4-19-3471/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

-19-3471 Väärteoasi nr. 4

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. juunil 2019.a, Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-19-3471 Kohtukoosseis Sekretär Kohtunik

Alari Möldre Katrin Lopsik Väärteoasi I.S väärteoasi LS §

224 lg. 2, § 201 § 223 lg . 2, lg . 1 järgi. Menetlusalune isik

I.S ; isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik emakeel: eesti keel X elukoht: xxx varasemalt ; ; töökoht: ; ; kriminaal

– ja väärteokorras karistatud; väärteoasjas kinni peetud 22.06.2019.a kell 08:52. Kohtuvälise menetleja esindaja

Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri vanemväärteomenetleja T. R. RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada I.S Liiklusseaduse (LS) § 2; § 223 lg 1; § 201 lg 2 järgi kvalifits 224 . lg . . eeritud

väärtegude toimepanemis KarS § e eest ja juhindudes

63 lg.- 24 . st 1 karistada teda LS § 2 lg 2 järgi arestiga 10 (

kümme) päeva.

2. . 2 alusel lugeda

KarS § 68 lg I.S-ile

mõistetud aresti kandmise alguseks tema kinnipidamine, s.o 22.06.2019.a kell 08:52.

3. KarS § 83 lg. 1 alusel konfiskeerida I.S-ile

kuuluv mootorsõiduk Chrysler Grand Voyager registreerimismärgiga XXX.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni

esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 12. juu 2019.a. lil

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

2

Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

vanem . R. koostas 23.06.2019 AB1564222 väärteomenetleja T .a väärteoprotokolli nr (väärteoasi nr 2302,19,009449 I.S-ile selle eest, et tema ) (tl 2) xxx juures (xxx suunas) j Chrysler Grand Voyager reg. nr.

uhtis mootorsõidukit XXX isikuna, kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,48 mg/l. Samuti juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt

juhtimiselt kõrvaldatud. I.S-ile etteheidetav tegu seisneb ka selles, et tema, juhtides

mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager reg. nr. XXX, ei olnud piisavalt hoolas ja tähelepanelik i hoidnud vastavalt kiirusele sellist pikivahet, mis võimaldaks vältida otsasõitu , e

ees ootamatult pidurdanud sõidukile. õhjustas I.S Oma tegevusega p liiklusõnnetuse, mille tagajärjel tekkis varaline kahju ja tervisekahjustus

ile. Oma sellise A. K. tegevusega rikkus I.S § 90 lg. 1 p. 1, § 16 lg. 1 LS § Liiklusseaduse (LS) 3; LS ; 46 lg. 1 ning Liiklusseadus § 69 lg. 3 nõudeid, pannes toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad L lg. 2 S § 201 ; LS § § 224 lg. 2 järgi. Väärteoprotokolli 223 lg. 1 ning LS

kohaselt on tegu

t menetlusaluse isiku I.S iga, liiklusvahendi õendatud ülekuulamise protokoll vaatlusprotokolliga koos fototabeliga, i ning selle tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll

väljatrükiga, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, juhtimiselt ega ning kõrvaldamise otsus tunnistaja ütlustega.

Toimunud kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik I.S temale süüks

arvatud ning selgitas, et on väärtegusid täielikult nüüdseks arestimajas olles aru saanud, et selline tegevus on absurdne, millega ta hakkama sai. Alkohol pole lahendus. Kahetseb siiralt tehtud tegu. Vastates kohtuvälise menetleja esindajale selgitas I.S, et alkohol on tema käitumises süüdi ning suitsu järgi tanklasse oleks ta võinud ka jala minna, mitte autoga. I.S selgitas, et tol päeval, kui tegu juhtus, hakkasid nad sõpradega õlut jooma ja siis tuli mõte minna suitsu ostma. Minevikus ta juba kord jättis joomise maha, aga siis murdus jälle. Edaspidi käitub teisiti ja annab autovõtmed oma naisele. I.S möönis, et juhiload

jäid ta kui õnnetus juhtus, tundis l kunagi tegemata. 22.06.2019.a ta tegelikult, et on joogine. I.S selgitas, et sündmuskohal olles tulid vasakult poolt autod ja ta mõtles, et laseb need läbi. Tema ees oli veel paar autot ja sama mootorrattur, kes järsku seisis ja pidurdas. Tema (I.S) ei jõudnud , mistõttu sõitis mootorratturile otsa. Alkohol oli selle aga pidurdada kõige tegur. Viimase sõna korras märkis I.S, et tahab alkoholist lahti saada, tahab selles osas muutusi teha. Auto on tal pangalaenuga võetud ja mõeldud pere jaoks, aga ta on ise süüdi, et päeva arestikambris viibimine oli jube. Need kõik alkoholi tarvitas. Isegi kaks talle

olid lollid teod. Tahab teha võimalusel ühiskondlikku tööd, kasvõi maksimaalselt määratud ajas. Sõidukit palus I.S mitte konfiskeerida, kuna see on eluks vajalik ja soovib selle naise nimele kirjutada.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis,

et I.S-ile etteheidetud väärteod on

tõendamist leidnud ning subjektiivsest küljest iseloomustab neid tahtlus. Isik teadis, et on tarvitanud alkoholi, mille tagajärjel tema reaalne taju oli häiritud ning seetõttu ta ei suutnud olla

ohutu. Tema tegevuse tagajärjel tekkis ka liiklusõnnetus. I.S-ile ette heidetud tegevust saab pidada enamohtlikuks ja sellesse

isiku tuleb suhtuda täie tõsidusega. Peatudes Karistusregistril tõi kohtuväline menetleja välja, et viimati karistati I.S LS § 201 lg. 1 järgi ligi 5 kuud tagasi. Kolmandal korral juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest

nähakse juba , seega lahutab I.S

tegevust ette kriminaalvastutus kriminaalkaristusest vaid väike samm. Menetleja soovib seda ennetada, mistõttu on ainuõige

selliste tegude eest, eoprotokollis ette heidetakse, karistada isikut mida väärt I.S-ile arestiga. Kokku on tuvastatud -st 63 lgkolm õigusrikkumist, mistõttu tuleb juhinduda KarS §

3

st 1 ning karistada isikut LS § 223 lg. 1 põhiselt. Menetleja arvesse tuleb võtta küll I.S leidis, et

süüd saab pidada keskmiseks. Kohtuväline siirast kahetsust, kuid tema siiski menetleja palus I.S karistada 15-päevase arestiga, seda alates 22.06.2019.a kella 08.52- , mil isik kinni peeti. Aresti palus menetleja st määrata kandmisele koheselt. Kohtuväline menetleja palus konfiskeerida ka I.S-ile kuuluva sõiduki Chrysler Grand Voyageri reg. nr. 31), mille kandis XXX, esitades selle kohta põhistatud taotluse kohtule kirjalikult (tl

kohtuistungil ette. Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb antud juhtumi puhul kohaldada

konfiskeerimist, kuna eelnev karistus samalaadse teo (LS § 201) eest oli I.S-ile kohaldatud 04.02.2019.a, kuid oma see ei avaldanud. Isik mõju on uute ja ohtlike süütegude toimepanemisega jätkanud, mis on ühiskonnas objektiivselt lubamatud. Menetleja hinnangul

tuleb arvestada I.S jätkuvat hoolimatut suhtumist kaasliiklejatesse, samuti

liikluskorda tervikuna, aga ka vajadust kaitsta tei . ste liikluses osalejate õigusi ja vabadusi

Seetõttu on sõiduki konfiskeerimine igati põhjendatud kooskõlas ka asjakohase , mis on Riigikohtu praktikaga.

Harju Maakohtus 24.06.2019.a toimunud kohtuistungil kinnitas menetlusalune isik I.S

kaitsja osavõttu ta väärteoasja arutamise juurde ei soovi, , et samuti ei soovi ta

kohtuistungi protokolli koostamist. Kohtuistung helisalvestati, helisalvestis asub Kohtute infosüsteemis (4-19-3471).

Kohtuliku uurimise käigus avaldas kohus väärteotoimiku materjali kogu d, millega menetlusalune isik kohtuvälise menetleja vahendusel eelnevalt enne kohtuistungit tutvus (tl 1- 29) ning mis hõlmab endast kohtualluvusse saatmise määrust, väärteoprotokolli, tunnistaja B.

S.

ülekuulamise protokolli, sündmuskoha vaatlusprotokolli koos skeemi ja fototabeliga, indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tõenduslikku alkomeetri kasutamise protokolli ja selle

väljatrük taatlustunnistust, õiguste ja kohustuste selgitamist I.S-ile, sõiduki ki,

juhtimiselt kõrvaldamise otsust (22.06.2019.a), sõidukite hoiukohta teisaldamise akte (mootorratas BMW reg. nr.xxx Chrysler Grand Voyager reg. nr. XXX), eelnimetatud sõiduk liiklusvahendi te vaatlusprotokolle, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli koos ID-kaardi

koopiaga, Maanteeameti liiklusregistri väljavõtet, liiklusõnnetuse teatist, sõiduki juhtimiselt

kõrva aristusregistri väljavõtet ldamise otsust (14.01.2019.a), K , Maanteeameti liiklusregistri väljavõtet, isiku kinnipidamise protokolli ning allkirju toimikuga tutvumise koha.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED: Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, leiab, et

I.S üü S § LS § 223 lg. 1 ning LS § 224 lg. 2 järgi on tõendamist leidnud, s L 201 lg. 2,

nimelt selles, et I.S juhtis mootorsõidukit Chrysle xxx juures (xxx) r Grand Voyageri reg. nr. XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte

väiksem kui 0,48 mg/l. Samuti on tõendatud, et I.S juhtis mootorsõidukit

omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt juhtimiselt

kõrvaldatud. Tõendamist on kohtu hi

nnangul leidnud ka fakt, et I.S , juhtides

mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager reg. nr. XXX, ei olnud piisavalt hoolas ja tähelepanelik, ei hoidnud vastavalt kiirusele sellist pikivahet, mis võimaldaks vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud

sõidukile. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et I.S rikkus LS § 90 lg. 1 p. 1, 3; LS § 16 lg. 1; LS § 46 lg. 1 ning Liiklusseadus § 69 lg. 3 nõudeid, pannes toime väärteod, mis on kv

alifitseeritavad LS § 201 lg. 2, LS § 223 lg. 1 ning LS § 224 lg. 2 järgi. I.S ei

ole toimepandud tegusid eitanud, vastupidi – väärtegusid täielikult tunnistanud ning ka siirast

4

kahetsust avaldanud. Kohtuistungil andis vastavasisulised I.S oma tegevusele selgitused, miks ta rooli istus, kuigi tundis, et on

joogine ning miks selline teguviis õigustust ei

oma. I.S möönis tal puuduvad juhiload ning oma tegevusega põhjustas ta , et

kokkuvõttes liiklusõnnetuse. Nii selgitas I.S, et tol päeval kui tegu juhtus,

hakkasid nad

Ta tundis sõpradega õlut jooma ja ühel hetkel tuli mõte minna suitsu ostma. tegelikult, et on joobes. S

tulid vasakult ündmuskohal olles eoprotokollis kajastatud) poolt autod ja ta mõtles, et laseb läbi. Tema ees oli veel paar autot ja need mootorrattur, kes

järsku pidurdas. I.S ise pidurdada ei jõudnud mistõttu sõitis , otsa eesolevale mootorrattale.

I.S tunnistas, et alkohol oli selle kõige tegur. Kuigi kohtuistungil avaldati kogu väärteoasja materjal, möönab kohus, et tõenduslikku väärtust

omavad sellest vaid osad tõendid, mille kohus ka järgnevalt välja toob. I.S-ile etteheidetud tegevus (milline on fikseeritud väärteoprotokollis nr AB1564222, tl 2) on lisaks tema enda poolt antud ütlustele tõendamist leidnud sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos

skeemi ja fototabeliga (tl 4-11), milles on fikseeritud use asjaolud liiklusõnnet

xxx22.06.2019.a kella 08:53 ajal, fotografeeritud on eid liiklusõnnetuses osalenud sõiduk (mootorratast BMW F800R reg. nr. xxx ning Chrysler Grand Voyager reg. nr. XXX) sõidukit , mis visuaalsel vaatlusel haakuvad liiklusõnnetuse teatises toodud asjaoludega (tl 24) ning liiklusvahendi vaatlusprotokollis fikseerituga (tl 19-20). vaatlusprotokollist Sündmuskoha ja selle fototabelist mootorrattal BMW F800R reg. nr. XXX on kahjustatud tagaosa nähtub, et ja vasak külg ning juht A. K. on toimetatud PERH-i. S Chrysler Grand Voyager reg. nr. õidukil XXX on kahjustatud esiosa. Seega kinnitab nimetatud tõend menetlusaluse isiku ütlusi osas,

mis puudutab mootorratturile tagant otsa sõitmist. Asjaolu, et I.S oli sõiduki juhtimise hetkel joobes, nähtub indikaatorvahendi kasutamise ning tõendusliku alkomeetri

kasutamise protokollist ja sel (tl 12-13), le väljatrükist mille kohaselt esinesid isikul

joobeseisundile viitavad tunnused (suurenenud pupillid ja silmade punetus, kerged

koordinatsioonihäired). Tõendusliku alkomeetriga fikseeriti alkomeetri lõplikuks mõõtetulemuseks 0,48 mg/l. Puudub vaidlus selles, et alkomeeter oli taadeldud ning mille kohta

avaldas kohus ka vastavasisulise

asjas on taatlustunnistuse (tl 14). Käesolevas väärteo koostatud millega on I.S sõiduki juht miselt kõrvaldamise otsus 22.06.2019.a (tl 16), i 22.06.2019.a sõiduki Chrysler Grand Voyager reg. nr. XXX juhtimiselt kõrvaldatud seoses alkoholijoobe tunnuste ilmnemisega ning seoses asjaoluga, et isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. väärteoasjas on koost Antud atud ka liiklusõnnetuses

osalenud hoiukohta teisaldamise akt (tl 17-18), sõidukite id millistest nähtuvalt on mootorratas BMW F800R reg. nr.

Chrysler Grand Voyager reg. nr. XXX XXX ning sõiduk toimetatud 22.06.2019.a xxx asuvasse parklasse, kuna viimase sõidukijuht ei omanud juhilube

ning oli alkoholijoobes. Mootorratta BMW F800R reg. nr. XXX juht

aga toimetati A. K.

haiglasse. Asjaolu, et I.S ei oma kehtivat juhiluba, kuid on sõiduki Chrysler Grand Voyager reg. nr. omanik XXX , nähtub Maanteeameti liiklusregistri väljavõtetest (tl 23, tl 27). Väärtegude toimepanemise fakti I.S poolt tõendab lisaks eeltoodud teabele , isiku kinnipidamise protokoll (tl 28) millest nähtub, et menetlusalune isik on kinni peetud 22.06.2019.a kell 08:52 aadressil xxx, s.o kohas, kus toimus

liiklusõnnetus. Kohtuliku uurimise käigus avaldas kohus ka tunnistaja

e (tl 3) ning menetlusaluse isiku B. S.

I.S ülekuulamise protokollid (tl 21), kuid peab vajalikuks märkida, et kohus Riigikohtu praktikas (R nr 3-1-1-55-15, p. 6) K jagatud seisukoha järgi on tunnistaja ütluste

avaldamine VTMS § 99 lg. 8 alusel lubatav vaid juhul, kui tunnistaja oli kohtuistungile kutsutud, kuid ta ei saanud asja arutamisele ilmuda mõjuvatel põhjustel. Mõjuvad põhjused on loetletud KrMS § väärteoasjas nr 3 -s 291 (vt ka RK otsust -1-1-55-10, p. 15). Seega arvestades

asjaolu, et tunnistaja

ei t B. S. käesolevas väärteoasjas kohtuliku uurimise käigus kohtusse

kutsutud, teda vahetult kohtuistungil üle ei kuulatud, jätab kohus e ütlused tõendite B. S.

5

kogumist välja ning I.S poolt toime pandud väärtegude tõendamiseseme

asjaolude hindamisel ning tema süüküsimuse lahendamisel arvesse ei võta. Samuti ei saa

tulenevalt Riigikohtu praktikast arvestada tõendina menetlusaluse isiku poolt 23.06.2019.a antud ütlusi, kuna I.S jagas toimunu kohta selgitusi vahetult kohtuistungil ning kohtul tema ütluste usaldusväärsuses kahtlusi ei tekkinud. Siiski, juba eelloetletud tõenditega on tuvastamist leidnud, et I.S juhtis xxxjuures

