Legislator Case Law & Legislation
2-19-10036/7 AI generated

2-19-10036/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-19-10036/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

põhivõlg 8929,31 eurot, intress 1668,66 eurot, lepingu haldustasu 10,80 eurot viivis tasumata põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud

Legislator headnote

AI generated

2-19-10036/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: põhivõlg 8929,31 eurot, intress 1668,66 eurot, lepingu haldustasu 10,80 eurot viivis tasumata põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-19-10036

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-10036

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Timo Kristian

Jussila vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

14 012,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Osaühing Aktiva Finants (rk 10746479;

aadress A. Weizenbergi 20, Tallinn), lepinguline

esindaja: Marilin Palts (e-post jurist@julianus.ee)

kostja: Timo Kristian Jussila (ik XXX; elukoht

teadmata; e-post XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Timo Kristian Jussilalt AS-ga Inbank XX.XX.XXXX sõlmitud

järelmaksulepingu nr XXX alusel Osaühing Aktiva Finants kasuks:

2.1. põhivõlg 8929,31 eurot, intress 1668,66 eurot, lepingu haldustasu 10,80 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivis 1584,23 eurot, kokku 12 193 eurot;

2.2. viivis 04.07.–11.10.2019 eest 195,71 eurot;

2.3. viivis tasumata põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud

määras alates 12.10.2019 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 1105,28 eurot osas.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskuludest 92% Timo Kristian Jussila ja 8% Osaühing Aktiva Finants

kanda.

7. Välja mõista Timo Kristian Jussilalt riigilõivust 598 eurot ning põhjendatud ja vajalikust

lepingulise esindaja kulust 110,40 eurot, kokku menetluskulu 708,40 eurot

Osaühing Aktiva Finants kasuks.

8. Timo Kristian Jussilal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt Osaühingule

Aktiva Finants käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses

2/3

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse

kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus

tagaseljaotsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist

rahuldamata jätmist.

2. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse, menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku

vastuse nõude kätte TsMS § 317 järgi avaldamisega 02.09.2019 Ametlikes

Teadaannetes. Menetlusdokumendid tuleb lugeda kostjale TsMS § 317 lg 5 alusel

kättetoimetatuks avaldamisest 15 päeva möödumisel, seega 18.09.2019. Kostjale anti

hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva kättetoimetamisest. Kostja ei ole

hagile tähtaegselt vastanud.

3. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja ja AS Inbank vahel XX.XX.XXXX

sõlmitud järelmaksulepingust. Hageja palub kostjalt mh välja mõista sissenõutavaks

muutunud viivise 2689,51 eurot – 8929,31 eurolt 17.02.2018–03.07.2019 (502 päeva)

eest lepingus sätestatud viivisemääras 0,06% päevas ehk 21,93% aastas.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et teatud juhtudel võib müügileping olla ühtlasi

krediidilepinguks võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 2 tähenduses, seda eelkõige siis, kui

müügileping näeb ette ostuhinna tasumise järelmaksuga ning müüjale maksmata

ostuhinna osalt intressi arvestamise tasuna seeläbi .. ostjale võimaldatud krediidi eest.

Kui selline müügileping on tarbijalemüügilepinguks § 208 lg 4 tähenduses .., kujutab see

endast ühtlasi tarbijakrediidilepingut § 402 tähenduses. [---] Kui müügileping kujutab

endast tarbijakrediidilepingut, tuleb müüjal ostja vastu viivisenõude esitamise korral

arvestada §-s 415 sätestatud piiranguid (vt Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud

väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Tallinn 2007, lk 10). VÕS § 415 lg 1 I

lause näeb ette, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel

nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Riigikohus on

leidnud, et VÕS § 415 lg 1 I lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 III lausele (vt Riigikohtu

3/3

14.01.2009 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). VÕS § 113 lg 1 II lause järgi

loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. VÕS § 113 lg 1 III lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

Kuna lepingujärgne intressimäär on 12,9% aastas, ei või antud juhul nõuda kostjalt

VÕS 415 lg 1 I lause, VÕS § 113 lg 1 III lause alusel ka viivist kõrgemas määras.

Eeltoodut arvestades on õiguslikult põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja

sissenõutavaks muutunud viivis 1584,23 eurot (8929,31 eurolt 502 päeva eest

12,9% aastas)

ning

jätta

hagi

rahuldamata

sissenõutavaks

muutunud

viivise

1105,28 eurot osas (2689,51 – 1584,23).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik