude jätmine kostja kanda oleks ebaõiglane, kuigi kaudselt on antud menetluse

põhjustanud kostja. Kostja oli võimalus kohtumenetlust vältida kohtuvälise kokkuleppega.

Tegelikkuses on antud kohtuvaidlus põhjustatud osaliselt seadusele mittevastavast

kohtulahendist kriminaalasjas 1-16-4601 ja kostjale otseselt hageja õiguste rikkumist ette heita

ei saa (TsMS § 3). Antud vaidluses on mõistlik ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 162 lg.4

alusel menetlusosaliste endi kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja jätta menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu otsus õiguslikult põhjendamata.

Maakohtu otsus on rajatud materiaalõiguse asemel TsMS §-le 2. TsMS § 2 on kõige üldisem ja

deklaratiivsem menetlussäte, mis näeb ette, et tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et

kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.

Sättes kasutatud sõna „õigesti“ ei tähenda seda, et kohus saaks rajada otsuse enda subjektiivsele

arusaamale sellest, mis on õige.

Tsiviilasja õige lahendamise nõue tähendab, et kohtulahend peab olema kooskõlas kehtiva

õigusega. See tuleneb PS § 146 teisest lausest, aga ka kohtumenetluses üldisest ülesandest

kindlustada ja edasi arendada objektiivset õiguskorda. Maakohtu otsus ei põhine

materiaalõigusel.

Kui hageja soovib kinnisasja realiseerida täitemenetluses, jääb arusaamatuks, miks on hagejal

vaja nõuda kostjalt tahteavalduse asendamist, kuna see, kas kostja on kinnistu omanikuna

kinnistusraamatusse kantud või mitte, ei mõjuta mitte kuidagi kinnistu enampakkumisel

võõrandamist täitemenetluses. Hagi esitamine kostja vastu ja kinnistusraamatu kande muutmise

nõudmine on tarbetu.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Hageja oli sunnitud kohtusse pöörduma tulenevalt sellest, et Raul Muttiku kriminaalmenetluse

nr 1-16-4601 raames tehti terminoloogiline viga. Termini arestimine asemel kasutati terminit

konfiskeerimine. Ebatäpse termini kasutamise tagajärjel tehti kinnistusraamatusse vale kanne

ning omanikuks kanti ekslikult riik. Tulenevalt eeltoodust ei ole kriminaalasjas kannatanul ehk

hagejal olnud võimalust realiseerida hagi tagamiseks arestitud vara.

Kinnistusraamatu parandamise nõue on suunatud kinnistusraamatu kannete kooskõlla viimisele

tegeliku õigusliku olukorraga. Nõude eesmärk on vältida ebaõigest kinnistusraamatust nähtuvat

ohtu isiku õigustele. Säte kohustab ebaõige kande järgi õigustatud isikut andma KRS § 341 lg

1 järgi menetluslikult vajaliku nõusoleku kande parandamiseks ning võimaldab nõusoleku KRS

§ 341 lg 8 alusel kohtulahendiga asendada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 12. aprilli 2019 otsus tuleb TsMS 657 lg 1 p 2

alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu osas, millega maakohus muutis

kinnistusraamatu omanikukannet. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Menetluskulud

jäetakse poolte endi kanda.

7. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõude aluseks on AÕS § 65 lg 1, mille kohaselt on isikul,

kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, õigus nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut

isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Eesti Vabariigi kandmine kinnistusraamatusse oli

kohtu terminoloogiline eksimus (konfiskeerimine), kuna kohtu soov ei olnud 07.02.2018

määruse kohaselt muuta kinnisasja omandiõigust, vaid jätta kinnisasi aresti alla hageja nõude

tagamiseks. Maakohus ei otsustanud sisuliselt, et kinnisasi on Eesti Vabariigi oma, seega on

tegu ebaõige kandega AÕS § 65 lg 1 mõttes, mis tuleb parandada ja kostja peab AÕS § 65 lg 1

alusel andma nõusoleku kinnistusraamatu kande parandamiseks. Kostja nõusolekut asendab

TsÜS § 68 lg 5 alusel see kohtuotsus.

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et Viru Maakohus ei saanud ise teha kinnistusraamatu

kannet. Kuigi TsMS § 595 lg 1 alusel võib kinnistusraamatusse teha lisaks kohtunikuabile

kandeid ka kohtunik, peetakse kinnistusraamatut TsMS § 591 järgi ainult Tartu Maakohtus ja

kanne tehakse registriasja menetluse käigus Tartu Maakohtu registriosakonnas kandeavalduse

või kohtulahendi alusel. TsMS § 475 lg 1 p-st 10 tuleneb, et registriasi on hagita asi ja

registrimenetluse aluseks saab olla TsMS § 539 lg 1 järgi kandeavaldus või kohtulahend.

Kandeavalduse saab esitada isik, kellele on see õigus seaduse järgi antud (TsMS § 593 lg 2).

Kinnistamisavalduse esitamise õigus on KRS § 34 lg 1 järgi isikul, kelle õigusi kanne puudutab

või kelle kasuks kanne tehakse. Kuna maakohus ei saanud menetleda kandeavaldust, ei saanud

maakohtu otsuses sisalduda ka TsMS § 595 lõikes 1 sätestatud kandemäärus. Eeltoodud sätete

koostoimest järeldub, et kinnistusraamatu menetlus on eraldiseisev formaalne hagita menetlus,

mida ei saa pidada koos hagimenetlusega. Maakohus sai menetlusosalist hagimenetluse

lõpplahendiga kohustada andma nõusolek kandeavalduse tegemiseks (TsÜS § 68 lg 5) või

tuvastada sellise kohustuse olemasolu (TsMS § 594). Mõlemal juhul saab Tartu Maakohtu

registriosakond kohtulahendile tuginedes teha kandemääruse, millega kustutada Eesti Vabariik

kinnistusraamatust omanikuna ja kanda sinna omanikuna kostja. Kuna maakohus tuvastas

kostja kohustuse omanikukande muutmiseks nõusoleku andmiseks, asendab see TsÜS § 68

lg 5 järgi kostja vastavat tahteavaldust ja registriosakond saab TsMS § 594 järgi kohtuotsuse

alusel teha omaniku muutmise kande.

9. Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja Andra Pärsimägi