(xxx) mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager reg. nr. isikuna, kelle ühes liitris XXX väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,48 mg/l. Samuti juhtis I.S

mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles

eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Tõendamist leidis ka fakt, et I.S , juhtides

mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager reg. nr. XXX, ei olnud piisavalt hoolas ja tähelepanelik, ei hoidnud vastavalt kiirusele sellist pikivahet, mis võimaldaks vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud sõidukile. analüüsis ning tõ Kohus sellekohas teavet ka eelnevalt t

i

v oetavad älja konkreetsed tõendid, mis t kogumis väärtegude toimepanemise fakte ning tõendavad süütegude LS § 201 lg. 2; LS § 223 lg. 1 ning LS § 224 lg. 2 objektiivseid külgi. ( )

Kohus märgib, et LS § 16 lg. 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste

liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

LS § lg. 1 aga näeb ette, et juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee – 46

ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud

või seisma jäänud sõidukile.

LS § 69 lg. 3 põhiselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 90 lg. 1 p. 1, 3 sätestatu kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava

kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust es on kõrvaldatud ning isik, k sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse § (LS) -le 91.

LS § 201 näeb ette ootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastutuse m juhtimisõiguseta isiku poolt ning mille lõike 1 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või

trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt ka kohaselt ama teo ristatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Lõike 2 s eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on

mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut või arestiga.

LS § 223 lg. 1 alusel m - - ootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete

rikkumise eest, kui sellega on aatamatusest tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettev

tervisekahjustus karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 224 aga näeb ette ootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimi vastutuse m s eest e lubatud alkoholi piirmäära ületades ootorsõiduki, maastikusõiduki või ja mille alusel m lõike 2

trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49

milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholi – sisaldus 0,25 0,74

milligrammi, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

6

KarS § 16 sätestab tahtluse vormid ning mille kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda

võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et

süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja alusel paneb isik teo toime kaudse tahab või vähemalt möönab seda ning

tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. KarS § äärteona on karistatav nii tahtlik kui - 15 lg.-st 3 tuleneb, et v st ettevaatamatu tegu. KarS

§ 18 lg. 1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus, kohaselt paneb

isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetund se tõttu loodab seda vältida ning etu

alusel hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

Võttes arvesse, et I.S on LS § 201 lg järgi karistatud varasemalt . 1

(04.02.2019.a), isik kõrvaldati tol hetkel mootorsõiduki juhtimiselt (tl 25), kehtivad juhiload I.S puuduvad, saab asuda seisukohale, et menetlusalune isik on LS § 201 lg. 2 sätestatud süüteo enda ütlustest nähtub, et sõidukit juhti toime pannud kavatsetult. Ka tema ma asudes oli ta igati teadlik vastava kategooria e puudumisest, kuid vaatamata mootorsõiduki juhtimisõigus sellele, otsustas ta sihikindlalt asuda, mida ilmestab tema enda poolt antud sõidukit juhtima selgitus soov

„ minna suitsu ostma“ kaugusel). Siinkohal ei saa rääkida leebemast tahtluse vormist kui seda on kavatsetus. Samale seisukohale saab kohtu arvates asuda ka LS § 224 lg. 2 koosseisu subjektiivse külje sisustamisel. I.S ise kinnitas kohtuistungil, et oli läks joogine, kuid vaatamata sellele ta suitsu ostma,

seda mitte Chrysler Grand Voyager reg. nr. jalgsi minnes, vaid kasutades sõidukit XXX. L ne, millega iiklusnõuete rikkumi I.S tekitas varalise kahju ja tervisekahjustus e A. K.ile, s.o LS § 223 lg.-s 1 sätestatud tegu on kohtu hinnangul toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis oma – hooletu käitumisega tekitas ta varalise kahju ja kerge tervisekahjustuse A. K.

ile. Menetlusalune isik küll ei teadnud ega näinud ette, et põhjustab liiklusõnnetuse, kuid oma tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. oleks seda

Kohtu hinnangul I.S süü LS § 201 lg. 2, LS § 223 lg. 1 ning LS § 224 lg. 2 järgi

on tõendamist leidnud eelpool käsitletud tõenditega kohtuvälise menetleja ning tema teod on poolt õigesti kvalifitseeritud. Kohus õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastanud, I.S on täisealine süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. ,

KARISTUS:

KarS § 56 lg. 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja esindaja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas väärteoasjas karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus.

K

ohtuväline menetleja taotles I.S-ile toimepandud väärtegude eest mõista karistuseks 15

päeva aresti.

7

Tõsi, kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise

kaudu ja seega konkreetse isiku oma karistuse eripreventiivse dusi arvestades. Seetõttu peab

eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RK 3-1-1-99-06, p. 15.1 ). E tmisel iseloomustava asjaoluna Karistusregistri teatist (t eskätt arvestab kohus karistuse mõis l 26), eokaristust millest nähtuvalt on I.S kaks kehtivat väärt – NPALS § 15 1 lg. 1 ning LS § 201 lg. 1 järgi. Mõistetud rahatrahvid on osaliselt tasumata. Väärib tähelepanu, et Liiklusseaduses sätestatud teo eest LS § 201 lg. 1 järgi karistati teda viimati 04.02.2019.a, , s.o

mis tähendab, et käesoleva väärteoasja aluseks olevat tegu ja sellest eelnevat samalaadset tegu lahutab vaid 5 kuud. ta ca Veelgi enam, on I.S tegevus muutunud raskemaks – on toime pannud lisaks korduvale mootorsõiduki juhtimisele ilma juhtimisõiguseta isiku poolt

ka joobes juhtimise ning varaline kahju ja põhjustanud liiklusõnnetuse, millega kaasnes tervisekahjustus A. ile. Saab nentida, et K. I.S tuvastatud joove ei olnud väike,

vaid küllaltki märkimisväärne. Kohtu hinnangul sellisele käitumisele hinnangut andes ning

arvestades rahatrahvi kui kergema karistusliigiga karistuse isiku eelnevat elukäiku, ei ole eesmärgid saavutatavad, mis päädib antud juhtumi puhul aresti kohaldamisega.

KarS § 48 alusel võib kohus väärteo eest karistuseks mõista aresti kuni 30 päeva. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RK 3-1-1-77-11, p 11; RK 3-1-1-58-

13, p. 7). N

2 ette vastutuse A. kohus eelnevalt välja tõi, näeb LS § 201 lg. mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Karistusena on ette nähtud r kuni 300 trahviühikut ahatrahv või arest. LS § 223 lg. 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni LS § 224 lg. 2 näeb kuueks kuuks. aga ette rahatrahvi kuni 300 tra

kuni

hviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise

Arvestades karistuse keskmäära kohaldamise põhimõtet, nõustub kohus kohtuvälise

menetlejaga, et selliselt oleks võimalik I.S-ile kohaldada aresti 15 päeva.

Kohtuistungil aga avaldas t. Seega isiku poolt I.S puhtsüdamlikku kahetsus

väljendatud kahetsus, mida kohus saaks karistuse kergendamisel arvesse võtta, peab olema

siiras, samuti kajastuma isiku hoiakus. Sellekohast seisukohta toetab ka Riigikohus oma lahendis nr. 3-1-1-18-14 p. 11. Antud juhul kohus veendus, et I.S kahetsus oli siiras ja avaldatud puhtsüdamlikult, mistõttu leiab kohus, et karistust aresti näol saab kohaldada madalamas määras, kui seda taotles kohtuvälise menetleja esindaja. Tuleb märkida, et isikut ei ole varasemalt arestiga karistatud, mis samuti kohtu hinnangul ei tingi selle keskmääras

kohaldamist. Arvestada tuleb sedagi, et kuna otsusega konfiskeeritakse

I.S sõiduk Chrysler Grand Voyager reg. nr. , tuleb seda ks XXX ka pidada materiaalses mõttes karistuse ning hinnata õigusjärelmeid kogumis. Seega kokkuvõttes leiab kohus, et karistuse eesmärgid on I.S puhul saavutatavad 10- kestus peaks tema päevase arestiga, mille avaldama mõju varasemale käitumisele, muutma

tema väärtushinnanguid, panema ning ümber hindama oma senise käitumise ja mõtlemise

panema teda hoiduma edasiste süütegude toimepanemist. Karistuse mõistmisel tuleb

vaieldamatult ning ja lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ühiskonna põhiväärtustest

nendes kehtivate st kaitsest. Eeltoodud motiividel ei pea kohus st õigushüvede vahetu põhjendatuks I.S-ile mõistetud aresti asendamist üldkasuliku tööga, kuna kohtu hinnangul see karistuse eesmärke ei saavutaks. Tuleb rõhutada, et LS § 201 lg. 2 ja LS § 224

8

lg. 2 sätestatud teod on toime pandud kavats usega, mistõttu juba isiku süü suurust lähtuvalt et ei oleks see kohtu hinnangul põhjendatud ja eesmärgipärane. Menetlusalusel isikul oli võimalik ette näha, millised järelmid antud tegude tagajärjel kaasnevad, kuid vaatamata sellele otsustas

ta mootorsõidukit juhtida – ilma juhtimisõiguseta, joobe ja põhjustades seeläbi

seisundis

liiklusõnnetuse. Sellise käitumisahela toimepanemise eest tuleb isikul ka vastutada. Kuna

kohtuistungil I.S väitis, et juba kaks päeva arestimajas viibimine , siis kohus märgib, et eripreventiivselt aitabki aresti kandmine menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted mõistma, kui oluline on enne mootorsõiduki . Aresti kandes peab isik

juhtimist omandada vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus ning millised tagajärjed toob endaga kaasa joobes juhtimine kui eni liikluskultuuris m taunitav süütegu. Selliste tagajärgede

eest vastutamine ei saa ega tohigi olla isikule meeldiv. Tavakodanikule peab säilima

üldpreventiivset eesmärki arvestades teadmine, et juhid kõrvaldatakse ohtlikud gi liiklusest, mille abil suurendatakse teiste liikleja turvatunnet. te Seega, eeltoodud motiividel tunnistab kohus

I.S süüdi LS § 224 lg. 2; § 223 lg. 1; § 201 lg. 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest ja juhindudes KarS § 63 lg.- st 1

karistuse

) karistab teda LS § 224 lg. 2 järgi ) arestiga 10 oeb kohus päeva. KarS § 68 lg. 2 alusel l I.S-ile

mõistetud aresti kandmise alguseks tema kinnipidamise, s.o 22.06.2019.a kell 08:52.

KONFISKEERIMINE:

Kohtuistungil esitas ne menetleja taotlus kohtuväli e süüteo toimepanemisel kasutatud vahendi

konfiskeerimiseks KarS § 83 lg 1 sätete alusel. Kohus leiab, et antud taotlus kuulub rahuldamisele.

Karistusregistrist nähtuvalt pani I.S viimati LS § 201 lg. 1 sätestatud teo toime

ligi 5 kuud tagasi, s.o 04.02.2019.a. Käesoleval juhul on tema teod muutunud oluliselt raskemaks. I.S on toime pannud joobes juhtimise, põhjustanud lusõnnetuse liik ja seejuures juhtinud

mootorsõidukit selleks vastava kategooria juhtimisõigust omamata. Kohus

nõustub kohtuvälise menetleja esindajaga, et vaid üks samm lahutab I.S

kriminaalkaristusest KarS § 4231

kohaselt ning veelgi raskema joobe puhul järgneks kriminaalvastutus KarS § 424 sätestatud teo toimepanemise eest.

Nii eelnev Chrysler Grand kui käesolevad teod on toime pandud sama sõiduauto, s.o Voyageriga (reg. nr. XXX).

Riigikohus on selgitanud (RK 3-1-1-88-15, p. 10), et kuriteo toimepanemise vahendi

konfiskeerimine on kohtu diskretsiooniõigus, mille realiseerimine sõltub kasutamise intensiivsusest ning selle ohtlikkusest, sealhulgas Süüteo toimepanemise vahendiks on Riigikohus lugenud ka sõiduautot, märkides, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks millest järeldub, et mootorsõiduk on ,

KarS §-s 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahend (vt RK 3-1-1-37-07, p. 16). Omandiõigust intensiivselt riivav mootorsõiduki konfiskeerimine on aga põhjendatud juhul, kui

on alust arvata, et sõidukit purjuspäi juhtinud inimene paneb sarnaseid rikkumisi toime ka

9

tulevikus (RK 3-1-1-78-13, p. 8). Seega tuleb kohtul esitada tulevikuprognoos joobeseisundis autot juhtinud inimese edasise käitumise kohta.

N

eest A. kohus eelnevalt märkis, on I.S viimati LS § 201 lg. 1 sätestatud teo karistatud ligi 5 kuud tagasi, enne käesolevaid väärtegusid, s.o 04.02.2019.a. Nüüdseks on tema teod muutunud raskemaks, seda oluliselt. Kohtuistungil isik avaldas küll siirast kahetsust ja kohus võttis seda arvesse karistuse mõistmisel, kuid see ei tähenda veel konfiskeerimisotsustuse langetamisel seda, et kohus ei pea I.S liikluses ohtlikuks. Vastupidi – ühiskond

ja avalikkus taunib selliseid süütegusid, mida I.S-ile ette heidetakse. Antud juhul ei toonud menetlusaluse isiku teod kaasa küll enimrasket tagajärge – pääses kergemate

A. K. vigastustega ning I.S ise vigastada ei saanud kohtuvälise , kuid asjakohane on

menetleja kriitika, et riik peab ennetama võimalikke veel raskemaid tagajärgi, mis sellised süüteod kaasa võivad tuua.

Tõsi, riigikohus on andud juhise, et mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt põhjendatud alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed

(nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast

samalaadsetest süü I.S on aga isikuks, tegudest hoiduma (3-1-1-37-07, p. 23). kellele seadusandja ei võimalda leebemaid meetmeid kohaldada – isikul puudub juhtimisõigus, mis välistab võimaluse lisakaristuse kohaldamiseks. I.S küll nentis kohtuistungil, et juhiload on tal jäänud tegemata ära teha ning vajalik oleks need siiski ja alkoholijoomise on ta üritanud lõpetada, kuid sellised väited ei veena kohut, et isik ka tegelikkuses vastavasisulised positiivsed sammud astub. Tegemist on noore inimesega, kellel kohtule teadaolevalt puuduvad

igasugused takistused autokooli minemiseks ja liiklusteooria eksami sooritamiseks , sõidu –

ning vastava kategooria omandamiseks. Ka alkoholitarvitamise osas juhtimisõiguse märgib

kohus, et ainuüksi tõdemusest ei piisa, et „alkohol on kõige tegur“, vaid sellest loobumiseks/selle

piiramiseks tuleb astuda tõsikindlaid samme – minna ravile või pöörduda vastava eriala spetsialisti poole. Kohus ei veendunud, et I.S oleks ka tegelikkuses

tõsine tahe astuda samme par suunas, et edaspidi vältida analoogsete olukordade anemise

tekkimist. Sellest johtuvalt esineb risk, mis ei ole millegagi minimaliseeritud, et I.S võib asuda taaskord mootorsõidukit juhtima ning teha seda joobeseisundis. Siinkohal saab iseloomustavaks asjaoluks pidada teadmist, et karistusregistri kohaselt on I.S karistatud ka NPALS § 151 sega otseselt seotud, lg. 1 järgi, mis ei ole küll konfiskeerimisotsu

kuid annab tunnistust sellele, et erinevad meelemürgid ei ole talle võõrad ning koostoimes

suurendavad retsidiivsusriski uute süütegude toimepanemiseks. Sellest lähtuvalt, vältimaks veel raskemaid tagajärgi, mis nii sõiduki juhtimisõiguseta kui ka joobes juhtimine endaga kaasa või tuua, on sõiduauto konfiskeerimine selle valguses kohtu hinnangul igati põhjendatud. vad Kohus tõdeb, et I.S võib sõiduauto olla eluks vajalik (ka pere jaoks), kuid selline teadmine oli tal olemas ka enne seda, kui ta otsustas Chrysler Grand Voyageri 22.06.2019.a juhtima asuda, paraku teadmine sõiduauto vajalikkusest tema tegevust ei takistanud. Ühiskonna õiglus sedavõrd kaalukamad, kui isiku õiguste riivamine tema -, ohuja turvatunne on omandis olevale sõiduautole.

Seega, vältimaks uute samalaadsete, aga veel raskemate süütegude toimepanemist sama süüteo

toimepanemise vahendiga, mis kuulub ainuisikuliselt I.S-ile , tuleb süüteo toimepanemise vahend, s.o Grand Voyager (reg. nr. XXX) . sõiduauto Chrysler KarS § 83 lg 1 põhiselt , mis läheb selle järgselt riigi omandisse. konfiskeerida

10

Kohus juhindub Karistusseadustiku (KarS) § st 48, Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § - - dest 83 p. 1 ja 2, 107, 108-110.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/